tegemiseks, ja kavatses alustada otsustavat pealetungi niipea, kui maapind kandma hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all- ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes-, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Talvine Vastupealetung Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R ževi vahel sirutus läände tohutu eend, ulatudes peaaegu Smolenskini, vastupidise suunaga silmus aga sulges piiramisrõnga Demjanski enda ümber, nii et seda tuli varustada õhu teel. Lõuna ja lääne pool Moskvat oli teine lääne poole ulatuv eend, mis ulatus peaaegu Režvini ja Roslavlini Smolensk-Stalingradi raudteel. Izjumi lähistel oli veel üks läände ulatuv eend, mis lõikas
tegemiseks, ja kavatses alustada otsustavat pealetungi niipea, kui maapind kandma hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R zevi vahel sirutus läände tohutu eend, ulatudes peaaegu Smolenskini, vastupidise suunaga silmus aga sulges piiramisrõnga Demjanski enda ümber, nii et seda tuli varustada õhu teel. Lõuna ja lääne pool Moskvat oli teine lääne poole ulatuv eend, mis ulatus peaaegu Rezvini ja Roslavlini SmolenskStalingradi raudteel. Izjumi lähistel oli veel üks läände ulatuv eend, mis lõikas
kavatses alustada otsustavat pealetungi niipea, kui maapind kandma hakkab. Sel ajal, kui Stalin oli arvamusel, et sakslased ründavad jälle Moskva all- ja Stalini uskumist mööda pidi ründajate jõude nõrgendama Saksamaa vajadus arvestada ka teise rindega Läänes-, olid Hitleril täiesti vastupidised kavatsused. Stalini talvise vastupealetungi tagajärjel ei ulatunud rindejoon enam Moskva eeslinnadeni ja selles oli kolm sälku. Demjanski ja R zevi vahel sirutus läände tohutu eend, ulatudes peaaegu Smolenskini, vastupidise suunaga silmus aga sulges piiramisrõnga Demjanski enda ümber, nii et seda tuli varustada õhu teel. Lõuna ja lääne pool Moskvat oli teine lääne poole ulatuv eend, mis ulatus peaaegu Rezvini ja Roslavlini Smolensk-Stalingradi raudteel. Izjumi lähistel oli veel üks läände ulatuv eend, mis
22.juuni Saksamaa alustab koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu (,,Barbarossa plaan''). 29.juuni Soome peab Saksamaa toel NSV Liidu vastu Jätkusõda. Rumeenia ja Ungari sõdivad Saksamaa poolel. 14.august Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pannakse kirja Atlandi hartasse, millele kirjutavad alla Winston Hcurchill ja Franklin Delano Rosevelt. 8.september Saksa väeosad piiravad Leningradi 2.detsember Saksa väeosad tungivad Moskva eeslinnadeni, kuid lüüakse tagasi. 7.detsember Jaapani äkkrünnak USA mereväebaasile Pearl Harborile. 8.detsember USA ja Suurbritannia kuulutavad Jaapanile sõja. 11.detsember Saksamaa ja Itaalia kuulutavad USA-le sõja. 1942 Jaapan vallutab suure osa Kagu-Aasiast 3.- 7.juuni- USA purustab Midway merelahingus jaapanlased, Vaikse-ookeani sõja pöördepunkt. September- okt. Sakslased tungivad Stalingradi Oktoober- nov
Rumeenia, hiljem Itaalia, Soome Jaapanile sõja ("Jätkusõda"), Slovakkia ja Ungari. Nõukogude Liidu jaoks on see Suur Isamaasõda 8. sept Algab Leningradi blokaad 2. dets saksa väed tungivad Moskva eeslinnadeni 6. dets lüüakse saksa väed tagasi Punaarmee vastupealetung 1942 mais Punaarmee üritab Harkovi all Novembris Briti väed 16. jaan Jaapani Inglismaa koos 3-7. juuni USA rünnakut (lõppeb katastroofiga) lähevad El-Alameini all pealetung Birmas liitlasvägedega asub purustab Midway 21
14. juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 6. detsember - Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi, vallutades 1942. a. kevadeks sakslastelt tagasi 150 000 km2. Moskva all sai Wehrmacht esimese kaotuse II maailmasõjas. Punaarmeed aitasid erakordselt külm talv (Kindral Külm; novembri lõpust alates küündis õhutemperatuur Moskva ümbruses 40o ning rohkemgi alla nulli) ja talveriiete puudus sakslastel. 7. detsember - Jaapani lennuvägi pommitas USA laevastikubaasi Pearl Harboris Havail. USA
14 juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest. 22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan"). 26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda). 14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. september - Algas Leningradi blokaad. 2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7. detsember - Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris. 8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. 11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. 1942 26. mai - Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid sõjalise liidu lepingu. 3.-7. juuni - USA purustas Midway merelahingus jaapanlased, Vaikse-ookeani sõja pöördepunkt. 8 Juuli-november - Stalingradi lahingu esimene periood.
