FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised * Feodaalsüsteemi ja naturaalmajanduse seos- Naturaalmajanduste tingimustes oli maatükkide jagamine sobivam viis sõjameestele teenistuste eest tasuda
1. võimalus: Seadused saab kätte sellisel interneti aadressil: www.riigiteataja.ee , kus vasakut kätt üleval nurgas on otsing. Sinna lisage seaduse nimi, mida otsite. 2. võimalus: seadused saab kätte ka raamatutest. Näiteks ''Tsiviilseadustik 2009'' , või ''Õigusõpetus''. Mõningad seadused Perekonnaõigus reguleerib abikaasade vahelisi suhteid, laste ja vanemate vahelisi suhteid ja vastupidi. Veel reguleerib see seadus eeskostet. Pärimisõigus reguleerib pärimis protsessi. Kes pärib kõige pealt päranduse, kui üks abikaasadest on ära surnud? 1. alanejad sugulased (lapsed) 2. ülenejad sugulased (surnud inimese vanemad) 3. külgjoones sugulased ( surnud inimese õed, vennad) 4. abikaasa Tööõigus on tööandja ja töötaja vahelised õigussuhted. Rahvusvahelineõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib riikide vahelist suhtlemist ja organisatsioonide vahelist suhtumist.
4.Miks võib nimetada Karl Martelli aega Euroopa ajaloos murranguliseks? Tänu tema sõjaväe reformile pandi alus feodaalkorrale. 5.Selgita, mida tähendas põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" see tähendas seda et nt kuningal ei olnud võimu tema vasalli vasallide üle. 6.Millised olid senjööri ja vasalli vastastikused kohustused vasall senjöör annab sõjalist abi senjöörile eeskostet vasallile rahalist abi kaitset kohtus nõu ülalpidamist 7.Mõisted: naturaalmajandus, feodaalkord, feodaal, feood, aadel Naturaalmajandus-rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. `Feodaalkord-ühiskonnakorraldus, kus feodaalide maal, harivad põldu talupojad jne Feood-maatükk Feodaal-maaomanik Aadel-suursuguste sõjameeste seisus. 8
6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasalli kohustused: * pidi ustavalt teenima * senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse * andma truudusvande * maksma koormisi * anda nõu * lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema * kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul Senjööri kohustused: * peab vasallile pakkuma eeskostet * kaitsma kohtus * ülal pidama (maad andma) * kaitsma vasalli maavaldust ja vara 7. Talupoja kohustused isanda ees * koormiste kandmine * renti maksma * tegema teotööd isanda majapidamises e mõisas * olid sunnismaised ei võinud elukohta vahetada ilma isanda loata * kui isandal oli põld, siis pidid nad seda harima * andma loonusrenti 8. 13. ja 14. sajandil toimus kaubavahetus põhiliselt kahel alal: Vahemere piirkonnas ja Põhja- ning Läänemerel. Ekspordiartiklid Eestis: 1
*lapsehooldustasu e emapalk *koolitoetus Sotsiaalhoolekanne ja toetused: *toimetulekutoetus *puuetega inimeste toetused Puudust kannatavad riskiolukorda sattunud inimesed. *lastekodud, hooldekodud, varjupaigad Toetused riigieelarvest *hoolekandeteenused sotsiaalabi korraldavad Eestis sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik omavalitsus. Kohalikud omavalitsused määravad sotsiaaltoetusi, peavad sotsiaalregistrit, korraldavad eeskostet, korraldavad hooldust ja abiandmist toimetulekuks abi vajavatele inimestele ja tegelevad nõustamisega. Loob varjupaigad ja kodutute öömajad, supiköögid, sotsiaalkorterid, laste- ja hooldekodud, saunapäevad, riiete korjamised ja jaotamised abivajajatele, hoolekande inimesed, kes käivad üksikute vanade inimeste juures. Sotsiaalhoolekanne- meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi. Hariduspoliitika Põhiharidus on kohustuslik
laulikud 1. Millised olid: Vasalli kohustused- pidi ustavalt teenima, senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse, andma truudusvande, maksma koormisi, anda nõu, lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema, kingitused senjööri vanema tütre abiellumise puhul.Vasalli õigused-vastuhakata ülekohtusele senjöörile,maad pärandada. Senjööri kohustused- peab vasallile pakkuma eeskostet, kaitsma kohtus, ülal pidama (maad andma), kaitsma vasalli maavaldust ja vara. Senjööri õigused-vasall aitab teda 2. Millised konfliktid seisuse sees tõid kaasa feodaalsuhted? Läänimehed läänistasid omakorda edasi neile antud maid ja seega neil oma vasallid ja nende senjööridel polnud õigust käsutada vasalli vasalli. Feodaalid võtsid maid erinevatelt senjööridelt ja kui senjöörid tülitsesid siis ei teatud kellele vasall kuulub.
