Koltsaki kontrollitav territoorium ulatus 300 000 ruutkilomeetrini, seal elas 7 miljonit inimest. üle Uuralite. 14. novembril langes Omsk ja punased võtsid 50 tuhat meest vangi. Koltsak rändas vaevaliselt Irkutski suunas, kus detsembri lõpul olid võimule tõusnud vasakpoolsed. 4. jaanuaril 1920 teatas Koltsak tagasiastumisest Anton Denikini kasuks ja ta anti peagiIrkutski võimude kätte. 20. jaanuaril tõusid linnas võimule bolsevikud, kes pärast 3 nädalat kestnud "eeluurimist" hukkasid Koltsaki 7. veebruaril 1920 Usakovka jõe ääres ja heitsid ta surnukeha jääauku. Aleksandr Koltsak oli abielus Sofia Fjodorovna Omirovaga. Neil oli kolm last. Mõlemad tütred surid lapseeas, poeg Rostislav aga põgenes koos emaga pärast revolutsiooni Prantsusmaale. Aleksandr Koltsak aga armus uuesti Anna Timirevasse, kes saatis teda Venemaa kodusõja ajal kuni Koltsaki tabamise ja hukkamiseni ning veetis ülejäänud elu GULAGi vanglates
kohtuliku arutamise piirid selles ulatuses, milles prokurör on süüdistuse esitanud. 3. Kriminaalmenetlust kõrvaldavad asjaolud menetlust ei alustata või lõpetatakse. Menetluse alustab uurimisasutus või prokuratuur esimese menetlustoimingu tegemisest. Lõpetatakse määrusega. 4. Menetlusosalised: kohus ehk kohtukoosseis kohtunik või kohtunike kogu, kes lahendab konkreetset kriminaalasja; prokuratuur juhib eeluurimist, esindab riiklikku süüdistust. Osalemine kohtus kohustuslik; uurimisasutus esimene õigus läbi viia kohtueelset menetlust. Teine esmaste uurimistoimingute tegemise õigus. Menetleb asutus, kelle piirkonnas kuritegu toimus. Uurimisalluvust võib muuta järelevalvet teostav prokurör; kahtlustatav ja süüdistatav üks ja sama füüsiline isik erinevates menetluse etappides.
Legitimatio per subsequens matrimonium Constantine'i poolt sisse toodud uuenduse kohaselt konkubinaadis sündinud vallaslaps sai seaduslikuks vanemate hilisema abiellumisega. Selleks olid ka vastavad nõuded: lapse staatus ja seaduslike laste puudumine. 4.1.2. Arrigatio Arrigatio on üks lapsendamise liik, mille puhul on tegemist sui juris isiku adopteerimisega teise perekonna isa poolt. Vanema õiguse kohaselt nõudis arrogatio paavstide poolset eeluurimist ning rahvakoosoleku dekreeti. Kuna see toimus rahvakoosolekul, oli arrigatio võimalik ainult nende puhul, kellel oli õigus rahvakoosolekutel osaleda. Seetõttu ei olnud see võimalik alaealiste ja naiste puhul. Alaealised on võimetud andma kehtivaid nõusolekuid ning naised ei või rahvakoosolekutele ilmuda. Arrigatio andis alaealistele võõrandamatu õiguse ühele neljandikule isa poolt pärast surma jäetud omandile. 4.1.3. Adoptio
ö söödana sõidukite peatamiseks, eluruumidesse pääsemiseks või jõukate isikute elukohtade väljaselgitamiseks. Sagenenud on juhtumid, kus organiseeritud kuritegevus kasutab jälitustegevuse meetodeid. Nii tegeles ühes Vladivostoki kuritegelikus grupeeringus luure- ja vastuluurega endine eriteenistuse ohvitser (, 2003, 56, 179). Karistuspoliitika Reeglina hoitakse eeluurimist ja politseilist tegevust ning kohtupidamist ja karistuse elluviimist eraldi, et repressiivne võim ei koonuduks ühe isiku st ministri kätte. Venemaal see paraku nii ei ole, vanglad alluvad Siseministeeriumile (MVD). Samuti on MVD alluvuses kriminaaluurimine, avaliku korra tagamine (politsei) ja juriidiline peakontor. See tähendab, et võim on koondunud ühe minstri kätte. Vastupidiselt Lääne ühiskonnale, kus toimub vanglate rahastamine riigi poolt
