kukkunud katseid lõpuks 1933ndal aastal, mil J.Tõnissoni valitsus kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra. Põhiseadus loodi selleks, et valitsuse poolt ebaseaduslikult haaratud võim legaliseerida. See põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaalsele-kõrgemat võimu pidi teostama hakkama riigivanem. 12.märtsil 1934 teostati K.Pätsi ja J.Laidoneri poolt riigipööre, kuna taheti ennetada vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel.Kujunes vaikiv ajastu, mil kehtestati tsensuurid, keelustati erakondade tegevus(va Isamaaliit) jne. Suure majanduskriisi mõju kujunes Eestis eriti teravaks. Sellest ülirängast majanduskriisist välja kasvanud sisepoliitiliste pingete põhipunktiks sai põhiseaduse muutmise küsimus.Vabadussõdalaste võimulepääsemise vältimiseks teostati 1934.a. riigipööre. Päts ei tahtnud oma võimust ilma jääda ja ta poleks saanud
. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas rahvahääletus, kus valijatel tuli anda oma hinnang vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõule. Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes, vallandati riigijuhtidele vastumeelseid inimesi,
Suhted Euroopa demokraatiatega (Suurbritannia, Prantsusmaa) jahenesid, Eestit ei võetud rahvusvahelisel areenil tõsiselt. Rahva seas süvenes arusaam, et Eesti põhiseadus ning poliitiline süsteem ei vasta Eesti vajadustele. Selles olukorras kerkis esile vabadussõdalaste liikumine. 1933. aastal sai rahvahääletusel rahva toetuse osaliseks vapside põhiseaduseelnõu, mis koondas kogu võimu Eestis presidendi kätte. 1934. aasta kevadeks sai järjest selgemaks, et eesseisvatel presidendi ja Riigikogu uue koosseisu valimistel võivad vapsid saavutada olulist edu ning võimule tulla. See võimalus oli vastuvõetamatu Eesti senisele poliitilisele eliidile, kes asus kavandama samme vapside võimule tuleku takistamiseks. Tekkinud olukorras võttis algatuse enda kätte riigivanem Konstantin Päts, kes otsustas vapside vastu kasutada nende enda poolt koostatud põhiseadust. Päts sõlmis kokkuleppe Johan Laidoneriga ning kehtestas riigis eriolukorra. 12. märtsil 1934
pos. Kui neg. + - Riik tuleb välja tuua majanduskriisist ja kõrvaldada tuleks kommunismioht. - autoritaarne juht Autoritaarne Eesti. 32. peatükk 11. Riigipööre. Õpik lk. 52, TV lk. 21 tabel, lk. 22-23 allikate ülesanne. 1934. a 12.märtsi riigipööre Kes korraldasid? Konstantin Päts ja Johan Laidoner Mis oli eesmärk? Ennetada vapside eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel. Koondada võim enda kätte Millised sise- või välispoliitilised asjaolud tingisid? Kelle või mille vastu tegevus oli suunatud? Vabadussõjalaste vastu Milline oli riigipöörde tagajärg? Keelustati poliitilised meeleavaldused, suleti vapside ühingus, arreteeriti vapse, valimised
Vastavalt sellele tuli läbi viia uued valimised. Maal said kõige rohkem hääli põllumeestekogud, kuid linnades said võidu vapsid. Aprillis pidid toimuma riigipea valmised. Vapsid lootsid ka seal võitu saada. Kandidaadid olid: 1)A.Larka vaps 2)K.Päts Põllumeeste Kogud 3)J.Laidoner Asunike Koondis 4)A.Rei Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei Autoritaarne Eesti. 11. Riigipööre. Õpik lk. 52, TV lk. 21 tabel, lk. 22-23 allikate ülesanne. Ennetamaks vapside eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12. märtsil 1934 riigipöörde. Riigipööre oli tingitud: 1)Vapside väidetavast mässukavast 2)Valimiseelsest ägedast poliitilisest propagandast tulenenud Eesti rahva psüühiline haigus, mistõttu valitsus olevat sunnitud kärpima rahva poliitilisi õigusi 3)Presidendi valimiskampaania näitas, et vapside kandidaat võib tulla võimule, kuna vapsid olid juba linnas võidu saavutanud
mitmeid hüvesid liitusid ka need, kellel Vabadussõjaga mingit pistmist ei olnud 32. Konstantin Päts kes oli, kuidas ja millal ja tänu millele õnnestus tal võimul saada? Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Oli Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. . Pätsi tegevus Eesti Vabariigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel. Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Konstantin Päts ja Juhan Laidoner 12. märtsil 1934 välja riigipöörde. Samal ajal võtsid sõjakool ja Kaitseliit Tallinna oma kontrolli alla ning politsei asus vabadussõjalasi arreteerima. 33. Vaikiv ajastu ,,Vaikiv ajastu" poliitiline elu riigis oli justkui seiskunud, parlamenti polnud, rahval puudus sõnaõigus, valitses triumviraat(Päts, Laidoner, Eenpalu).
Sama aasta juunis kehtestas Jaan Tõnisson üleriigilise kaitseseisukorra. Taolises olukorras toimus oktoobris 1933 kolmas rahvahääletus, kus vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu saavutas ülisuure võidu. · Riigipööre:Uue põhiseaduse kohaselt Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934. Andres Larka kandidaatideks olid Konstantin Päts, Johan Laidoner ja August Rei. Ennetamaks vabadussõjalaste(Andres Larka) eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märts 1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõjalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, vabadussõjalased kõrvaldati poliitikast ja riigiametitest. 29. EESTI VABARIIGI SISEPOLIITIKA 1934-1939
. Parandati ja täiendati kord juba läbikukkunud põhiseaduse eelnõu ning pandi see teist korda rahvahääletusele. Parandatud variant kukkus taas läbi 1933. Riigikogul ei jäänud muud üle kui korraldada kolmas rahvahääletus, kus valijatel tuli anda oma hinnang vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõule. Pätsi-Laidoneri riigipööre ja sellele järgnenud vaikiv ajastu: Ennetamaks vabadussõjalaste eeldatavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte, teostasid Päts ja Laidoner 12.03.1934 riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra ning sõjaväe ülemjuhatajaks määratud Laidoner keelustas kõik poliitilised meeleavaldused ja sulges vabadussõdalaste ühingud. Riigikogu ja riigivanema valimised lükati edasi, tühistati vabadussõjalaste saadikumandaadid omavalitsustes, vallandati riigijuhtidele vastumeelseid inimesi, saadeti parlament suvevaheajale ning seadusandlus
aastal, loodeti et sellega olukord stabiliseerub 80. 14. Vaikiv ajastu Eestis. 81. Miks, millal ja kuidas kehtestati. Poliitilised ümberkorraldused. Majanduselu. Miks nimetatakse „vaikivaks ajastuks“, „diktatuuriks siidkinnastes“, „autoritaarseks diktatuuriks? 82. 83. Vaikiva ajastu kehtestamine (miks, millal, kuidas) 84. Ennetamaks vabadussõdalaste eeldavat võitu eesseisvatel valimistel ja koondamaks võimu enda kätte 12. märtsil 1934 aastal teostasid Konstatin Päts ja Johan Laidoner riigipöörde kuulutati välja kaitseseisukord poliitilised meeleavaldused keelustati Tallinn võeti sõjakool ja Kaitseliidu kontrolli alla politsei asus vabadussõdalasi arreteerima
annaabi.ee 
