Edendama: (edasi arendama) Majandust edendama Etendama (esitama) Seda balletti on etendatud juba 60 korda. Eestindama: (eesti keelde tõlkima) Ta on eestindanud mitu hispaaniakeelset teost. Efektne:(muljet avaldav) Efetkne vaatemäng, Efektiivne: (mõjuv, tulemusi andev) Ravim osutus väga efektiiivseks. Enamik: (suurem osa) Enamik inimesi armastab piima. Enamus: (arvuline ülekaal) Riigikogus sain reformierakond enamus häältest. Enne: (varem) Pole enne sellist asja näinud. Ennem: (eelistus) Ennem elu kui surm. Ennetama(ära hoidma) Üritasime ennetada grippi haigestumist.
Lisaks leiab neist autori omaluule kõrval palju luuletõlkeid. Valikkogusid on uudiskogudega võrreldes järjest enam ilmunud, sageli esinevad vanad tekstid uutega kõrvuti. Ometi ei saa Indrek Hirve puhul rääkida kordustest iga kogu tuleb võtta tervikuna, iga kogu peegeldab autori hetkemaailma. Liikudes ajas on Hirv võtnud kaasa midagi eelnevast perioodist: paigutatuna uude konteksti on sel juba teine tähendus. Hirv on põiminud kogumikesse ka luuletõlkeid eestindanud 20. sajandi alguse prantslasi, ja teiste maade poeete, nagu Rilke, Lorca, Brodsky. Veel on Hirv tõlkinud saksa keelest näiteks Kristian Jaak Petersoni. Tõlkimine on Hirvele eelkõige teiste autorite põimimine oma poeetilisse universumisse. Hirve luulemaailma semantiline struktuur moodustub polaarsetest, omavahel lahutamatutest opositsioonidest: peateemad on surm/elu, öö/päev, kirg/tüdimus, aeg/ajatus või hetk/igavik ning mina ja sina
Kõik avaldasid imestust. Avalikustama - Avalikuks tegema. Seni salajased andmed avalikustati. Edendama- Edasi arendama, edasi viima; soodustama. Majandust, kultuuri edendama. Edastama - Edasi andma, edasi toimetama (eriti teabelevi vahendite kaudu). Signaale, teateid, andmeid, informatsiooni edastama. Etendama- Esitama, ette kandma (sõna- v. muusikalavastust). Etendati näidendit. Eestindama- Eesti keelde tõlkima. Ta on eestindanud ukraina keelest mitu teost. Eestistama- Eestiliseks, eestipäraseks tegema, eestipärastama. Nimesid eestistama. Efektsus- Silmapaistev, muljetavaldav. Arvustuses kiideti lavakujunduse efektsust. Efektiivsus- Tõhus. Töötab vähese efektiivsusega Elunema- Elanikuna asuma. Majas eluneb kuus perekonda Elutsema- Kiratsevalt elama, vegeteerima; elunema. Paadialused elutsevad ilma hooleta ja tööta. Koger elutseb seisvas vees Enamik- Suurem osa. Enamik lapsi haigestus.
LEIUTUS=leiutamine kui tegevus, protsess- leiutus oli ta huviala juba nooruses LEIUTIS- leiutamine, leiutise tulemus. Sain oma leiutise eest riikliku preemia Leiundus on sama mis leiutis PEALDIS- peale kirjutatud lühitekst, nt kirjal. PEALIS- pealmine riie või riide osa. Ilupealis on üpris kulunud NÄIDE-, illustreering. NÄIDIS- eeskujuks olemine. tellisin mööbli näidise järgi EESTISTAMA-eestipäraseks muutma EESTINDAMA-eesti keelde tõlkima. Kes on eestindanud A.Lindgreni raamatuid? KÄSITLEMA- vaimselt millegagi tegelema. Ettekanne käsitles praegust kliimasoendamist. KÄSITSEMA- käte abil tööriista kasutama. Poiss oskab kirvest käsitseda. KÄSITAMA- aru saama, mõistma. Kõnet käsitati kollektiivis üleskutsena.
