Head kommunikatsioonid (raudteed, sadamad) ja arenenud infrastruktuur suurendasid Balti regiooni tähtsust Venemaa majanduselus ja rahvusvahelises tööjaotuses. Kohaliku elanikkonna kõrge üldine kultuuri- ja haridustase tegid võimalikuks intensiivse majandamise, Baltikumist oli kujunenud ühendustee ja transiidikoridor Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel. Selles kolmnurgas toimus intensiivne inimeste ja ideede liikumine ja vahetus. · Linnade eestistumise algus 1897. aastal elas Eestis 958 000 inimest, neist eestlasi pisut üle 90%, venelasi 4% ja sakslasi 3,5%. Koos tööstuse arenguga kiirelt kasvanud linnades elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased -- üldine tendents oli linnade eestistumine. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus
Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused: * kirjakeele ühtlustumine * eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik * rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeod) pidamine * seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2. Majanduslikud eeldused: * talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks * tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks * linnade eestistumise algus 3. Poliitilised eeldused: * 1905.a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule * erakondade (parteide) loomine; eestlastest poliitikute esilekerkimine * eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; kogemuste saamine poliitiliseks tegevuseks * ühistegevuse kasv majandusvaldkonnas, mis andis demokraatia ja koostöö kogemusi * Olulisimaks poliitiliseks eelduseks Eesti iseseisvumisel oli Esimene maailmasõda ning impeeriumite nõrgenemine selle tulemusena:
Kultuurilised eeldused: · kirjakeele ühtlustumine · eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik · rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeod) pidamine · seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2. Majanduslikud eeldused: · talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks. · tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks. · linnade eestistumise algus. 3. Poliitilised eeldused: · 1905.a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule · erakondade (parteide) loomine; eestlastest poliitikute esilekerkimine. · eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; kogemuste saamine poliitiliseks tegevuseks · ühistegevuse kasv majandusvaldkonnas, mis andis demokraatia ja koostöö kogemusi. · Olulisimaks poliitiliseks eelduseks Eesti iseseisvumisel oli
Abiellumine ei ole enam moes, lahutuste arv on suur ja suhted tekivad ja purunevad kiirema tempoga kui vanavanematel. Erinevatest rahvustest abieludega on eestlane saanud võõrast verd oma soontesse ja geenidesse. Võib olla siin peitubki meie sitkuse, vastupidavuse ja vastupanu saladus kõigile katsumustele. Oleme võõra vere ja teised kultuurid vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud ja tasapisi eestistanud. Eestlaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda. Kellegi jaoks ei ole saladus, et on inimesi, kes elavad koos omasoolisega. Samamoodi elati juba Rooma impeeriumi päevil. Homod võivad vabalt elada ja nautida teineteist. Olen seisukohal, et mõnes teises riigis võivad homod abielluda, aga arvestades Eesti rahvaarvu ja iivet, tuleks meil sellest loobuda. Olen arvamusel, et ka lapsel on õigused- õigus naissoost emale ja meessoost isale. Otsida kristliku abielu kõrvale muud võimalust- see on variserlik mäng
või USAs. See protsess, mida me tavaliselt ei söanda nimetada õige nimega assimilatsioon võib võtta aega mitu inimpõlve. Ei piisa vaid siin elamisest, vaja on ka emotsionaalset tahet, huvi ja motivatsiooni. Me oleme võõra vere ja teised kultuurid ikka vaikselt endasse sulatanud, oleme nad omaks võtnud, kodustanud ja tasapisi ära eestistanud. Eestlaste ja muulaste segaabielud näitavad ikka reeglina eestistumise suunda, mitte vastupidi, nii oli see ka keset sügavat stagnaaega. Ärme pelga võõraste huvi meie kultuuri ja keele vastu. Tehkem nõnda, et teised rahvad vaimustuksid sellest, mida oleme loonud, et nad tahaksid meie keelt õppida. Tegelikult see protsess juba käib. Taasiseseisvunud Eestisse on elama asunud sadu väliseestlasi ja teistest rahvustest inimesi, kes on siin õppinud ära keele, võtnud omaks kohalikud kombed ja kellest on saanud tõelised Eesti patrioodid
Lätist. Eesti iseseisvumise eeldused ja iseseisvumine- 1) Kultuurilised eeldused: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks; linnade eestistumise algus. 3) Poliitilised eeldused: erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine; eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes; Esimene maailmasõda, mis kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. Tartu rahu-EKuigi esimesed katsed rahukõnelusteks (Pihkvas 1919 septembris) lõppesid
ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks; linnade eestistumise algus. 3) Poliitilised eeldused: 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule; erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine; eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes ning kogemuste saamine poliitiliseks tegevuseks; Esimene maailmasõda, mis kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele
ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks; linnade eestistumise algus. 3) Poliitilised eeldused: 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule; erakondade (parteide) loomine ja eestlastest poliitikute esilekerkimine; eestlaste osatähtsuse tõus maa- ja linnaomavalitsustes ning kogemuste saamine poliitiliseks tegevuseks; Esimene maailmasõda, mis kurnas välja nii Venemaa kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele
avaldusi. Väga oluline oli info levik.) · Rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (näiteks laulupeo) pidamine · Seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2. Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks · Tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks (Eesti ja Liivimaa kubermangud olid Venemaa arengumootorid.) · Linnade eestistumise algus 3. Poliitilised eeldused: · 1905 aasta revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule () · Erakondade (parteide) loomine; eestlaste poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse tõus maa ja linnaomavalitsustes; kogemuste saamine poliitilisteks tegevusteks Ühistegevuse kasv majandusvaldkonnas, mis andis demokraatia ja koostöö kogemusi 4
annaabi.ee 