õigustatud küsimus, kas prokuratuur ise kriminaalmenetluses üldse initsiatiiviotsuseid vastu võtab. Siiski tuleneb ka süüdistamismonopolist ja akusatsiooniprintsiibist prokuratuuri kohustus võtta vastu initsiatii- viotsuseid, sest süüdistuse esitamisest sõltub, kas isik üldse jõuab kohtu ette või mitte. Kohtumenetlus on aga vajalik karistusõiguse realiseerimiseks. Järelikult omab prokuratuur initsiatiivikompetentsi ka siis, kui tegelikku eeluurimist teostab politsei. Prokuratuur otsustab selle üle, kas esineb piisav kuriteokahtlus süüdistuse esitamiseks või tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Eriti omab siinjuures tähendust kriminaalme- netluse lõpetamise otsus kui nn negatiivne initsiatiiviotsus. Prokuratuur on ka mitmel muul viisil initsiaa- torina tegev, näiteks otsustab ta ka apellatsioon- ja kassatsioonprotesti esitamise õigusest tulenevalt vastava kriminaalasja kõrgemate kohtute ette viimise. 31 Samas, lk 273. 32 C
- Võistlev vs mittevõistlev? Eesti kohus otsustab nii õiguse kui ka fakti küsimused. Kohtunik juhib kohtuistungit (tagab selle eesmärgipärse läbiviimise), otsustab kas isik on süüdi või mitte ning määrab ka karistuse. Rahvakohtunikud võivad kohtuniku otsusele vastu vaielda. Otsuse kirjutab kohtunik, kui rahvakohtunikud on kohtuniku otsuse vastu, peab kohtunik nende otsuse kirjutama. Prokurör – esindab süüdistust, st riiki. Esitab süüstavaid tõendeid, juhib eeluurimist, valvab politsei järele, võib süüdistusest loobuda. Süüdistatav – menetlusosaline, tavaliselt passiivne, menetluse subjekt-objekt. Tal on õigus esitada tõendeid, saada kohtuotsusest koopia, viibida kohtuistungil, ebasoodsa otsuse peale kaevata. Süüdistataval on õigus süütuse presumptsioonile. Tal ei ole kohustust oma süütust tõendama hakata. Süüdistataval on õigus kaitsele. Kaitsja – esindab ja nõustab süüdistatavat kohtus ja kohtueelses menetluses. Esitab
tuuri ülesannetele. Mõned riigid lubavad erasüüdistust, teistes on süüdistusmonopol prokuratuuril. Ühte- des riikides on kannatanu kriminaalmenetluses menetluspooleks, teistes riikides on nad tavalise tunnistaja staatuses jne. Samuti on erinevalt reguleeritud suhted uurimisasutuste ja prokuratuuri vahel. Paljudes riikides peab uurimisasutus põhimõtteliselt järgima prokuratuuri korraldusi, kuigi tegelikkuses viiakse eeluurimist läbi küllaltki iseseisvalt. Teises riikides on uurimisasutused prokuratuurist sõltumatud. On ka kolmas mudel, kus politsei ja prokuratuur on integreeritud ühte institutsiooni. Tänaseks päevaks on eri süsteemid üksteist aga niivõrd palju mõjutanud, et tõenäoliselt päris puhast ja algupärast prokuratuurisüsteemi ei ole enam üheski Euroopa riigis. Näiteks vandekohus, mis pärineb com- mon law süsteemist, on täna kasutusel ka teistes õiguskultuurides
* isiku kohtuarstlik ekspertiis; * isiku kohtupsühhiaatriaekspertiis ja kohtupsühholoogiaekspertiis; * kohtukeemiaekspertiis; * kriminalistikaekspertiis; * meditsiinilise kriminalistika ekspertiis; * surnu kohtuarstlik ekspertiis; * toksikoloogiaekspertiis; 2.10. Eeluurimise peatamine, lõpetamine ja lõpule viimine Eeluurimise võib peatada: 1) kui süüdistatava asukoht ei ole teada või ta asub välismaal ja hoiab eeluurimisest kõrvale; 2) kui süüdistataval on raske haigus, mis takistab eeluurimist; 3) kui ei ole kindlaks tehtud isik, kes kuulub kriminaalvastutusele. Eeluurimise võib lõpetada: 1) ilmnevad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud - Kui kohtueelses menetluses ilmneb menetlust välistav asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. 2) kuriteo toime pannud isikut ei ole võimalik tuvastada - Kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo
annaabi.ee 