kõlarikkusest; luuletuste põhilaad on ülev ja optimistlik. Avaldas luulekogu ,,Laulud Wiisidega" ja koorilauluväljaande ,,Laulukogu..." Surmajärgselt ilmusid 1899 aastal ,,Dr. Veske laulud". Kuulsaimad isamaalised luuletused ,,Kas tunned maad, mis Peipsi rannast" ja ,,Minge üles mägedelle" on muutunud rahvalikeks lauludeks. Enda kogutud rahvaluulet avaldas Veske antoloogias ,,Eesti rahwalaulud"; kirjutas rahvaluule kohta ka mitu püsiväärtusega uurimust. Eestindanud saksa, vene, soome, ungari jmt rahva luulet. (Veske, Mihkel, 2000) Võimeka keelteoskajana tõlkis Veske mõned laulud rootsi ja taani keelest, isegi üks iiri naljatlev rahvalaul on vabalt tõlgitud. Mihkel Veske on eesti rahvusliku liikumise ajajärgul tüüpiline haritlane, ühiskonnategelane ja kirjamees. Suuri raskusi ületades suutis ta omandada filoloogilise erihariduse ja temast kujunes meie esimene tähelepandav some-ugri keelte ning eesti murrete
luulet vahelduva intensiivsusega. Oma sõnavara täiustas ta vanu kirjakeeleallikaid uurides, aastail 1941-1944 elas venna juures Aakre Pühastel, kus huvitus elava rahvakeele rikkusest. Debüütkogu järel loodud teostest koostas kirjanik 1943. aastal luuletuskogu ,,Elupuu" käsikirja, mis takerdus Saksa okupatsiooni aegseis kirjastusoludes ega ilmunud. ( 2, 402) Kaks sõjajärgset aastakümmet tegutses Betti tõlkijana. Juba 1930-ndail aastail oli ta silmapaistva eduga eestindanud A. Puskinit. Selle töö jätkudes ilmusid poeemid 5 ,,Vaskratsanik" ja ,,Poltaava" (1948), Puskini ,,Luulevalmikus" (1949) on Betti tõlgitud enam kui pooled värsid. Betti ja eesti tõlkeluule suursaavutusi on värssromaani ,,Jevgei Onegin" eestindu, mis ilmus aastast 1956 peatükkide kaupa ,,Loomingus" ja 1964 eraldi raamatuna. Kõigist nimetatud teoste tõlgetest on välja antud kordustrükke. Aastail 1951-1955 nõudis
Uuskasutuskeskus edendab taastarbimist etendama- esitama, ette kandma; osa mängima. Pidustustel etendati ooper. Ekspresident ei etenda enam poliitikas mingit osa Teda premeeriti eesti näitekirjanduse edendamise eest, kuigi ükski teater parasjagu tükke ei etendanud. Jaan Teemant etendas vabariigi sünnis olulist osa. eestindama-eesti keelde tõlkima. “Kalevala” on August Annisti eestindatud. Eestindus eestistama- eestiliseks, eestipäraseks tegema. Nimesid eestistama Betti Alver on eestindanud „Jevgeni Onegini“ . Eelmise sajandi 30. aastatel eestistati perekonnanimesid. efektne- mõjuv, muljet avaldav. Efektne kübar. Efektne trepp kaunistab iga sisekujundust efektiivne-mõjus, tõhus. Efektiivne vahend. Efektiivne asjaajamine on iga asutuse püsimise alus Sümfoonia efektne esitus. Tuleb saavutada efektiivne tootmine. ehe- ühest ainest koosnev; rikkumatu. Uuralites leitakse kulda ka ehedal kujul. Ehe rahvalaul ehtne- võltsimata; päris, tõeline; siiras. Ehtsad pärlid
vaevaga esitlusi, kõnesid ja tutvustusi Leelo Tungla kohta kõigile vanuseastmetele. Esitlus jäi koostamata, kuna materjali valik on lai ja sõltub vanuseastmest. Sain teada palju uut L.Tungla lapsepõlve, vanemate ning tema enda perekonna ja elukäigu kohta, sedagi, et ta meile nii lähedal elab. Ei teadnudki varem, et tema looming on nii mahukas. Arvasin, et ta on üksnes lastekirjanik, kuid selgub, et ta on kirjutanud igale vanuseastmele, ka täiskasvanuile, ning eestindanud mitmeid teiste rahvaste teoseid. Veel sain teada, et ta on lausa polüglott. Oma elus pole mul olnud au tuntud kirjanikku kohata, kuid vaadates tema fotosid, tundub ta olevat särav ja positiivne inimene. Vaatamata tuntusele kuidagi lihtne, soe ja armsalt vanaemalik. Ning üldse mitte nina püsti ajav. Otsides luuletaja kohta materjali, jäi pilk pidama lõigul, mis kinnitab minu muljet: ’’Leelo Tungal särab ning temast lausa kiirgab heatahtlikkust ning positiivsust
lembeluulet. Ta kasutas endaloodud stroofi, mis sai antiikajal ,,Alkaiose stroofi" nimetuse. Anakreoni põhiteemadeks olid armastus, viin, naised, jõudeelu.. seda kõike teravmeelse, pilkava mängu laadis. Kirjutas ka jumalate auks hümne, eleegiaid ja epigramme. Tema kaunikõlaliste luuletuste mänglev laad, selgus ja lihtsus kindlustasid neile menu ning panid aluse nn anakreontilise luule viljelemisele hiljem (vana- ja uusajal 18.-19. sajandil). Anakreontilist luulet on eestindanud ka K. J. Peterson. 12. Mis on epigramm? Mis on epitaaf? Mis on epiniikion? Epigrammiks nimetati algselt värsivormis pealkirja haua- või mälestussambal või jumalusele pühendatud esemel. Hiljem hakati epigrammi mõistet kasutama iga eleegilises värsimõõdus koostatud lühikese lüürilise luuletuse kohta. Epitaaf on hauakirjaga mälestussammas või surnu mälestustahvel; kellegi surma puhul kirjutatud lühiluuletus.
