tema 7sümfooniat kuuluvad 20saj alguse väljapaistvamate heliteoste hulka. Suur osa tema programmilisest loomingust on mõjutatud kodumaa loodusest, Soome rahvapärimustest ja muistenditest. Mis on koondatud eeposesse ,,Kalevala". Kullervo sümfooniline poeem: Finlandia, Saaga, Karjala süit. 1899a loodud Finlandiast sai soomlastele Venemaa ülemvõimu vastu suunatud vabadusvõitluse sümbol vokaalsümfooniale, kooril
Teised samal perioodil tegutsenud heliloojad liikusid aina suurema vabaduse ja kirevama värvipaleti poo¬le, Sibeliuse helikeel muutus aga ökonoomsemaks ja kontsentreeritumaks. Sibeliusel oli haruldaselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal on napp ja rafineeritud ning selle arendus erakordselt orgaaniline. Suur osa Sibeliuse programmilisest sümfoonilisest loomingust on inspireeritud helilooja kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimustest ja muistenditest, mis on koondatud eeposesse ,,Kalevala". Siia kuuluvad ,,Kullervo sümfoonia", sümfoonilised poeemid ,,Finlandia", ,,Saaga", ,,Karjala süit", sümfooniline süit ,,Lemminkäinen" jt. 1899. a loodud ,,Finlandiast" sai soomlaste Venemaa ülemvõimu vastu suuna¬tud vabadusvõitluse sümbol. Sibelius on kirjutanud veel viiulikontserdi, kammermuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid, koori ja soololaule ning lavamuusikat.
Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on tervitused toimetatud ja askeldused askeldatud. Mis täna tegemate jäi, tuleb homse varna visata. Veel mõni hiline pillikääksatus lõikab videviku katki- ei ole ju noortel inimestel kusagil voodisse pugemisega ruttu- aga kohe puhun ma oma sarvel öömärguannet ja Põrgu vajub rahulisse unne. Põrguväravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sündmusi ja tegelasi. Kalev lendas Viru rauda kotka seljas, võttis naiseks tedremunast sündinud Linda. Kalev suri ja Linda nuttis mehe surma üle ja pisaratest tekkinud Ülemiste järv. Lindal ja Kalevil sündis kolm poega, viimane oli kõige tugevam, vägevam ja suurem- Kalevipoeg. Ühel päeval olid vennad jahil, tuli Soome Tuuslar, kes tahtis Lindat röövida. Uku nägi seda pealt ning muutis Linda kivisambaks. Kaevipoeg läks Soome Tuuslarilt aru pärima ning tappis ta
Niebelungide laul, koostatud 13saj alguses, rüütlikirjandus oli saavutanud sel ajal kõrgtaseme. Esiplaanil tegelaste isiklik elu. Räägib armastuses, abielust, rüütlellikkust, solvumisest, kätemaksust. Euroopa kangelaslugudest on see kõige traagilisem. Esimene türkki jõudnud keskaegne eepos. Tehtu palju erinevaid teoseid ja filme sellest. Teosele on omased daamikultus, au, truudus. Turniirid, pidustused. Pakub ideaalse pildi rüütli kultuurist. Sellesse eeposesse tuleb sisse ka ristiusk ja tekitab kontraste. Koosneb 39episoodist minda nim avatüüriks e seiklus ja jaguneb kahte ossa. Lugu põhineb kahe peategelase vastandamisele. Üheks aluseks on muinasjutud, mütoloogilised motiivid, ühes peategelases on näidatud ideaali milline peaks olema sakslane. Lugu Igori sõjaretkest, vene eepos, tundmatu autor, 12saj, nim ülemineku aja teoseks, seal segunes ristiusk. Peategelane on religioosne, vapper, muutliku meelega. Sõnamehe au, patriartism
nii Soome Sepale kui ka Lapu Targale. Selline on ka eesti inimene töökas, kohusetundlik ja sõnast kinnipidav. Ometi pole keegi täiuslik ja sellepärast lisas ka Kreutzwald Kalevipojale negatiivsed jooni. Ta oli vahel eestlaslikult küllaltki kangekaelne ning ei tarvitsenud teiste nõuandeid tähele panna. Kangelasel tuli ka ette tormakust ja seda, et ta ei mõelnud otsuseid läbi. Need pahed tingisid teoses ka isa pärandist ehk Tarkuseraamatust ilma jäämise. Niimoodi ongi eeposesse lisatud Eesti rahvale vägagi omaseid tunnuseid. Eepost ei tasu alahinnata ka meie ajaloo kajastajana. Natuke rohkem süüvides ,,Kalevipoja" sisusse, võib sealt leida mitmeid viiteid Eesti kaugema mineviku kohta. Raamatu läbiv motiiv on sõjakas ning rahutu. Ühele vaenukatsumisele järgneb teine ja niimoodi verd valades möödub aeg. Sarnaselt Eestile on ka eeposes vahepeal rahulikumaid aegu, kuid needki on üürikesed. On vähe sellist aega, millal rahval on võimalus nautida priiust
