Ü.Tedre on kasutanud terminit linnalugu (Tedre 1988, 694). Eesti keeles võiks kasutada ka nimetusi muistend, linna jutt, moodne jutt, kumu. Linn tähendab selles mõistes rohkem linnastunud ühiskonna inimese moderniseerunud maailmavaadet, haridust, kõrget elatustaset ja sellega kaasnevaid sootuks teistsuguseid probleeme, kui oli varem külainimesel. Esimesena on linnalugudest väikese ülevaate teinud Ülo Tedre, kes 1988. aastal L. Virtase kogumikku tutvustas. Eestipoolsed linnalugude näited on Ü. Tedre toonud oma mälule toetudes (Tedre l988). Kümmekond aastat varem oli aga M. Hiiemäe pajatuseuurimus avanud ukse avaramale nägemusele tänapäeva rahvajutust üldse (Hiiemäe 1978). Linnajutu leviku suhtes ei ole uurijad päris ühel seisukohal. L. Virtanen väidab, et linnajutu pesapaik on Soomes eelkõige Helsinki (seega suur linn) ja ta levib rohkem noorte hulgas, kuna need on liikuvama eluviisiga ja suhtlevad suurema arvu inimestega (Virtanen 1987, 209)
See halvendas Baltimaade välispoliitilist situatsiooni oluliselt. Britid teatasid, et nad ei garanteeri Balti riikide julgeolekut. Inglismaa jättis Läänemere piirkonna Saksamaa mõjusfääri. N. Liiduga Alguses küllaltki head suhted, Eesti pakkus Vm. le transiiti vabasadama näol. Tartu rahulepingu tõttu olid Eesti suhted N. Liiduga paremad kui teistel Euroopa riikidel. Peatselt hakkasid tihedad majandussidemed järsult kahanema, põhjused ei olnud Eestipoolsed, vaid Vm. poolt peale surutud. 1922 soovis Kreml, et Balti riigid vähendaksid oma relvajõude. Usaldus kadus, seda eriti peale 1.detsembri 1924 mässu organiseerimist N. L. poolt. Vastustas Balti riikide teket ja püüdis elimineerida teiste suurriikide mõju. Mitte lasta tekkida Balti liitu, seda eriti Poola juhtimisel. Vilniuse konflikti püüdis Venemaa põlistada ning Poola-Leedu konflikti kaudu takistada Balti riikide koostöö tekkimist. Sel eesmärgil välistas N
• Lisa VI – Keelatud jahipidamisviisid ja vahendid EÜ jaoks olulised elupaigatüübid: hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust. See on Loodusdirektiivide Lisa 1. Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis: 60 loodusdirektiivis nimetatud elupaigatüüpi 51 liigi (15 soontaime-, 6 sammaltaime-, 5 imetaja-, 1 kahepaikse-, 8 kala- ja 16 selgrootuliiki) jaoks. (Ahmi, pringli ja atlandi tuura jaoks erialasid ei looda.) Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks: • Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi- ja koprajahi jätkumine. • Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi -loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus. • Mustela lutreola * - euroopa naarits, esmatähtis liik. Natura 2000 realiseerimine Eestis: peamised eesmärgid on saavutatud.
elupaigad, mille,kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis- hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust. Esmatähtsad liigid- liigid, mille kaitseks tuleb moodustada loodusalasid. Näiteks kuldking, palu-karukell, ida-võsalill, eremiitpõrnikas, tõugjas, harivesilik, ebapärlikarp, lendorav, viigerhüljes ja saarmas. Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks: Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahi jätkumine Antud erand Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja II ja IV lisast ning lisati V lisasse. Karu asurkond arvati välja II lisast, aga jäeti IV lisasse. Loodusalasid moodustama ei pea, aga küttimine erandkorras. Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi - loodusdirektiivi II ja IV lisa
elupaigad, mille,kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis- hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust. Esmatähtsad liigid- liigid, mille kaitseks tuleb moodustada loodusalasid. Näiteks kuldking, palu-karukell, ida-võsalill, eremiitpõrnikas, tõugjas, harivesilik, ebapärlikarp, lendorav, viigerhüljes ja saarmas. Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks: Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahi jätkumine Antud erand Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja II ja IV lisast ning lisati V lisasse. Karu asurkond arvati välja II lisast, aga jäeti IV lisasse. Loodusalasid moodustama ei pea, aga küttimine erandkorras. Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi - loodusdirektiivi II ja IV lisa
· Lisas I on tähistatud tärniga (*), samuti esmatähtsad · liigid. · 18 esmatähtsat elupaigatüüpi! Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis, esmatähtsad liigid. · vääriselupaigad · EMKAV · põlismetsad · Märgalad · WETSESTONIA ranna- ja luhaniidud · puisniidud · poollooduslikud rohumaad · rahvusvahelise tähtsusega liikide ja · elupaigatüüpide inventuur · Liigid: Jõesilm, lõhe ja hallhüljes. Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks. · Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahijätkumine · Antud erand · Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja · II ja IV lisast ning lisati V lisasse. · Karu asurkond arvati välja II lisast, aga jäetiIV lisasse.St loodusalasid ei pea moodustama,aga küttimine erandkorras · Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi -loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus
Loodusdirektiivi lisad Lisa I – looduslikud elupaigatüübid -> loodushoiualad Lisa II– taime- ja loomaliigid (va linnuliigid) -> loodushoiualad Lisa III – Oluliste ja loodushoiualade valikukriteeriumid Lisa IV– ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal. Lisaks keelatud tegevused. Lisa V – liigid, kelle kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. Lisa VI – Keelatud jahipidamisviisid ja vahendid Loodusdirektiivi Eestipoolsed ettepanekud ︎ Suurulukid - karu, ilves, hunt ja kobras - ei ole vaja loodushoiualasid. Hundi ja kopra jahi jätkumine – antud erand ︎ Hundi-, kopra- ja ilvese asurkond arvati välja II ja IV lisast ning lisati V lisasse. ︎ Karu asurkond arvati välja II lisast, aga jäeti IV lisasse. St loodusalasid ei pea moodustama, aga küttimine erandkorras ︎ Eesti soojumikas ja saaremaa robirohi – loodusdirektiivi II ja IV lisa täiendus
moodustadaloodushoiualad Lisa III – Oluliste ja loodushoiualadevalikukriteeriumid Lisa IV– ranget kaitset vajavate taime- ja loomaliigid, keda tuleb kaitsta nende looduslikul levikualal. Lisaks keelatud tegevused. Lisa V – liigid, kelle kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega. Lisa VI – Keelatud jahipidamisviisid ja vahendid 104. EÜ jaoks olulised elupaigatüübid. Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid Eestis. Eestipoolsed ettepanekud loodusdirektiivi kohaldamiseks. Natura 2000 realiseerimine Eestis. EÜ jaoks olulised elupaigatüübid- • Oht hävida looduslikul levialal • Ahenenud või väike leviala • Biogeograafilise regiooni looduslikuelupaigatüübi silmapaistev esindaja • Esmatähtsad looduslikud elupaigatüübid –hävimisohus olevad looduslikud elupaigad, mille kaitsmise eest kannab ühendus erilist vastutust.
annaabi.ee 