-E. Rummo kaasa näitlejanagi. (Kalda, 1991) Kirjandusearvustajana ning esseistina on Rummo olnud suhteliselt väheviljakas, kuid mitmes ta sellelaadses kirjutises leidub olulisi mõtteid nii luulest kui luuletamisest. Aastail 1967-1968 avaldas ta ajakirjas ,,Noorus" ,,kirjanduslikke kihermeid" Poor Yorick´u varjunime all. (Kalda, 1991) Küllalt kaalukas on olnud Paul-Eerik Rummo tegevus luuletõlkijana. Ulatuslikumalt on ta eestindanud soome nüüdisluulet ja D. Thomase loomingut. (Kalda, 1991) 2. LOOMING Paul-Eerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. Põhiosa tema lüürikast on ilmunud kõigest seitsme aasta jooksul, 1962-1968, kuid need olid nii Rummo kui eesti luule jaoks tõelised seitse vilja-aastat. Noore poeedi kiiresti edasiliikunud looming esindab suuri muutusi selleaegses lüürikas. (Süvalep)
13 mujal palju kõlapinda leidnud, kuid ajakirja autorite meelest seda vääriksid. Näiteks rajas Carl Sarap kirjastuse Odamees, mis andis välja Siuru rühmituse teoseid, ning oli enne Teist maailmasõda Eestis olulise tähtsusega fotokunstnik. Siiski teavad Carl Sarapist tänapäeva Eestis vähesed. Unustuste hõlma on vajunud ka kirjanik ja tõlkija Rein Sepp, kes on eestindanud mitmeid Euroopa rahvaste eeposi, nagu näiteks ,,Vanema Edda", ,,Niebelungide laulu" ja ,,Beowulfi". Temast ilmus kaks artiklit erinevatelt autoritelt ajakirja numbris 3/2011. Mälestuslugude ülesandeks ja nende autorite taotluseks pole vaid kultuuritegelaste rolli meenutamine, vaid ka nende kui eestlaste saatuste kajastamine. Märkimisväärne osa neist inimestest on olnud kas küüditatud, represseeritud või osalenud võõrvõimude vastases võitluses
Ta kasutas endaloodud stroofi, mis sai antiikajal ,,Alkaiose stroofi" nimetuse. Anakreoni põhiteemadeks olid armastus, viin, naised, jõudeelu.. seda kõike teravmeelse, pilkava mängu laadis. Kirjutas ka jumalate auks hümne, eleegiaid ja epigramme. Tema kaunikõlaliste luuletuste mänglev laad, selgus ja lihtsus kindlustasid neile menu ning panid aluse nn anakreontilise luule viljelemisele hiljem (vana- ja uusajal 18.-19. sajandil). Anakreontilist luulet on eestindanud ka K. J. Peterson. 28. Millisele autorile kuuluvad alljärgnevad värsiread ja millise sündmuse puhul on need kirjutatud? Rändaja, tõtta ja vii Lakedaimoni rahvale teade: täitsime tõotuse siin, langenud viimseni me. Simonides Sparta sõda, kus spartalased langesid viimse meheni. Kuningas Leonidas I viimased sõnad. 29. Mis iseloomustab Pindarose loomingut? Pärit Teeba lähedalt aristokraatlikust perekonnast, sai hea hariduse Ateenas ja Teebas.
Looduskaitse ajalugu Eestis ,,Looduse mälestusmärgid ja nende kaitsmine" (autor baltisakslane Edmund Spohr, eestindanud looduskaitse usaldusmeeste võrgustiku. 1938 võeti vastu teine looduskaitseseadus
annaabi.ee 
