võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest leidub vatsas infusoore (rips- ja leotisloomad). Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud
Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Kõige suurema mahutavusega on vats. Vats kujutab endast suurt fermenterit e käärimistõrt, kus seedenäärmed puuduvad, kuid eesmagude rikkaliku, paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora ja -fauna elutalitluse tulemusena kulgevad eesmagudes ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fauna esindajatest leidub vatsas infusoore (rips- ja leotisloomad). Soodsates tingimustes paljunevad eesmagude mikroorganismid kiiresti. Keskmiselt leidub täiskasvanud veise vatsas ligikaudu 10 miljardit mitmesugust bakterirakku igas milliliitris vatsavedelikus. Kokku on vatsas 3-7 kg mikroobimassi,
Mäletsejaliste seedeelundkonna iseärasused Maoseede erineb mäletsejalistel ja mittemäletsejalistel. Mäletsejaliste ruumikas liitmagu võimaldab neil kasutada rohkesti koredat, toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Mäletsejaliste eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Eesmagudes, peamiselt vatsas, alluvad kääritamisele kõik toitained, kõige ulatuslikumalt süsivesikud; nii keeruka ehitusega polüsahhariidid (tselluloos, hemitselluloos) kui ka kergesti lahustuvad suhkrud ja tärklis. Proteiin: Suurem osa sööda proteiinist lõhustub vatsas ensüümide toimel peptiidide ja vabade aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks
fenüülalaniin, trüptofaan ja histidiin). Neid loomad ise sünteesida ei suuda, vaid peavad saama söödaga. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini asemel väävlitsisaldavaid aminohappeid koos S-aminohapetena. Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi mäletsejaliste proteiinitarbe katmisel suured abimehed. Elunedes arvukalt mäletsejaliste eesmagudes (eeskätt vatsas), suudavad nad sünteesida kõrgeväärtuslikku loomset valku (oma keha baktervalku) ka mittevalgulistest lämmastikuühenditest, mida siis peremeesloom saab ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks. Tavalistes ratsioonides on asendamatuid aminohappeid enamasti piisavalt. Need, millest sagedamini puudu tuleb on: - lüsiin, metioniin+tsüstiin (S-aminohapped), treoniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks
reaktsioonidega. Käärimisega kaasnevad kõrvalreaktsioonid, kus tekkinud ained annavad käärimise produktidele iseloomuliku maitse ja lõhna. Ühest glükoosimolekulist moodustub käärimisel 4 ATP molekuli, millest kasutatakse ära 2, järelikult energia ülejääk on 2 ATP mis enamus jääb lõpp-produkti. Oleneval käärimist esilekutsuvast mikroorganismist saab käärimist jagada: piimhappe-, alkoholi- ja võihappekäärimiseks. Eesmagudes on mäletselistel palju mikroorganimse, mille tõttu sahhariidid (tärklis, sahharoos) lagunevad rasvhapeteks ja imenduvad atsetaadina, propionaatidena ja butüraatidena. Mäletselised on võimelised eesmaos lagundama seedekanali nõres leiduvate ensüümide toime suhtes inertset tselluloosi äädik-, propioon- ja võihappeks. 37.Püruvaadi oksudatiivne dekarboksüülimine.Trikarboksüülhapete tsükkel. TKT on metaboolne rada, mis seostab süsivesikute, lipiidide, amonihapete
toorkiurikast sööta, seda seedimiseks põhjalikult ette valmistada ja seedida. Eesmaod on unikaalse ehituse ja funktsioonidega, väga ruumikad organid. Vats kujutab endast suurt käärimistõrt, kus paljudest bakteri-, seene- ja infusooriliikidest koosneva mikrofloora abil toimuvad ulatuslikud sööda toitainete lõhustus- ja sünteesiprotsessid. Mäletsejalised ei toitu üksnes söötadega saadud toitainetest, vaid olulise osa vajalikest toitainetest saavad nad eesmagudes elavate ja paljunevate mikroobide ja nende ainevahetusproduktide näol. Vatsas alluvad käärimisele ka kergesti lahustuvad süsivesikud – tärklis, suhkrud. Vabanenud ammoniaaki ja aminohappeid kasutab vatsa mikrofloora mikroobse valgu s.o. täisväärtusliku loomse valgu sünteesiks. Mikroobne valk koos sööda pooleldi lõhustunud proteiini osadega siirdub seedekanali järgnevatesse osadesse ning võtab osa edasisest ainevahetusest.
