aitas kaasa, et eesti keele standardid välja töötada. • Eesti keel on Läänemere Soome lõuna rühma kuuluv keel ja mida eristab teistest keeltest kolm erinevad hääliku astet: • välted, annab sõnale teistsuguse tähenduse • Mis linn, mille linna, kuhu linna. • Võrdlev grammatika uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt üks keerukamaid keeli. Eesti keele murded • Murded jagunevad: põhja- Eesti ja Lõuna-Eesti murded tekkisid 14.-15. sajand • Murded jagunesid paikkondlikeks murreteks. • Tänapäeval liigitatakse kolme rühma • Põhja-Eesti murde rühm- saarte-, lääne-, kesk - ja ida murre. • Lõuna-Eesti murde rühm- mulgi-, tartu- ja võru murre. • Kirde ranniku murre- ranna murre. • Suurim erinevus tänapäeva kasutatavast on Lõuna-Eesti murretel, Mulgi, tartu, võru ja
Keeleajalooliselt jaguneb eesti keel teineteisest häälikuliselt (ka grammatiliselt ja sõnavaraliselt) tugevasti erinevaks põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks, mille taustaks on vanad läänemeresoome hõimumurded. Põhjaeesti peamurde raames eristatakse südaeesti ja kirderanniku murderühma; südaeesti murderühma kuuluvad saarte, lääne-, kesk- ja idamurre, kirderanniku murderühma rannamurre ja Alutaguse murre. Lõunaeesti peamurre jaguneb Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Tüvede päritolu väljaselgitamisel on suur väärtus igasugusel taustateabel. Kontaktid laenuandjakeelega on sageli seotud mingi kindla ajajärguga. Seega võib sõna vanus viidata päritolule. Järelikult on oluline kindlaks teha, millal on sõna kirjalikes allikates registreeritud. Näiteks ei ole sageli häälikuliselt aluselt võimalik otsustada, kas sõna on laenatud alamsaksa või saksa keelest, sest nende keelte vasted langevad kokku
Koostöö Eesti foneetikutega. Vältesüsteemi käitumine regilaulus (koos Jaan Rossiga). Küsi- ja väitlausete intonatsioon (Eva Liina Asu-Garcia); prosoodia tajumine (Diana Krull, Stockholm), emotsionaalse kõne akustika ja taju (Rene Altrov, Hille Pajupuu). Eksperimentaalfoneetika praegu: Küberneetika Instituut (Einar Meister, Lya Meister; kõneanalüüs, aktsent), Tartu ülikool (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve, Pärtel Lippus; eesti ühiskeel, murded, soome-ugri keeled; spontaanne kõne), Eesti Keele Instituut (Meelis Mihkla, kõnesüntees). Vaja oleks arendada ka artikulatoorset foneetikauurimist, mis vajab tänapäevast aparatuuri, koostööd arstide ja eripedagoogidega. Fonoloogia põhiprobleemid on prosoodias: välde, rõhk, palatalisatsioon. Kas välde on hääliku silbi, kõnetakti või sõna omadus? Kolmikopositsioon või binaarsed opositsioonid? Neljas välde? Kas eri
Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel
Eesti kirjakeele sünnist võib kõnelda ka pidgin- ja kreoolkeele terminites: 19. sajandi teisest poolest alates pidgina arenenud keel kasvates endale 20. Sajandi esimesel poolel rahva, sundides uue keele kooli kaudu rahvale peale ning surudes alla ja hävitades konkureerivad keeled. Tähtsamad teosed- wiedemanni eesti-saksa sõnaraamat, Saareste Eesti keele mõisteline sõnaraamat. Eesti kirjakeele seletav sõnaraamat. Eesti murrete sõnaraamat. Eesti murded ja kaasaegse kirjakeele ühisosa- saarte murre, läänemurre, keskmurre, idamuure, rannikumurre, kirdemurre, mulgi murre, tartu murre, võru murre, setu murre. Kõige suurem osa kirjakeelega on keskmurdel 58%, kõige väiksem aga võru murdel 18 %. Idapoolne osa Pöide kihelkonnast ja ka muhulased saavad Õ hääldamisega kenasti hakkama. Piirid- eraldavad riike ja territooriume. Kuigi kaardil kujutatakse neid tavaliselt joonega on piiri tähendus tihti palju laiem
kauem säilisid rahvausundi jäänused. alates 18.saj kristliku liikumise massilisus, vennaste kogudus. 2. Põhja-E 3. Lõuna-E erinevused P-E-st on kubermangudes, murde- erinevused. 4. Peipsi subkultuur (vadja, vene, isuri kultuuride mõjud) 5. Setumaa kuulus 13-20 saj Vene valdusse, õigeusk. 6. Mulgimaa majandusl jõukad, alalhoidlikud 7. iga suurem saar omaette 8. Eesti-Rootsi alad (Vormsi, Naissaare, Noa-Rootsi) Suuremad murded • Kirde-E rannikumurre • Põhja-E koos osaga saartest 21 • Lõuna-E (Mulgi, Tartu, Võru, Setu rühmad) Suuremad eestlaste väljarännanud kogukonnad on Abhaasias, Siberis, Kaug-Idas, Peipsitagustel aladel Oudova maakonnas, Peterburis; Kanadas, USA-s, Rootsis, Aust- raalias. 22 Osa II Etnoloogia uurimisvaldkonnad 23 Peatükk 5 Keel ja kultuur. Maailma
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
Varasemad teooriad kitsalt alalt pärit ja idast läände rännanud soomeugrilaste kohta on seatud kahtluse alla. Uuemate arvamuste järgi olevat uurali keelte kõnelejate esivanemad asustanud laialdast territooriumi Põhja- ja Kirde-Euroopas juba umbes 10 000 aastat. Hilisemas ajaloos on soomeugrilaste puhul ühendavaks jooneks olnud tugevamate naabrite mõjusfääris olemine. Enamik rahvaid on kuulunud Vene impeeriumisse (lisaks venelastele on anastajateks olnud ka näiteks sakslased, rootslased, tatarlased, türklased jne). Vaid ungarlased pole otseselt sellesse kuulunud, kuigi sotsialismileeri riigina 20. sajandil ei jäänud Ungari Venemaa mõjudest puutumata. Ungarlased on ka ainsad, kellel on keskajast alates pikk riikluse traditsioon, mis küll katkes 16. sajandil Türgi ja hiljem Austria impeeriumi vallutustega. Oma riik on tänapäeval ainult kolmel soome- ugri keelt kõneleval rahval (eestlased, soomlased ja ungarlased).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