aastal asus Kristjan Raud üürilisena elama perekond Tischlerite juurde Tallinnas. Kristjan ja peretütre Elviiraga tekkis neil vastastikkune kiindumus. Nad tahtis abielluda aga vanemad olid alguses selle vastu, peatselt aga abielluti 1924. aastal. Üldiselt oli Raua loomingud elust enesest, mitmekülge, pidevalt muutuv ja arenev. Kristjan Raua loomingus on olulisel kohal ka inimese suhe millegi temast suurema ja võimsamaga – kõiksusega. Raud on ka kujundanud pildid meie eeposesse. LISA ’’Kalevipoja surm’’ 8 ’’Pesu’’ 9 ’’Inimene ja öö KASTUTATUD KIRJANDUS http://miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Raud 10 Viiroja, L. Kristjan Raud. Kunst, 1965. 11
Smith, briti assürioloog. Täpsemalt ta suutis tõlkida Gilgamesi eepose algust. Gilgames, kes otsib surematuse rohu läheb maailma piirile üksiku inimese juurde, kes oli läbielanud iidset veeuputust- Utnapistimi juurde. Siin jutustus katkestus, kuid Smith'ile õnnestus ülesleida puuduva osa eeposest Nimrudi künkal- kokku 384 savitahvlit. Veeuputuse ajalugu, mis oli esitatud Gilgamesi eeposes, tõenäoliselt oli kunagi iseseisev poeem, mida hiljem pandi eeposesse. Utnapistim akaadi laadine nimi vastab ka sumerite laadilise nimele Siusudra (,,See, kes leidis pikade päevade elu"). Jutustus algab sellest, kuidas jumalate koosolekul oli tehtud otsus kogu inimkonda hävitada. Sellise otsuse põhjust ei olnud mainitud (akaadide teises eeposes Atrahasisest oli mainitud, et jumalat Enlili olid inimesed häirinud oma kisaga, mille pärast läks ta vihaseks ja püüdis igasuguste meetoditega inimrassi hävitada)
Teised samal perioodil tegutsenud heliloojad liikusid aina suurema vabaduse ja kirevama värvipaleti poole, Sibelius helikeel muutus aga ökonoomsemaks ja kontsentreeritumaks Sibeliusel oli harukordselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal on napp ja rafineeritud ning selle arendus erakondselt orgaaniline. Suur osa Sibeliuse programmilisest sümfonilisest loomingust on inspireeritud helilooja kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimusest ja muistenditest, mis on koondatud eeposesse ,,Kalevala". Siia kuuluvad ,,Kullervo sümfoonia", sümfoonilised poeemid ,,Finlandia" , ,,Saaga" , ,,Karjala süit" , sümfoonline süit ,,Lemminkäinen" jt. 1899. A loodud ,,Finlandiast" sai soomlaste Venemaa ülemvõimu vastu suunatud vabadusvõitluse sümbol. Sibelius on kirjutanud veel viiulikontserdi, kammermuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid, kooori- ja soololaule ning lavamusikat.
1869 aastal toimus esimene Üldlaulupidu. K eluajal ilmus ,,Kalevipojast" ka kolmas trükk.. 20nda sajandi alguses Noor-Eestlased, kes suhtusid kriitiliselt eesti varasemasse kirjasõnasse, eesotsas Friedebert Tuglase ja Johannes Aavikuga võtsid kriitiliselt sõna selle kohta, mis oli varasemalt loodud. Selle kriitika alla langes ka ,,Kalevipoeg". Tuglas kirjutas 20nda sajandi alguses artikli ,,Mõtteid teose parandamise puhul" - seal suhtus ta vägagi kriitiliselt Kreutzwaldi loodud eeposesse. Tõi välja, miks ,,Kalevipoeg" on võrreldes Lönnroti (Polnud kalevala looja, kui just koostaja, käis külades üles kirjutamas kutselistelt laulikutelt saadud lugusid. Aines, mida ta kätte sai, oli ehe rahvaluule, kus oli talletatud varasemate põlvkondade tuhandete aastate pikkune mälu.) ,,Kalevaga" märksa nõrgem teos. Kreutzwald, kellele ,,kalevala" jättis võimsa mulje, tahtis luua midagi selle eeskujul. Aines, mis K
osa. Aitavad üht või teist poolt. Teemaks on Vasco da Gama merereis Indiasse. Tegelased on portugali meresõitjad. Lugulaul, mis on väga eristatav teistest eepostest, sest sellel on tugev isamaa ülistuse teema. Ei ole dramaatilisi momente. Pole problemaatilisi tegelasi. Halvad on pärismaalased, kes sõdivad nende vastu, aga portugaallasi näidatakse alati heas valguses. Teos kulgeb küllaltki üheplaaniliselt. Kuid kollektiivne kangelasvaim on, mis annab ideaalsust eeposesse. Ülesehitus, kirjeldab peamiselt merereisi. Alonso de Ercilla. Hispaanlane.(vahelt jäi puudu, Epp segas msn'is :D) Eeposte katsetajad. Pierre de Rousard. Tegi katse kirjutada prantsuse rahvuseepost, millest pidi saama fransiaad. Inglismaal algab 16.sajandi teisel poolel kirjandulik tõus kui alustas tegevust Shakespeare. Aga enne teda oli E. Spencer, u kümmekond aastat Shakespeareist vanem. "Haldjate kuninganna". Kuninganna saadab teele 12 rüütlit, võitlema 12 pahega. Moraalne taust
annaabi.ee 
