Eesti keele kaitsmiseks on mitu viisi. Minu arust on tähtsaim neist eesti keele levitamine infotehnoloogias. Kuna inimesed veedavad internetis olles väga palju aega, peaksid arvutispetsialistid arendama välja erinevaid eestikeelsed rakendusi ja arvutiprogramme. Algul võib see küll natuke harjumatu olla, aga kõik saavad aru, et me teeme seda ülla eesmärgi nimel. Eesmärgiks on eesti keele elushoidmine. Teiseks kaitsmise viisiks on venekeelsete koolide muutmine eestikeelseteks koolideks. Algul võib küll lastel olla arusaamisega raskusi, aga neil ei jää siis lihtsalt muud üle, kui eesti keel selgeks õppida ja tänu sellele on tulevikus Eestis rohkem eesti keele kõnelejaid. Minu arvates on eesti keel vaga vastupidav keel ja ma loodan, et ka tulevikus saavad kõik takistused ületatud.
pärast. Paljude firmade nimed on ingliskeelsed, kuna nende omanikud arvavad, et ennast võõrapärase nimega kaunistades on nad atraktiivsemad ja kliente tuleb juurde. See ei tundu eriti tõsi olevat, kuna mind tõmbavad vastupidiselt omapärase nimega eestikeelsed sildid. Sage võõrkeele kasutamine seab eesti keele säilimise sellisel kujul, nagu praegu, ohtu ja keele püsima jäämisele tuleb pöörata suuremat tähelepanu kui varem. Firmade nimed võiksid siiski jääda eestikeelseteks, välja arvatud juhtudel, kui ettevõte on tõesti rahvusvaheline. Siis teavad inimesed, millega firma tegeleb ja kes on selle taga. Riik peaks koolitama haritud õpetajaid, kes õpetavad venelastele koolides eesti keelt. Võiks olla rohkem odavaid eesti keele kursuseid täiskasvanutele, kes eesti keelt veel ei oska. Teenindusasutuste töötajad, politseinikud ja päästetöötajad peaksid saama kvaliteetset keeleõpet. Need ideed on teostatavad vaid juhul, kui muukeelsetel
Praegu ei sätesta arvutiprogrammide keelekasutust ükski Eesti seadus. Keeleseadus annab kaupadele ja teenustele kogu keelenõudeid korraldava funktsiooni tarbijakaitseseadusele. Programmidel peab olema eesti keele tugi, st et iga laiatarbeprogrammi peab saama vastavusse viia eesti keele ja kultuuri traditsioonidega. Seega vastus küsimusele: ,,Kas Eesti keelel on infoühiskonnas tulevikku?", peitub eelkõige meis endis. Muidugi ei muutu üle öö kõik programmid eestikeelseteks. Aga alustada võiks igaüks sellega, et julgus kokku võtta ning tööandjalt olemasolevaid eestikeelseid programme ja arvutikeskkonda nõuda ning tulevikus ka eestikeelseid kõnetuvastussüsteeme. Tänan kuulamast!
Raadio aasta muusikuks, samuti pälvis ta Eesti Muusikaauhindade aasta nais- ja dzässartisti tiitli. 2009. aasta lõpus välja antud kogumikplaat "Armastuslaulud" on kui omamoodi "Greatest Hits" Hedvigi kaunimad laulud. 2011. aasta kevadel ilmutas lauljatar tantsulisema plaadi "Tants kestab veel", mis tuletab meelde tema erilist armastust rütmi- ja gruuvimuusika vastu. Plaadil on tuntud palasid Eesti biitmuusikast ning omaloomingut - kunagi kirjutatud ingliskeelsed laulud on saanud eestikeelseteks. See on ühtlasi esimene Hedvigi plaat, kus kõlavad akustiliste pillide asemel elektripillid, mängijateks noorema põlvkonna parimad muusikud. Tähtsamatest auhindadest kuuluvad Hedvigile Eesti Raadio Muusiku auhind (2005) ja Eesti Muusikaauhinnad - parim jazzartist ja naislaulja 2001, 2003 ja parim jazzartist 2008. Uut stiili enda jaoks avastas Hedvig "Ema laulude " plaadiga (2006), kui tema muusikat rikastasid vanad rahvalaulud
