kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. 1) Kortikospinaalkulglad – kulgevad motokorteksi pretsentraalkäärust mööda seljaaju eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida. Tahtlik liigutus. - Lateraalne kortikospinaalkulgla - Eesmine kortikospinaalkulgla 2) Subkortikaalkulglad – automaatsed liigutused - Rubosspinaalkulgla: algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures. - Tektospinaalkulgla: algab keskaju nelikküngastikust - Vestibulospinaalkulgla: algab ajusilla vestibulaartuumast ja tuleb kuhu on paigutatud tasakaalunärvi tuum. 21. Lihastegevuse juhtimise ja tagasiside ülesanded 1) Närviimpulsside kulg tahtlikul põlveliigese sirutamisel: Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv -> nimmepõimik (viimane rinnanärv ja neli esimest nimmenärvi) -> õrnkimp -> kulgeb
(tundeimpulsid liikumisaparaadist ja nahast); c) vahepealne hallaine – c1) eespool vistseromotoorne tsoon (“käsud” silelihastele), c2) tagapool – vistserosensoorne tsoon – (tundlikkus veresoontest , näärmetest jne.) Seljaaju valgeaine: a)Eesväät – enamik juhteteid (närvikiudude kimpe) kulgeb ülalt alla st. on motoorsed – toovad impulsse peaaju motoorsetest keskustest seljaaju eessarve neuronitele b) Tagaväät – enamik juhteteid kulgeb alt üles, - on sensoorsed – viivad tundeimpulsse kehast peaaju tundekeskustele c) Külgväät – siin on umbes võrdselt nii sensoorseid kui motoorseid juhteteid Funktsionaalselt jaguneb seljaaju 31-ks segmendiks (8 kaela, 12 rinna, 5 nimme, 5 ristluu ja 1 õndra!), iga segmendi kiududest tekib 2 eesmist ja 2 tagumist närvijuurt, neist - 31 paari spinaalnärve. Seljaajunärvid e. spinaalnärvid nervi spinales:
interneuronitega kulgeb nende aksoneid mööda üles peaaju suunas 5. närviimpulss kulgeb hallaine tagasarve interneuronitesse, mis loovad sünaptilise ühenduse motoorse neuroniga, mis on osaks spinaalrefleksi kaarest Motoorse väljundi töötlus seljaajus: 6. peaaju motoorsetest keskustest saabuvad aksonid ühinevad alaneva motoorse juhteteega valgeaine eesväädis ja vabastavad oma virgatsaine sünapsis mõne hallaine eessarve somaatilise motoorse neuroniga või interneuroni vahendusel 7. somaatiline motoorne neuron saadab närviimpulsi spinaalnärvi ventraaljuure kaudu skeletilihastele 8. südamelihas, silelihased ja näärmed on juhitud seljaaju hallaine külgsarve autonoomsete motoorsete neuronite kaudu, sealt kulgeb närviimpulss hallaine eessarve ja spinaalnärvi ventraaljuure kaudu seljaajust välja 9. järgmine ühendus on autonoomse motoneuroniga piirdenärvisüsteemis
34.ALANEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, JAGUNEMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Alanevad ehk motoorsed juhteteed. Moodustuvad: - kortikospinaalkulglatest (lateraalne kortikospinaalkulgla, eesmine kortikospinaalkulgla kulgevad seljaajus mööda eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida); - subkortikaalkulglatest (rubrospinaalkulglast algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures , tektospinaalkulglast algab keskaju nelikküngastikust ja vestibulospinaalkulglast tuleb vestibulaartuumast sinna, kuhu on paigutunud tasakaalunärvi tuum). Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Need juhteteed algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures.
lihaste kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (pea tõstmisel tõuseb reis). Põhjused – neuroinfektsioonid, ajusisene verevalum, subarahnoidaalne verevalum(aneurüsmi ruptuur), ajukontusioon(ajupõrutus), kasvajad(intrakraniaalne rõhu tõus). Närvisüsteemi funktsionaalne anatoomia ja füsioloogia. Motoorsed juhteteed, püramidaaltrakti kahjustussündroomid. 2 neuronit - *tsentraalne (pretsentraalkäärumotoneuronid); *perifeerne - seljaaju eessarve rakud (eesmine motoneuron) •kraniaalnärvide motoorsed tuumad (ajutüves) Motoorne juhtetee I – püramidaaltrakt. Motoorne juhtetee II. Püramidaaltrakt kujutab endast otsest juhteteed koorest ajutüve motoorsete rakkude juurde ning seljaaju motoorsete neuronite juurde. See on põhiline tee inimese tahteliste liigutuste juhtimises. Suur osa püramidaaltee kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema
Replikatsioon algab mukoosas, tonsillide ja neelu lümfoidkoes. Viirus infitseerib hiljem Peyeri naaste. Esmane vireemia viib viiruse retseptorit kandvasse koesse – lümfisõlmede retikuloendoteliaalsetesse rakkudesse, põrna, maksa, kus algab replikatsiooni teine faas. Tekib teisene vireemia. Enamasti tsütolüütilised (v.a. hep A), paljunevad kiiresti, kahjustavad rakke otseselt. Polioviirus pääseb ajju skeletilihaseid innerveerivate närvide kaudu, on ajutüve ja eessarve motoneuronitele tsütolüütiline. Kaitsev immuunvastus on peamiselt antikeha-vahendatud. Sekretoorsed antikehad takistavad infektsiooni teket oropharynxis, GI-traktis; seerumi antikehad takistavad vireemilist levikut sihtkoesse. Rakuline immuunsus omab rolli vaid patogeneesis (v.a. hep A). Säilib roojas kaua. Infektsioon võib olla asümptomaatiline või kergete gripilaadsete / ülemiste hingamisteede haiguse sümptomitega. Epidemioloogia.
verevalum Ajusisene verevalum (pehmekelme ja kasvajad ämblikvõrkelme vahel) - -aneurüsm NÄRVISÜSTEEMI FUNKTSIONAALNE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Motoorsed juhteteed e püramidaaltrakt Püramidaaltrakt (motoorne juhtetee) koosneb 2 neuronist perifeersest (seljaaju eessarve rakud, kraniaalnärvide motoorsed tuumad ajutüves) ja tsentraalsest (pretsentraalkääru(motoorika)motoneuronid). Külgmine kortikospinaaltrakt e. lateraaltrakt ristub piklikaju ja seljaaju piiril, tegeleb jäsemete innervatsiooniga. Eesmine kortikospinaaltrakt - ei ristu, tegeleb kehatüve innervatsiooniga. Kortikobulbaartrakt (kraniaalnärvid) - osa kiude ristub, kahepoolne innervatsioon, v.a. XII ja VII n. alumine osa. Motoorne juhtetee:
corticospinalis jämedam-algab vasakust gyr.precentralisest • Tr.corticonuclearis- ajutüve KN tuumadele • näo miimilistele lihasteleVII • Tr. corticospinalis- s/a eessarve motoorsetel tuumadele kõige kiirem ja otsesem tee! • trapetslihasele ja peapöörajalihaseleXI • keelelihasteleXII LIIGUTUSTE ÕPPIMINE • Iga uus õpitav liigutus toimub esmalt püramidaaltrakti kaudu
annaabi.ee 
