naistesõnajala perekonda. Selle perekonna enam kui saja kahekümnest liigist kasvab Eestis vaid üks. Just eostega naistesõnajalg uusi kohti vallutabki. Nagu arvukuse järgi näha, on see tema jaoks väga kindel paljunemisviis. Eosed lendavad kuival suvepäeval laiali ja soodsates niiskemates tingimustes idanevad. Neist kasvab maapinnal lapik väike leheke, mida nimetatakse eelleheks. Nii huvitav, kui see ka pole, on selle pisikese eellehe alumisele pinnale vastu maapinda peidetud emas- ja isassuguorganid. Nendes valmivad liikumatud munarakud ja sõnajalgadele iseloomulikud paljude viburitega liikuvad isassugurakud. Kui viimased leiavad munaraku, siis toimub viljastumine ja hakkab kasvama uus taim.
Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda! Karukold on meil küllaltki tavaline taim ja nii võib tekkida küsimus, miks teda kaitstakse. Põhjus kaitsemiseks on igati olemas. Varem kasutati teda massiliselt tubade kaunistamiseks ning pärgade ja vanikute tegemiseks. Selleks sobib ta tõepoolest hästi.
kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Sõnajalgtaimede paljunemine (maarjasõnajala näitel) Maarjasõnajala eosed valmivad lehtede alumisele poolele kinnitunud eoslates ehk sporangiumites. Eosest arenenud eellehele(n) tekivad nii emas- kui isassuguorganid, arhegoonid ja anteriidid. Eelleht on tegelikkuses vaid kuni 4 mm läbimõõdus. Arhegoonides ja anteriidides tekkinud sugurakud saavadki tänu veele kokku eellehe pinnal. Tekkinud sügoodist* (2n) areneb sõnajalgtaim (sporofüüt, 2n), millele aja möödudes ilmuvad eoslad. Sporangiumites meiootiliselt* tekkinud üherakulised eosed on taas haploidsed*(n). Seega on sõnajalgtaime rakud erinevalt sammaltaimest diploidse kromosoomistikuga. Sellist eluperioodi nimetatakse sporofaasiks. Sõnajalgtaime gametofaasi moodustavad eos, eelleht ning sellel arenenud suguorganid ja sugurakud.
Lehe mesofüll koosneb kobekoest, juhtkimbud on samasuguse ehitusega nagu risoomis. Lehe alumisel poolel, paiknevad sporangiumide kogumikud soorused. Sporangiumi kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja. Soodsatesse tingimustesse sattunud eosest kasvab gametofüüt (eelleht). See on rohelise ümarsüdja lehekese kujuline, kuni 4mm läbimõõdus, kinnitub mullale risoidide abil. Eellehe alpoolel, väljalõike lähedal, asetsevad arhegoonid, mille mõhuosa on eellehe koe sees. Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida-Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku SALVIINIAt. Tema sporofüüt
Esmalt areneb eosest pisike, paari millimeetri suurune eelleht. See elab maa sees ja on seetõttu täiest värvusetu. Nii imelik kui see ka pole, toitub eelleht seal pimedaski samamoodi kui rohelised taimed. Teda abistavad seeneniidid. Eellehel arenevad isas- ja emassuguorganid. Ühtedes neist valmivad liikuvad seemnerakud, teistes liikumatud munarakud. Kui seemnerakud jõuavad munarakuni ja selle viljastavad, hakkab peagi arenema uus kollataim. Nii pikk ja keeruline ongi uue kolla sünd. Eellehe areng vältab oma kümme-viisteist aastat, nii et uue taime arenemiseks ja kasvamiseks kulub umbes kakskümmend aastat. Sellise aeglase arengu tõttu on karukold võetud looduskaitse alla. Teda ei tohi metsas üles kiskuda! Karukold on meil küllaltki tavaline taim ja nii võib tekkida küsimus, miks teda kaitstakse. Põhjus kaitsemiseks on igati olemas. Varem kasutati teda massiliselt tubade kaunistamiseks ning pärgade ja vanikute tegemiseks. Selleks sobib ta tõepoolest hästi
rakkudest rõngas, mis ümbritseb sporangiumi 2/3 ulatuses. Sporangiumi kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja. Eosed on ühesuurused, neerjas-ovaalsed, krõbulise pinnaga. Eoste moodustumisel toimub meioos. Soodsatesse tingimustesse sattunud eosest kasvab gametofüüt (eelleht). See on rohelise ümarsüdja lehekese kujuline, kuni 4mm läbimõõdus, kinnitub mullale risoidide abil. Eellehe alpoolel, väljalõike lähedal, asetsevad arhegoonid, mille mõhuosa on eellehe koe sees. Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida- Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku salviiniat.