lindudel 11. Neid loomad ei suuda ise sünteesida, vaid peavad saama söötadega. Et loomade metioniinitarbest võib umbes poole asendada tsüstiin, siis praktikas arvestatakse metioniini asemel väävlitsisaldavaid aminohappeid koos S-aminohapetena. Looduses suudavad asendamatuid aminohappeid sünteesida vaid taimed ja mikroorganismid. Just viimased ongi mäletsejaliste proteiinitarbe katmisel suured abimehed. Elunedes arvukalt mäletsejaliste eesmagudes (eeskätt vatsas), suudavad nad sünteesida kõrgeväärtuslikku loomset valku (oma keha baktervalku) ka mittevalgulistest lämmastikuühenditest, mida siis peremeesloom saab ainevahetuse käigus edukalt kasutada oma valguvajaduse katmiseks. Tavalistes ratsioonides on asendamatuid aminohappeid enamasti piisavalt. Neid, millest sagedamini puudu tuleb on 3 lüsiin, metioniin+tsüstiin (S-aminohapped), treoniin ja trüptofaan. Neid nimetatakse kriitilisteks aminohapeteks
Käärimisi on kaks: piimhappe-käärimine ja alkohol-käärimine. Ühel juhul tekib siis piimhape e laktaat ja teisel juhul etanool. Alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes. See rada toimub pärmide ja mõnede bakterite tsütoplasmas, kus on vastavad ensüümid. Mäletsejatel toimub vatsas käärimine, millele alluvad kõik toiduained, vatsas pole ühtlasi ka seedenäärmeid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosilõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fermentatsiooni tulemusena muutuvad tselluloos ja teised toorkiurikka sööda koostisosad hästi omastatavaks. Süsivesikud lõhustatakse üle paljude vaheastmete madaamolekulaarseteks rasvhapeteks (äädik-, propioon- ja võihape)
lihased. Toimub enamasti maksas. 36. Käärimised, sahhariidide ainevahtuse eripärad mäletsejatel Piimhappekäärimisel tekib piimhape e laktaat Alkoholkäärimise roll seisneb ATP tootmises anaeroobsetes tingimustes. Toimub pärmide ja mõnede bakterite tsütoplasmas, kus on vastavad ensüümid. (2 molekuli EtOH+ CO2+ NAD++ 2H2O+ 2ATP) Mäletsejatel toimub vatsas käärimine, millele alluvad kõik toiduained, vatsas pole ühtlasi ka seedenäärmeid. Veiste eesmagudes (vatsas) leidub arvukalt tselluloosi- ja hemitselluloosi lõhustavaid, tärklist ja suhkruid kääritavaid, piimhapet lõhustavaid, metaani moodustavaid, vitamiine sünteesivaid jt bakterirühmi. Fermentatsiooni tulemusena muutuvad tselluloos ja teised toorkiurikka sööda koostisosad hästi omastatavaks. Süsivesikud lõhustatakse üle paljude vaheastmete madalmolekulaarseteks rasvhapeteks (äädik-, propioon- ja võihape)
valke. Normaalse mikrofloora olemasolu eesmaos võimaldab mäletsejalisel lõhustada seedekanali nõres leiduvate ensüümide toime suhtes inertset tselluloosi esialgu - ja - glükoosiks, edasi allutatakse nimetatud monoosid käärimisprotsessidele, kus moodustuvad madalmolekulaarsed äädik-, propioon- ja võihapped, alehüüdid, ketoonid, alkoholid ja gaasid. Ka kergesti seeduvad süsivesikud (tärklis, sahharoos jt) lagunevad mäletsejaliste eesmagudes rasvhapeteks ning resorbeeruvad atsetaatidena, propionaatidena ja butüraatidena. Rasvhapped imenduvad otse eesmagudest. Käärimisel tekkivad gaasid eralduvad röhitsuste kaudu. 33. Püruvaadi oksüdatiivne dekarboksüülumine. Trikarboksüülhapete tsükkel. Mitokondrites toimuv püruvaadi oksüdatiivne dekarboksüülimine atsetüül-Co-A-ks on 1 suure energiamuuduga multiastmelistest võtmeprotsessidest inimkeha kogu metabolismis.
