(trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja Karl Suur. · Euroopa territoorium suureneb. · 12. sajandil ülikoolid. · Kodanlus keskklassina. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur · 2 põhilist suunda (Varakristlik, Bütsants). Romaani ja Gooti. · Romaani stiil 10.-12. sajand. Sakraalarhitektuur kiriklik. Profaanarhitektuur ilmalik. Kumar kaar, ümar kaar,Basiilikad (kirikutüüp),tornid läänefassaadil
Frej-Pärines Vaanide perekonnast mitte Aasode perekonnast. Ta oli rahu, jõukuse ja viljakuse jumal. Teda kujutati suure suguelundiga. 6.5. Skandinaavia ruunikiri-algselt 24 ja hiljem 16 tähemärgist koosnev kiri oli tuletatud kas kreeka, ladina või etruski tähestikus. On säilinud haua- ja mälestuskivid. Neil tähtedel olid jõudu andvad omadused., saagad- Skand. Andsid oma pärimusi edasi suuliselt saagadena. Kirja hakati neid panema XII saj.Kuidas saagad on seotud eepostega-Mõlemad kirjeldavad eribevaid müüte jumalates ja kangelastest, mis on tihti välja mõeldud. Kirjeldati ka tõesti sündinud lugusid, kuhu siiski juurde põimitud midagi müütilist.
ületama jõe paadiga ja selle eest pidi paadimehele tasuma, kas siis münt suus hoides või silmadel hoides. 3. KREEKA KULTUUR JA FILOSOOFIA *Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku 800 eKr ja see oli Foinikia eeskujul. Nimeks sai Alfabet. *Kreekas pöörati erilist tähelepanu poiste harimisele, sest nemad pidid sõdima ja riiki valitsema. *Lüüra oli 7 keelne pill, millega kanti ette lugusid. Lüürat peetakse Apolloni pilliks. *Homeros läks ajalukku oma eepostega ja Herodotos oli ajaloolane. *Lüürika oli lugulaul, mida kanti lüüra saatel ette aristokraatidele. *Esimesed Olümpiamängud toimusid 776 eKr ja need tehti Zeusi auks. Mänge kutsuti Olümpiamängudeks, sest need toimusid Olümpia külas. Tähtsamad alad olid jooks, viievõistlus, maadlus, kaarikusõit. Olümpiamängudel võistlesid atleedid, kes olid sportlased, hea füüsilise vormiga ja lihaselised. *Filosoofia on teadusharu, mis uurib maailma ja inimese olemust ning loogikat. Esimesi
olulisemad kirikud. Trubaduuride ajastu nad töötasid välja hilisemad luulevormid, neid Euroopa territoorium suurenes 13.saj-1204.a vallutasid ristisõdijad kasutavad hiljem Petrarca ja Shakespeare oma loomingus. Tekib ka Bütsantsi pealinna Konstantinoopoli. rüütliromaan seda kirjutatakse algselt eepostega paralleelselt ja 13.saj tekib uue keskklassina kodanlus. Käsitööliste (ka muusikute) isegi eposte tegelased võisid esineda nendes romaanides. Esimesed gildid, esimesed manufaktuurid. Euroopas tõusevad esirinda Itaalia sellised romaanid olid ajalookroonikute kirjutatud ja käsitlesid ja Madalmaad, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa on haaratud 100- ajaloolisi sündmusi. 12.saj hakati romaane kirjutama värsivormis.
kohandama oma laule vastavalt kuulaja soovile. 6. sajandist eKr. pärinevad esimesed teated rapsoodidest. Rapsoodid olid rändlaulikud ja esitasid kindlaid luuletekste deklameerides. Ka "Ilias" ja "Odysseia" olid mõeldud ettekandeks rapsoodidele. (Kleis 1965: 29-30) 1.3.1 Hesiodos Linnriikide tekkimisega 8. saj. e. Kr. tekkisid suured muutused Kreeka ühiskondlikus ja majanduslikus elus. See oli sobiv pinnas didaktilise eepose tekkeks. Didaktiline eepos oli vormilt sarnane Homerose eepostega s.t oli kirjutatud joonia murdes, kasutati heksameetrit [kuusmõõt, riimi ei kasutatud, pikkade ja lühikeste silpide kombinatsioonide korrapärane vaheldumine, aluseks daktül (värsijalg, milles pikale (rõhulisele) silbile järgnes 2 lühikest (rõhutut) silpi )], epiteete ning korduseid. Sisu oli aga täiesti erinev, enam ei ülistata sõjakangelasi. Vanim tuntud didaktilise eepose viljeleja on 8. saj. lõpus või 7. saj.alguses elanud Hesiodos.