tuua ning anda ta üle võlausaldajale kuni 60 ks päevaks. Pärast seda võis võlgniku orjaks müüa. IV tahvel sätestas reeglid isavõimu kohta. Isal oli õigus oma laste elu ja surma üle (patria potestas). Kui isa oli oma poega müünud kolm korda, siis sai poeg isavõimu alt vabaks. Samuti oli isal õigus oma väärarenenud laps surmata. Kümne kuu jooksul pärast inimese surma sündinud laps oli tema õiguslik pärija. V tahvel reguleeris eeskostet ja pärimisõigust. Sõltumata oma vanusest oli naine alati mehe vastutada, väljaarvatud Vesta neitsid. Juhul, kui mees suri jättes maha testamendi, siis tuli käituda selle kohaselt. Kui mehel ei olnud testamenti ega poega, siis tema pärijaks sai lähim meessoost sugulane. Meesoost sugulase puudumisel pärisid tema vara ülejäänud perekonnaliikmed. Kui mees läks nõdrameelseks ja tal ei olnud eestkostjat, siis hoolitses tema ja ta vara eest mehe perekond
3. Asjaõigusseadus (AÕS), milles on sätestatud kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik tähendus, valduse, omandi ja piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon. 4. Perekonnaseadus (PKS), milles reguleeritakse abielu, perekonnaliikmete omavahelisi õigussuhteid ning eeskostet ja muid küsimusi. 5. Pärimisseadus (PärS), millega reguleeritakse pärimist seaduse järgi, testamendi järgi, pärimislepingu järgi ning kaaspärijate vahelises suhtes. Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. See tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Siiski tava ei saa muuta seadust ja tavanormid ei pea olema kirja pandud. Tsiviilõiguse printsiibid.
võlasuhteid ja lepinguväliseid kohustusi n: tasu avalik lubamine, alusetu rikastumine ja kahju õigusvastane tekitamine 3) Asjaõigusseadus AÕS milles on sätestatud kinnistusraamatu pidamine ja õiguslik tähendus, valduse, omandi ja piiratud asjaõiguste õiguslik regulatsioon. 4) Perekonnaseadus PKS milles reguleeritakse abielu, pereliikme õigussuhteid ning eeskostet ja muid küsimusi. 5) Pärimisseadus PäRS pärimis suhteid. Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava. Õiguslikku tähendust omav tava tekib teatud käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust ja tava normid ei pea olema kirja pandud. Hea usu põhimõte sätestab tsüs paragrahv 138 ja paragrahv 6. Tsiviilõiguste teostamisel tuleb toimida heas usus
saneerimiskavas märgitud saneerimiskava täitmisel tähtaja möödumisel. 279. Kuidas saneerimiskava ja pankrotimenetlus seostuvad? Pankrotimenetluses saab teha kompromissi mis sisuliselt on peaaegu sama mis saneerimine. PEREKONNAÕIGUS 379. Mida reguleerib perekonnaseadus ? Perekonnaseadus (PKS, RT I 2009, 60, 395; 21.12.2010, 4) reguleerib abielu, sugulusest tulenevaid varalisi ja mittevaralisi õiguseid ja kohustusi, lapsendamist, hooldust ning eeskostet. Varalised nt abieluvaraleping, ülalpidamiskohustus, täisealise lapse kulutused majapidamisele, lapse vara hooldamine. Mittevaralised nt abielu sõlmimine, sugulus, põlvnemine, vanema õigused ja kohustused. Lapsendada on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe (PKS § 147 lg 1). Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (PKS § 116 lg 2). Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse
annaabi.ee 