Alates juulist kuni novembri kuuni toimus Stalingradi lahingu esimene periood. 14. augustil sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt. 8. septembril algas Leningradi blokaad, samal päeval sakslased täielikult blokeerisid Leningraadi, 30-ndal valmistuvad Saksa väed Moskva ründamiseks. 2. detsembril Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi. 7. detsembril oli Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris, järgmisel päeval USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja. Veel paari päeva hiljem, 11. detsembril, omas korras Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja. Detsembris kõvenes USA ja NSVL koostöö, juba jaanuari kuuks 26 riike kasutasid enda varusid selleks, et võitlema ühe vaenlasega. 26. mail 1942. a. Suurbritannia ja NSVL sõlmisid sõjalise liidu lepingu.
Astrahan (Kaspia mere ääres). NSVLi puhul väed kolmes suunas: · Väegrupp Nord Leningradi peale (Leningrad piirati ümber, algas blokaad, ei suudetud hõivata - kaitserajatiste vöönd, kaitseehitised; Leningradi kaitses Ladoga järv; Soome sõjavägede ülemjuhataja Mannerheim jäi oma vägedega peatuma endisele Soome piirile, neilt abi ei saadud). · Mitte pidi vallutama Moskva. Jõuti välja ka eeslinnadeni, aga ei õnnestunud vallutada, sest NSVLi väed asusid pealetungile. · Süd pidi vallutama Kiievi (õnnestus), edasi plaan jõuda välja Kaspia mereni (Kaukaasias naftaväljad), sinna välja ei jõutud. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaase- USA astus sõtta, Hitleri vastane koalitsioon laienes. Sõda Kagu-Aasias loosungi all ,,Aasia aasialastele" euroopa kolonistide minemaajamine, aga valitsema said jaapanlased.
Seda päeva tähistamegi 23.juuni võidupühana süüdates iga aasta jaanipäeva võidutuled üle kogu Eesti. Sõda küll lõppes juuli alguses Riia juures, kus vaherahu sõlmiti vahetult enne kui võidukad Eesti väed valmistusid Riiga sisse marssima. Sügisel oli Nõukogude Venemaal selge, et Eestit lihtsalt vallutada nad ei suuda ja hakati otsima võimalusi rahu sõlmimiseks. Esialgu veel kiiret polnud kuna Judenitš tegi oma teise kuid viimase katse Petrograd vallutada ning jõuti osati eeslinnadeni, kuid löödi viimasel hetkel taganema. Peale taganemist üle Eesti piiride oli Eesti sunnitud võitlusvõimetuks muutunud vägedelt relvad ära korjama ja Loodearmee laiali saatma. Punaarmee, kes püüdis nüüd saada võimalikult suuri sõjalisi eeliseid rahuläbirääkimistel, alustas ulatuslikke rünnakuid Narva kaitseliinidele. Rünnakule tulid ülekaalukad jõud enam kui 160000 mehe ja 200 suurtükiga. Narva kaitselahingud (november-detsember
· Otsustaval hetkel loobus Hitler Moskva ründamisest, suunas enamus vägesid Kiievisse, kus hävitati punaarmee väed ja alles siis pöörduti tagasi Moskvasse. Selleks tõi Hitler Leningradi alt vägesid ära = saksa väed ei suutnud linna vallutada. Piirasid selle siiski sisse. -8. september alanud Leningradi blokaadis suri nälga 640 tuh · Septembris asusid Saksa väed Moskva all pealetungile. · 2. detsember Sakslased Moskva eeslinnadeni, siis edasiliikumine takerdus. (Külmus, puudus talvevarustus, läbimatud teed, kurnatus) (Lisaks sellele oli Punaarmee ehmatusest toibunud. Stalin õhutas patriotismi (nim sõja Suureks Isamaasõjaks), leevendas terrorit mõnel alal, kasutas lääneliitlaste abi, tõi Siberist osa üksisi ära jne) · 6. detsember 1941 Punaarmee vastupealetung Moskva all. Saksa üksused löödi tagasi.
annaabi.ee 
