Paarumine võib toimuda kas maapinnal või siis osaliselt või ka täielikult õhus. Viljastatud emane alustab munemist peatselt pärast suguühte toimumist. Enamus taolistiivalisi muneb oma munad elusatesse või surnud taimekudedesse, suurem osa eristiivalistest aga kas otse vette või siis kinnitab sültja limaga ümbritsetud munakogumiku veetaimede veealustele osadele. Vesikiillased aga näiteks kasutavad munemissubstraadina veekogude kaldapinnast. Munast väljub eelvastne, kes on ümbritsetud kitiinkestaga. Eelvastse staadium kestab mõne minuti, seejärel kest puruneb ja sealt väljub vastne, keda nimetatakse ka nümfiks või neidiseks. Kiililiste vastsed elavad vees ja on samuti röövtoidulised. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Vastne kasvab suuremaks, kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil.
Paarumine võib toimuda kas maapinnal või siis osaliselt või ka täielikult õhus. Viljastatud emane alustab munemist peatselt pärast suguühte toimumist. Enamus taolistiivalisi muneb oma munad elusatesse või surnud taimekudedesse, suurem osa eristiivalistest aga kas otse vette või siis kinnitab sültja limaga ümbritsetud munakogumiku veetaimede veealustele osadele. Vesikiillased aga näiteks kasutavad munemissubstraadina veekogude kaldapinnast. Munast väljub eelvastne, kes on ümbritsetud kitiinkestaga. Eelvastse staadium kestab mõne minuti, seejärel kest puruneb ja sealt väljub vastne, keda nimetatakse ka nümfiks või neidiseks. Kiililiste vastsed elavad vees ja on samuti röövtoidulised. Vastsetel on saagi püüdmiseks liigendiga püünismask, mida saab saagi haaramiseks välja sirutada. Vastne kasvab suuremaks, kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele, kus viimasest vastsekestast tuleb välja täiskasvanud kiil.
Emas- ja isaskala ujuvad kõrvuti pesalohu kohal: emane poetab sinna 56 mm läbimõõduga marjaterad, samal ajal laseb isane veevoolul kanda marjale niisa. Neil sekundeil mari viljastatakse ja saab alguse uus elu. Kohe katab emaskala viljastatud marjaterad liiva ja kruusaga. Marja areng ja noor lõhe. Pärast viljastumist marjatera paisub, algab loote areng. Viie- kuue kuu jooksul arenevad lootel välja eluks vajalikud elundid ja veresoonkond. Aprilli lõpul marjakest puruneb ja koorub eelvastne. Eelvastse staadiumis, umbes poolteise kuu jooksul toituvad lõhed rebukotist, mis võtab enda alla 6070% kogukaalust. Mai lõpus talub eelvastne juba paremini valgust ja poeb kruusakihist välja. Peagi tõuseb kalahakatis veepinnale ja täidab ujupõie õhuga. Enne rebukoti täielikku imendumist hakkab ta järk-järgult haarama toitu (näiteks aerjalalisi). Moone jõuab lõpule siis, kui soomuskate on täielikult välja kujunenud. Lõhemaimu nimetatakse tähnikuks.
b – blastodermi e looteketta moodustumine; haudeaparaatides vähendatud c – loode ümbritseb rebukotti, moodustunud on pea vee läbivoolul (kuni 0,5 liitrini (näha silmapõieke), selgroog, saba; minutis) või kaussides. Kui d – silmtäppmari (silmad pigmenteerunud); e – koorumine; 20–30 minuti jooksul ei alga f – rebukotiga eelvastne masskoorumist, tuleb taastada endine läbivool. KOOROTUSJÄRGNE AEG Marjast koorunud vastsed jäävad sõltuvalt temperatuurist 2–7 päevaks puhke seisundisse, kleepudes mingile alusele. (Parimaks kinnitumise aluseks on paljude peente okastega kadakaoksad). Koorunud vastseid hoitakse madalates rennides või sumpades. 100 000 vastse kohta peab vee läbivool olema 25–40 liitrit tunnis, et rahuldada nende hapnikutarve (83 mg tunnis 100 000 vastse kohta).