Promethean Planet on kõige aktiivsemalt kasutatav keskkond interaktiivset õppetööd korraldavale inimesele. Pakkudes tuhandeid tasuta ressursifaile, valmis õppematerjale ja suhtlemiseks teiste kasutajatega foorumis on Promethean Planet väga oluline abi igale kasutajale. Igal hetkel on saadaval koolitused ja tootetugi, et interaktiivsed lahendused vastaksid alati uusimatele nõudmistele ja võimalustele. Puudusena peab märkima, et materjalid on inglisekeelsed, kuid neid on võimalik muuta eestikeelseteks. (Dateli veebileht) Promethean digitahvlid on loodud passiivsete elektromagneetiliste tahvlite põhimõttel. Sellised tahvlid koosnevad reeglina tugevast ja vastupidavast melamiinist valmistatud pinnast. Tahvli sees asuvad kaks sarnast traatvõrestikku, mis puutel tahvliga positsioneerivad kiiresti pliiatsi asukoha. Selle tehnoloogia tõttu ei vaja pliiatsid patareisid ja on seega väga ergonoomilised ning saavad täita kõiki hiire ülesandeid. Kasutada saab ka kahte pliiatsit samaaegselt
1955. aasta juulis ja esialgu toimusid saated kaks korda nädalas ning olid kahe tunni pikkused. Samal aastal oli vabariigis 1300 televiisorit ja nendest vaatas saateid 4000-5000 inimest. 1985. aastal oli telereid 564000, neist kolmandik värvitelerid. Raadiosaadete ööpäevane kestvus kasvas 17,6 tunnilt 34,0 tunnini 1958-1980 ja tcle- visiooniprogrammide hulk vastavalt 3,9 tunnilt 35,3 tunnini. Oluline vahe oli aga selles, et raadiosaated jäid peaaegu taielikule eestikeelseteks - nende osa oli nii 1965. kui 1980. aastal umbes 88%, samas kui Eesti Televisiooni vahendatud kõigi kanalite ööpäevasest saatemahust langes eestikeelsete osa 26 protsendilt (1970-1977) 17 protsendini 1980. Haridus ja teadus Kui 1945. aastal hakati juurutama nõukogude koolisüsteemi, tunti puudust pädevatest ja õige maailmavaatega õpetajatest ja purustamata koolihoonetest. Probleemi teravdas õpilaste arvu kiire kasv. 1944. aastal oli
koolis käima või kodus lugema õppima. 1802. a. taasavati Tartu Ülikool. Kuni 1890ndateni oli see saksa keelne. venestamisajal hakati vallakoolides aineid õpetama vene keeles. TÜ-s sai vene keel õppekeeleks. Aleksandrikool 1888-1906 Põltsamaa lähedal tegutsenud õppeasutus, mille loomise jaoks algatati ärkamisajal korjandus. Eestikeelne õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkav õppeasutus. iseseisvusajal korraldati ümber eesti haridus: alg- ja keskastme koolid muudeti eestikeelseteks. 1919.a. ilmus Eesti Haridusministeeriumi määrus, milles nähti ette, et 1.-7. klassini on kaks võimlemistundi nädalas. 1.12.1919 alustas tööd eestikeelne TÜ Õppekirjanduse loomine: 1840ndail aastail ilmusid esimesed eesti lastele mõeldud vene ja saksa keele õpikud. Õppekirjanduse loojateks olid Otto Wilhelm Masing ja C.R. Jakobson. Kehaline kasvatus Eesti haridusasutustes: Tartu Ülikoolis: 1632.-1634. aastatel oli Academia Gustavianas arvatavasti ametis vehklemismeister. 1690. a
kusagil reglementeeritud, samuti ei ole nende tööd eraldi tasustatud. Riikliku isikunimekomisjoni loomine võimaldaks süstemaatilisemalt isikunimekorraldust edendada. Riigipoolne tugi annaks võimaluse luua või omandada nimekorralduseks vajalikud andmebaasid. Praegu haldab rahvastikuregistrit AS Andmevara, kust nimeandmete omandamine käib üksikutele uurimisasutustele rahalises mõttes ülejõu. 3.3.2 Isikunimede keelsus Eesti eesnimesid jagatakse traditsiooniliselt eestikeelseteks ja võõrkeelseteks. Eestikeelsete hulka kuuluvad nimed, mis toetuvad omatüvedele ning millel pole võõraks peetavaid struktuurijooni, n.o 1) muinaseesti nimed praegusaegsel kujul, 2) tehisnimed, 3) lähisugulaskeeltest pärit nimed, 4) täiesti eesti keeles muganenud laennimed. Võõrkeelsed nimed on muganemata või osaliselt muganenud nimed, mis on eestlaste kasutusse jõudnud põhiliselt viimase 150 aasta jooksul. Praeguse eelisnimestiku järgi otsustades on populaarsemad rahvusvahelised
annaabi.ee 