Kuna mikroorganismid sisaldavad kuivainest 60% valku, moodustab mikroobi valk põhilise osa mäletsejaliste proteiinitarbest. Mäletsejalistel tekib kuni 2 kilo mikroobset proteiini päevas. Selle arvelt saab hea lüpsilehm lüpsta kuni 20 kilo piima päevas. Proteiini seede mäletsejalistel. Mikroobse proteiini süntees vatsas sõltub: · Proteiini hulgast söödaratsioonist · Proteiini lõhustuvusest eesmagudes · Mikroorganismidele kättesaadava energia hulgast Mikroorganismide proteolüütiline aktiivsus on suur, nad lagundavad proteiine sada korda enam kui tarbivad. Reaalselt piirab mikroobse proteiini sünteesi mikroorganismidele kättesaadava energia hulk. NH3- sisaldus sõltub: · Ratsiooni toorproteiini sisaldusest September-detsember 2008. a. · Proteiini lõhustuvusest vatsas · Ratsiooni energiasisaldusest Jne
puuviljad, vein, õlu, kohv), loomi ohustab peamiselt saastunud teravili (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.1.6. Patulliin Söötade saastumine patuliini produtseerivate hallitusseentega nagu Byssochlamis nivea või Aspergillus clavatus on küllaltki tavaline. Eelkõige on saastunud silo ja seda peetakse üheks ägedate veiste toksikoosipuhangute põhjustajaks Euroopas ja Uus-Meremaal (Jouany1 ja Diaz, 2011). 3.2. Mikrobiaalne detoksifikatsioon vatsakeskkonnas Tänu mäletsejaliste eesmagudes toimuvale mikrobiaalsele detoksifikatsioonile on mükotoksiinide kahjustav bioloogiline toime veistele väiksem kui monogastrilistele loomadele. Lagunemise ulatus on mükotoksiini liigiti erinev, samuti ei ole kõik tekkinud metaboliidid ohutud. Tähelepanuväärne on, et tungltera toksilisus võib mäletseja vatsas isegi suureneda, sest vatsa mikrofloora metaboliseerib ergovaliini lüsergiinhappeks (Ronald, Riley ja Pestka, 2011). Väga suur mõju
laguproduktide imendumine. Seedetrakti ülemistes osades osaliselt hüdrolüüsunud toidu koostisosadele avaldavad peensooles mõju pankrease (olulisim osa,toimides kõikidesse toidu koostisosadesse) ja peensoole nõre ensüümid. Bioloogiliselt madala väärtusega taimsed valgud muudetakse kõrgeväärtuslikuks bakteriaalseks valguks, mis seedetrakti alumistes osades kergesti lõhusub ja pärast resorptsiooni lülitub looma ainevahetusse. Mäletsejaliste eesmagudes toimivad valkudesse bakterite, infusiooride ja pärmide ensüümid. Toime iseloomu poolest sarnanevad bakteriallsed ensüümid trüpsiiniga, lõhustades valgu molekulides pepsiidsidemeid pH 6-7 juures. Osade ensüümide toimel lõhustuvad peptiidahelad aminohapeteni. Osa aminohappeid allutatakse ka desamiinimisele. Roiskumine algab valkude lõhustumisega mikroobide ensüümide toimel aminohapeteni ja edasi nende mitmesuguste laguproduktideni, mis on tihti toksilise iseloomuga
annaabi.ee 