Kõrgemal t-l tekib trombioht (põhjuseks võib olla ka O2 puudus. Joonis 1. Marja valamine haudeaparaati (7 l aparaati 2-2,5 l marja (500-600 g, 300-375 tuh.), vee läbivool 1,5-3,0 l/min. Marja arenguks optimaalne veetemp. 20-240, alampiir 10-120, ülempiir 26-280).Weissi aparaat. Karpkala vastsed kinnituvad pärast koorumist kadaka- okstele, mida pannakse sumpadesse 9) ARENG Pärast koorumist on eelvastne, vastne ja maim. Eelvastseperiood lõpeb rebukoti imendumise ja välistoidule üleminekuga. Vastseperiood algab soomuskatte tekkimisega ja uimede väljakujunemisega. Tekkima hakkab soomuskate. 14. 16. elupäeval (pikkus 18 mm) ning kujuneb välja 22-25 mm pikkuses. Joonis 2. Loote areng 10)ASUSTAMINE Varakevadisel asustamisel ei tohi transpordiks kasutatud vee ja asustatava veekogu temperatuuride vahe olla üle 2-3 kraadi
Seejärel lisatakse tanniinilahus (15 g tanniini 10 l vee kohta) ning hoitakse 10 sek. *Töödeldud mari oestakse veega ja pannakse inkubeeruma. *Marja kleepuvuse eemaldamiseks võib karbamiidi asendada 1 l täispiimaga. Sel juhul võib ära jätta ka tanniini kasutamine. Marja küpsemine *Alla 19 kraadisel t-l annab 90-100% süstitud kaladest marja ja puudub trombi oht. *Kõrgemal t-l tekib trombioht (põhjuseks võib olla ka O2 puudus. Areng *Pärast koorumist eelvastne, vastne ja maim. *Eelvastseperiood lõpeb rebukoti imendumise ja välistoidule üleminekuga. *Vastseperiood algab soomuskatte tekkimisega ja uimede väljakujunemisega. Tekkima hakkab soomuskate 14. 16. elupäeval (pikkus 18 mm) ning kujuneb välja 22-25 mm pikkuses. Asustamine *Varakevadisel asustamisel ei tohi transpordiks kasutatud vee ja asustatava veekogu temperatuuride vahe olla üle 2-3 kraadi. *Vastsed asustada hajutatult tiigivette suuremad võib ühes kohas. Asustustihedus
alampiir 10-12 , ülempiir 26-28 0 Weissi pudelid - karpkala marja hautamine Ilmatsalu kalakasvanduses 113 SURNUD MARJA EEMALDAMINE SIFOONIGA 114 VASTSETE KOORUTAMINE 115 116 Karpkala vastsed kinnituvad pärast koorumist kadaka- okstele, mida pannakse sumpadesse 117 Areng Pärast koorumist eelvastne, vastne ja maim. Eelvastseperiood lõpeb rebukoti imendumise ja välistoidule üleminekuga. Vastseperiood algab soomuskatte tekkimisega ja uimede väljakujunemisega. Tekkima hakkab soomuskate 14. – 16. elupäeval (pikkus 18 mm) ning kujuneb välja 22-25 mm pikkuses. 118 119 Karpkalavastsed on tõusnud ujuma 120 VASTSETE TRANSPORT Pikaajaline polüetüleenkottides (2500-3000 tk/l)
värvuse.Selgitamata etioloogiaga haigused. Lõhe eelvastsetel ilmnevad haigusnähud tavaliselt 23 nädalat pärast koorumist, kui suur osa rebukotist on juba ära kasutatud. Nad lamavad veekogu põhjas, reageerivad loiult välistele ärritustele ja teevad aegajalt ootamatult ujumissööste. Haiged eelvastsed on tumedamad, nende rebukotis võivad esineda verevalumid. Areneb punnsilmsus, lõpused on hüpereemilised, lõpusekaaned on laiali ja suu lahti. Eelvastne ei hinga enam, kuid süda veel töötab. Eelvastsed surevad 35 päeva jooksul pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist. Leiti, et ühetunnine eelvastsete vannitamine 1%ses tiamiinilahuses andis häid tulemusi. Vannitamise ajal on vaja vett aereerida ja vee pH neutraalsena hoidmiseks lisada 0,1 M NaOH lahust. Selgus ka, et haigust saab ära hoida, kui viljastatud marja vannitada 0,1%ses tiamiinilahuses. Tiamiinivanni järel taanduvad eelvastsetel juba ilmsiks tulnud esimesed M 74 tunnused
Selgitamata etioloogiaga haigused. Lõhe eelvastsetel ilmnevad haigusnähud tavaliselt 23 nädalat pärast koorumist, kui suur osa rebukotist on juba ära kasutatud. Nad lamavad veekogu põhjas, reageerivad loiult välistele ärritustele ja teevad aegajalt ootamatult ujumissööste. Haiged eelvastsed on tumedamad, nende rebukotis võivad esineda verevalumid. Areneb punnsilmsus, lõpused on hüpereemilised, lõpusekaaned on laiali ja suu lahti. Eelvastne ei hinga enam, kuid süda veel töötab. Eelvastsed surevad 35 päeva jooksul pärast esimeste haigustunnuste ilmnemist. Leiti, et ühetunnine eelvastsete vannitamine 1%ses tiamiinilahuses andis häid tulemusi. Vannitamise ajal on vaja vett aereerida ja vee pH neutraalsena hoidmiseks lisada 0,1 M NaOH lahust. Selgus ka, et haigust saab ära hoida, kui viljastatud marja vannitada 0,1%ses tiamiinilahuses. Tiamiinivanni järel taanduvad eelvastsetel juba ilmsiks tulnud esimesed M74 tunnused
c. Viljastamata marjatera d. ----------------------------------------------------- e. Viljastatud marjatera täituva perivitelliinõõnega f. Paisunud marjatera g. Marjatera esimeste jagunemiste ajal h. Moorula i. Blastula j. Gastrula k. Loode silmtäpi staadiumis l. ---------------------------------------------------- m. Koorumine n. ---------------------------------------------------- o. Eelvastne (rebukotiga) toitub rebukoti sisust p. Vastne (läheb üle välisele toitumisele) q. Maim (alates soomuskatte tekkimisest) r. Samasuvine (ühe suve vanuseks kasvanud kala 8. Karpkala ja vikerforelli kasvatamise tehnoloogia peamised erinevused. a. Paljundamine: Karpkala kudemine üle 20 kraadise vee juures, loote kiire areng, lühike inkubeerimiseaeg (4päeva), vajab hormonaalset stimulatsiooni, suur viljakus, peen mari, kleepuv mari
annaabi.ee 