· Augustuse aega tuntakse ka kuldse ajastu nime all Vergilius · augustuse aja üks silmapaistvamaid poeete · oli võitnud Maecenase soosingu · pühenes kirjutamisele · hindas kõrgelt Augustuse sõlmitud siserahu ja ülistas seda ka oma loomingus , kuna oli kodusõdades ülekohut kannatanud · tema peateos ,,Aeneis" o pühendub rooma legendaarsetele eelkäijatele o seni oli puudunud Homerose eepostega võrreldav tegelaskuju o valis selleks tegelaskujuks juba homerosest läbi käinud Aenase o pärimuse järgi oli Aenas tulnud peale trooja rõda Itaaliasse ja pannud siin aluse valitseja soole millest hiljem võrsus rooma linna rajaja Romulus o Kirjeldab trooja hävitamist ja Aenase pikka ja rasket retke o Aenase ja Dido armastusest Ajalookirjutus · varaseimad teated roomast pärinevad kreeklaste kirjutistest
prostituudid, noorukid, ihned vanamehed, hooplevad sõjamehed). Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni
prostituudid, noorukid, ihned vanamehed, hooplevad sõjamehed). Kultuuri õitseng Augustuse ajal Augustus oli suur kultuuri soosija, tahtis, et kunstnikud ja kirjamehed jäädvustaksid selle rahuaja väärikalt oma teostes. Tema taotlusi aitas ellu viia rikas sõber Maecenas, kelle nimest tuleneb rikka kulturisoosija üldnimetus metseen. Tollest ajast tõuseb kõige enam esile poeet Vergilius, kes lõi eepose "Aeneis", mis oli võrreldav Homerose eepostega. See räägib Trooja sõja kangelasest Aenasest, kes rändas tagasi oma kodulinna Itaalias ja pani alguse valitsejasoole, kust hiljem võrsus Rooma rajaja Romulus. Augustus uskus, et pärineb Romulusest ja nii ülistaski see eepos Augustuse esiisa. Ajalookirjutus Ajalugu hakati kirja panema kreeklaste eeskujul III saj. ekr. Tuntuim rooma ajaloolane Titus Livius pani kirja kogu Rooma ajaloo alates Romulusest kuni Augustuseni
,,A" on Augustuse-aegse rooma klassitsismi mälestis. Ses Itaalia patriotismi. ,,A" idealiseerib Rooma-Itaalia aega, kombeid, uskumusi. Aeneas on arukas, õiglane, vapper, halastamatu jms. Täienisti negatiivseid tegelasi peaaegu pole. See on ideaalsete kangelaste poeem, tsentraliseeritud iseloomustustega. Aeneast juhib ,,saatus", kõik toimib jumalate käsul. Ta on passiivne. ,,A" põhitoon on kõikide tunnete pateetika. V eesmärk vapustada, üllatada lugejat. Ülev toon. Niiet Homerose eepostega sarnane, kuid samas põhjalikult erinev. Kokkusurutud voolav stiil. Horatius 65-8 eKr Eriline autor, sest tema looming on täielikult säilinud. Vormiline uuendus, värsivorm, mida nim epoodideks. Satiir on temaga seotud. Mitte meieaja mõistes vaid teravad õpetussõnad ja moraal. Terav ja hulljulge suhtumine. Tema kajastas ka Rooma tegelikku palet läbi huumori. Kirjutab piduliku elukõne, kus kirj kui hästi kõik on, aga kõne lõpus tuleb välja, et kõnepidaja oli liigkasuvõtja.
Huvi Trooja vastu tekkis tal juba lapsena, kui ta isa talle kinkis raamatu maailma illustreeritud ajaloost. Tegi juba noorena plaane Trooja avastamiseks. Tahtis saada teadlaseks, kuid pärast isa sattumist majandusraskustesse pidi koolidest lahkuma. Selleks, et raha teenida, tegeles äri ja pangandusega. 1868. aastal läks ta Kreekasse, olles otsustanud, et ta tahab tegeleda arheoloogiaga. Otsis Troojat ja teisi muistiseid, mis olid seotud Homerose eepostega. Käis Ithaka saarel, otsis sealt Odysseuse paleed. Koha otsimiseks kasutas Homerose tekste ja kohalikke pärimusi. Otsides ja kaevates leidis ta ühest kohast 20 vaasi, mis olid täidetud tuhaga. Schliemanni arvates oli see inimesetuhk. Leidis samast ka ohvrinoa, savist jumalannakujukese ning loomaluid. Oma avastusest kirjutas ta, et on täiesti võimalik, et leitud tuhk kuulus Odysseusele, tema naisele ja järglastele. Midagi muud ta sealt ei leidnud, siirdus Troojat otsima
kodumaale tagasijõudmist. Ta leidis, et töö pole täiuslik, ning nõudis surivoodil teose hävitamist. Augustuse tahtel seda ei sündinud. Nii jäi järelpõlvedele alles eepos "Aeneis" e "Lugu Aeneasest". Sellest ei kujunenud küll Augustuse enese kangelastööde otsest ülistust, kuid kaudselt lisas eepos Rooma tulevast vägevust ette ennustades kuulsust ka Augustusele. "Aeneis" koosneb 12 laulust ning lihtsaim viis võrrelda teda peamiseks eeskujuks olnud Homerose eepostega on kaksikjaotus: esimesed kuus laulu kirjeldavad hävivast Troojast põgeneva Aenease rännakut kuni Itaaliasse jõudmiseni ning seega on "Odüsseia" analoogiks, viimased kuus laulu on aga pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest, sarnanedes "Iliasega". Laiemas tähenduses on "Aeneise" kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse
annaabi.ee 