Koldtaimed. 3 teadmisväärt rühma: kollalaadsed, selagenellilaadsed, lahnarohud. Maailmas ligi 1000 liiki (enamus selagenellid), Eestis 2 lahnarohtu, 1 selagenell ja 6 kollalaadset. Väikesed lehed. Eosed arenevad lehe alusel ja sageli spetsiaalsetel lehtedel eospeadena. Esinevad nii kuivades kui ka märgades elualadel. Koldadel areneb gametofüüt mullas ninga eelleht areneb sümbioosis seenega (esialgu varustab seen kolda orgaanilise ainega, pärast toidab kold seent). Eellehe areng võtab mullas kaua aega. /Eestis kõik kollad kaitse all, peale kattekolla/. /Umbrokolda kasutatakse viinaravil okserefleksi tekitamiseks; metallurgias kaetakse eostega valuvorme/. Selagenellid ja lahnarohud. Eestis kõik kaitsealused. Selagenellid erieoselised (isas- ja emaseosed). Seliganellid eelkõige troopika taimed. Lahnarohud veetaimed, väga puhtavee veekogude põhjataimed. Erieoselised. Eosed arenevad lehealusel. Puhtaveeliste järvede taimed, kuna vajab palju valgust.
rakkudest rõngas, mis ümbritseb sporangiumi 2/3 ulatuses. Sporangiumi kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja. Eosed on ühesuurused, neerjas-ovaalsed, krõbulise pinnaga. Eoste moodustumisel toimub meioos. Soodsatesse tingimustesse sattunud eosest kasvab gametofüüt (eelleht). See on rohelise ümarsüdja lehekese kujuline, kuni 4mm läbimõõdus, kinnitub mullale risoidide abil. Eellehe alpoolel, väljalõike lähedal, asetsevad arhegoonid, mille mõhuosa on eellehe koe sees. Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Erieoselised sõnajalad on peamiselt troopiliste ja subtroopiliste metsade asukad. Ida- Euroopa lõunapoolsetes järvedes ja jõgede sootides võib kohata harilikku salviiniat.
üks neist kadunud (esinevad anatoomilises mõttes ainult tupp- või kroonlehed) (sinilill, ülane, kask, hanemalts), nimetatakse seda lihtsaks õiekatteks. Tolmukad on isassugurakke moodustavad lehed, mikrosporofüllid. Tolmukad koonsevad tolmukaniidist ja ühest, harva mitmest tolmukapeast. Tolmukapea koosneb tavaliselt kahest tolmukaktoist, mis on omakorda kahepesalised. (tolmukakott = mikrosporangium) Tolmuterad pole mitte sugurakud, vaid isasgametofüüdid (isased eellehe analoogid), kus alles tekivad sugurakud. Sugurakud tekivad alles tolmuteras, seal kujunevad 2 rakku, mis osalevad õistaimede kaheliviljastamisel- 1 viljastab munaraku, millest areneb idu ja teine teistuuma, millest tekib enrosperm. Emakad on emassugurakke moodustavad lehed, need moodustavad viljalehed e megasporofüllid. Emakas koosneb sigimikust, kus paiknevad seemnealgmed, emakakaelast ja emakasuudmest. Sigimik on viljastamise järel kõige olulisem vilja
Vetikaid kasutatakse väetistena Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Samblikud olemus, ehitus ja paljunemine*. Samblike süstemaatika*. Samblike kasutamine põllumajanduses*. Sammaltaimed olemus, arengutsükkel ja süstemaatika*. Sammaltaimede kasutamine põllumajanduses*. Turbasammal*. Sõnajalgtaimed nende olemus, arengutsükkel ja süstemaatika.- Olemus tüvendeostaimed, Arengutsükkel domineerib sporofüüt, gametofüüt esineb eellehe ehk protalliumina. Kuju erinev sibuljas või lehe taoline. Koosneb parenhüümkoest. Arengus kolm suunda kolla, osja ja sõnajala. Palju liike väljasurnud. Süstemaatika: · Ürgraikad Psilophytopsida: Rhynia · Raagraikad Psilotopsida: Psilotum, Tmesipteris · Pärisraikad Lycopodiales, Selaginellales, Isoetales · Kidad Equisetales · Keerdlehikud esi-, eba- ja päriskeerlehikud. Pärisraikad, kidad ja keerdlehikud.
(2n) ja paljunemine toimub eostega, käsitleti varem ühe hõimkonnana, praegu mitme hõimkonnana Sporangiumid e. eoslad asuvad varre harudel või lehtedel Sooneostaimed on kas homospoorsed (kõik tekkivad eosed on ühesugused, aga annavad biseksuaalseid gametofüüte) või heterospoorsed (moodustavad mikrospoore ja makrospoore, milles kujunevad vastavalt isas- ja emasgametofüüdid) Eosest areneb lühiealine vähe diferentseerunud autotroofne või heterotroofne pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku viljastamist areneb sügoodist (2n) idu ja edasi taim (sporofüüt) Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega 25. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass Lycopsida – kollad sugukonnad: • Lycopodiaceae – sugukond kollalised • Selaginellaceae – sugukond selaginellilised • Isoetaceae – sugukond lahnarohulised Sugukond kollalised (Lycopodiaceae)
paljunemine toimub eostega, käsitleti varem ühe hõimkonnana, praegu mitme hõimkonnana. Sporangiumid e. eoslad asuvad varre harudel või lehtedel. Sooneostaimed on kas homospoorsed (kõik tekkivad eosed on ühesugused, aga annavad biseksuaalseid gametofüüte) või heterospoorsed (moodustavad mikrospoore ja makrospoore, milles kujunevad vastavalt isasja emasgametofüüdid) Eosest areneb lühiealine vähe diferentseerunud autotroofne või heterotroofne pisike eelleht (gametofüüt). Eellehe pindmistest rakkudest arenevad anteriidid ja arhegoonid. Pärast munaraku viljastamist areneb sügoodist (2n) idu ja edasi taim (sporofüüt). Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega EELISED võrreldes sammaldega - juhtkude - tugikude - domineerib diploidne sporofaas 24. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass LYCOPSIDA kollad Lycopodiaceae (kollalised), Selaginellaceae (selaginellilised), Isoetaceae (lahnarohulised)
annaabi.ee 
