lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "valgetes" (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. 8. Vahelihas: a) nimi ladina keeles; b) millistlt luudelt algab; c) nimeta peamised funktsioonid (2) Vahelihas: a) diafragma; b) algab rinnaku mõõkjätke ja 6 alumise roide sisepinnalt ning II-V nimmelüli keha eespinnalt. c) peamine hingamislihas; sissehingamisel kontrahheerub, mille tulemusena lameneb, laskub allapoole ning rinnaõõs suureneb. Tekitab nn kõhupressi. 9. Õlavarre kolmpealihas: a) nimi ladina keeles; b) millistelt luudelt algab; c) millisele luule kinnitub; d) millistele liigestele mõjub (2)? Õlavarre kolmpealihas: a) musculus triceps brachii; b) algab kolme peana - 1. pikk pea: abaluu liigesealuselt köbrukeselt; 2. külgmine pea: õlavarreluu tagumiselt pinnalt; 3. mediaalne pea:
· Sisemised roietevahelihased algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine. · Välimised roietevahelihased algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. · Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega. · Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). · Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 46
eesmiselt pinnalt. *õlavarre langetamine Vahelihas ehk diafragma Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Rinnaku mõõkjätke ja 6 alumise roide *vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase sisepinnalt ning 2.-5. Nimmelüli keha lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk eespinnalt. surutakse kopsust välja (väljahingamine). Vahelihase kontraktsioonil tema külgosad laskuvad alla ning rinnaõõs suureneb, õhk tungib kopsudesse (sissehingamine). 63. KAELA LIHASED
) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen (v. brachiocephalica), need ühinevad ja moodustavad ülemise õõnesveeni. Alumise õõnesveeni süsteem: A.Alajäseme veenid: -enamik veene on saateveenid – kulgevad arterite kõrval ja on samade nimedega; -Ka alajäsemel moodustavad nahaalused veenid 2 peamist tüve: -a) väike alajäseme nahaveen (v. saphena parva) – kogub vere sääre tagapinnalt, suubub õndlaveeni; -b) suur alajäseme nahaveen (v. saphena magna) – kogub vere sääre eespinnalt ning reie ees ja tagapinnalt, kulgeb reie mediaalpinnal, suubub reieveeni. B. Kõhupiirkonna veenid: -kõhu ja vaagna seina veenid ning kuse-suguelundite veenid on enamuses saateveenid (st. arteri kõrval ja sama nimega); -Mao-, peensoole-, jämesoole-, pankrease- ja põrna veenid kogunevad algul kokku maksa värativeeniks, mille kaudu veri viiakse maksa, alles pärast töötlemist maksas läheb see veri maksaveenide kaudu alumisse õõnesveeni. Veenisüsteemide vahelised anastomoosid:
* Sisemised roietevahelihased algavad iga roide ülemiselt servalt, suunduvad põiki üles ette, kus kinnituvad naaberroide alumisele servale. Funktsiooniks roiete langetamine. * Välimised roietevahelihased algavad roide alumiselt servalt, kulgevad põiki alla ette ja kinnituvad naaberroide ülemisele servale. Funktsiooniks roiete tõstmine. * Diafragma ehk vahelihas algab rinnaku mõõkjätke ja alumise roide sisepinnalt ning 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. On nagu ringjas kumm. Tegu peamise hingamislihasega. * Eesmine saaglihas algab saagjate sämpudena 8-9 ülemiselt roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale. Funktsiooniks abaluu ette toomine (nt käe liigutamine sõudmisel). * Suur rinnalihas algab rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase tupelt. Funktsioonideks õlavarre ette viimine, sisse pööramine ning langetamine. 63
c) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. d) Vahelihas e. diafragma (pindmine kiht) - Algab: rinnaku möökjätke ja kuue alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. Vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase kontraktsioonil tema külgosad laskuvad allaning rinnaõõs suureneb, mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, vahelihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse välja. e) 63. Kaela lihased: Autohtoonsed lihased: a) Tagumine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kolme alumise kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 2. roide välispinnale.
Äramärkimist väärib, et kopsuvereringes liigub arterites venoosne veri ning veenides arteriaalne veri – suures vereringes on see vastupidi. Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest aordiga ning lõpeb veenide kaudu venoosse e. hapnikuvaese vere tagasitoomisega südamesse, kust see läbib väikese vereringe. Aordis eristatakse ülenevat aorti, aordikaart ja alanevat aorti. Ülenevast aordist saavad alguse koronaararterid. Aordikaare eespinnalt saab alguse õlavarrepeatüvi ehk brahhiokefaaltüvi. Alanev aort jaguneb kõhu- ja rinnaaordiks. 45. Meeleorganid Meeleorganid on vahendajaks organismi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Nende poolt vastuvõetud ärritused põhjustavad aistingute teket. Meeleorganid töötavad ainult kõikide oma alaosade töövõime säilitades – nägemisvõime kaob mitte ainult silmamuna vigastumise korral, vaid ka nägemisnärvi läbilõikamise korral
c) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Tõmbab õlavart ette mediaalsele ja roteerib sissepoole. Langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. d) Vahelihas e. diafragma (pindmine kiht) - Algab: rinnaku möökjätke ja kuue alumise roide sisepinnalt ja 2.-5. nimmelüli keha eespinnalt. Vahelihas on peamine hingamislihas. Vahelihase kontraktsioonil tema külgosad laskuvad allaning rinnaõõs suureneb, mille tagajärjel õhk tungib kopsudesse, vahelihase lõtvumisel rinnaõõne maht väheneb ja õhk surutakse välja. 63. Kaela lihased: Autohtoonsed lihased: a) Tagumine astriklihas (külgmine rühm) - Algab: kolme alumise kaelalüli ristijätkelt. Kinnitub: 2. roide välispinnale.
vasakul need ühinevad ja suubuvad lõpuks ülemisse õõnesveeni rangluualuse veeni ja sisemise kägiveeni ühinemisel (venoosnurk) tekib mõlemal pool õlavarre-pea veen, need ühinevad ja moodustavad ülemise õõnesveeni Alumise õõnesveeni süsteem A) Alajäseme veenid väike alajäseme nahaveen kogub vere sääre tagapinnalt, suubub õndlaveeni suur alajäseme nahaveen kogub vere sääre eespinnalt ning reie ees ja tagapinnalt, kulgeb reie mediaalpinnal, suubub reieveeni B) Kõhupiirkonna veenid mao-, peensoole-, jämesoole-, pankrease- ja põrna veenid kogunevad algul kokku maksa värativeeniks, mille kaudu veri viiakse maksa, alles pärast töötlemist maksas läheb see veri maksaveenide kaudu alumisse õõnesveeni SÜDA Vereringed: 1. Suur e süsteemne e kehavereringe algab aordiga vasakust vatsakesest, läbib kõik elundid,
annaabi.ee 
