kogumit. Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu. Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud. 3 Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena tuumadena. Eessarvede tuumad motoorsed keskused Tagasarvede tuumad sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed). Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I II nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga ajukoonusega
jätkete kogumit Hallaine on ristlõikes H-kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat Hallaine eessarvedes paiknevad alfa- ja gamma-motoneuronid, mille aksonid väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu aferentsed närvikiud Seljaaju ehitus Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad – motoorsed keskused Tagasarvede tuumad – sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad – vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus Seljaaju ehitus Hallaine ümber on seljaaju valgeaine, mis koosneb närvikiududest (moodustavad juhteteed) Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju vahel Spinaalsed neuronid Inimese seljaaju sisaldab umbes 13,5 miljunit neuroni, millest ca 3% on eferentsed, ülejäänud aga lülineuronid
püramiidrakkude jätked, mis läbivad sisekihnu, laskuvad alla ajutüve ventraalses osas, ristuvad pklikaju piirkonnas ning jõuavad alaneva külgmise ja kõhtmise suurajukoore-seljaaju kulglana seljaaju eesarvede motoneuroniteni, mille kason innerveerib skeletilihast. Püramiidsüsteemi kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi. Mittepüramiidsüsteemi alanevad juhteteed seovad ühte osa ajukoorealuseid e subkortikaalseid tuumasid peaajunärvide tuumade nind seljaaju eessarvede motoorsete rakkudega. Tähtsamad neist on: 1)punatuuma- seljaaju kulgla 2) külgmine ja kõhtmine retikulaarformatsjooni-seljaaju kulgla 3) esiku-seljaaju kulgla 4) katendi-seljaaju kulgla. Mittepüramiidsüsteemi kaudu reguleeritakse lihastoonust ja koordineeritakse keha asendi säilitamiseks ja korrigeerimiseks vjalikke liigutusi. MPsüs-i struktuuride vahendusel juhitakse keerukaid automaatseid liigutusi, mis loob soodsad tingimused ka täpsete tahtlike liigutuste tegemiseks. 31
suurajukoorde. o Seljaaju-väikeaju kulgla selgmine ja kõhtmine impulsid väikeajju o Seljaaju-katendi kulgla viiakse valu keskaju piirkonda · Alanevad kõrgematelt ajuosadelt pärinevad enamasti motoorseid impulsse kandvad. Paiknevad seljaaju valgeaine ventraal- ja külgväätide mediaalses osas, kannavad eferentseid impulsse ja juhivad erutust peaajust seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, kust liigub edasi skeletilihasteni. Tähtsamad alanevad juhteteed on: o Püramiidi süsteem selle kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi. Peaaju motoorse ala püramiidrakkude jätketest liiguvad seljaaju eessarvede motoneuronitesse. o Mittepüramiidisüsteem seovad ajukoorealuseid tuumasid peaajunärvide tuumade ja seljaaju eessarvede motooresete rakkudega
- subkortikaalkulglatest (rubrospinaalkulglast algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures , tektospinaalkulglast algab keskaju nelikküngastikust ja vestibulospinaalkulglast tuleb vestibulaartuumast sinna, kuhu on paigutunud tasakaalunärvi tuum). Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Need juhteteed algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures. Funktsioonideks on närviimpulsside edasi andmine peajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. 35.TASAKAALUELUND SISEKÕRVAS: AMPULLID, ÜMAR- JA OVAALKOTIKESED, NENDES PAIKNEVAD RETSEPTORID, NENDE TALITLUSE PÕHIMÕTE. TASAKAALUELUNDI SEOSTUMINE NÄRVISÜSTEEMIGA: Tasakaaluelund sisekõrvas tasakaaluretseptorid ärritab muutuva kiirusega sirgjooneline või põõrlev liikumine
o Seljaaju-väikeaju kulgla – selgmine ja kõhtmine – impulsid väikeajju o Seljaaju-katendi kulgla – viiakse valu keskaju piirkonda Alanevad – kõrgematelt ajuosadelt pärinevad enamasti motoorseid impulsse kandvad. Paiknevad seljaaju valgeaine ventraal- ja külgväätide mediaalses osas, kannavad eferentseid impulsse ja juhivad erutust peaajust seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, kust liigub edasi skeletilihasteni. Tähtsamad alanevad juhteteed on: o Püramiidi süsteem – selle kaudu juhitakse meie tahtlikke liigutusi. Peaaju motoorse ala püramiidrakkude jätketest liiguvad seljaaju eessarvede motoneuronitesse. o Mittepüramiidisüsteem – seovad ajukoorealuseid tuumasid peaajunärvide tuumade ja seljaaju eessarvede motooresete rakkudega
> automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel). 4) Spinotalaamiline juhtetee - kulgevad valgeaine külgmiste väätide välimistes osades. (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused). 2) Alanevad juhteteed Motoorsed. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures. Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. 1) Kortikospinaalkulglad – kulgevad motokorteksi pretsentraalkäärust mööda seljaaju eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida. Tahtlik liigutus. - Lateraalne kortikospinaalkulgla - Eesmine kortikospinaalkulgla 2) Subkortikaalkulglad – automaatsed liigutused
IPSP pidurdab erutuse edasist levikut või põhjustab innerveeritava elundi tegevuse soikumist. Transmiteriteks võib olla atsetüülkolliin, noradrenaliin, serotoniin, gammaaminovõihape jm ained. Sagedaseim depolariseeriv aine-atsetüülkolliin võetakse presünapsisse tagasi või lammutatakse atsetüülkolliin-esteraasi toimel, mis säilitab sünapsi erutusjuhtivuse. Keskaju tuumadest kulgevad närviimpulsid piklikajju ja seljaaju eessarvede motoorsete rakkudeni, nende keskuste kaudu toimuvad lihtsamad orienteerumisrefleksid-silmade, kõrvade pööramine heli, valguse suunas. Keskajus asuva pupillirefleksikeskuses, milles asuv 3 mustaine reguleerib mälumise-neelamiseliigutusi, punatuum seostub aga punatuuma-seljaaju kulgla ja ajukoore, koorealuste tuumade ja väikeaju kaudu seljaaju eesservade motoorsete
annaabi.ee 
