tingimused, mis saadetakse laiali lähiümbruses asuvatele potentsiaalsetele kaubasaatjatele. Kinnituskiri - prahimaakler, kes vahendab laeva prahtimist, fikseerib lõplikult edukalt lõppenud läbirääkimiste tulemused ehk tulevase prahilepingu põhitingimused ja saadab teisele poolele elektrooniliste sidevahendite (teleks, faks, tänapäeval reeglina e-mail) abil. Tellimuskirja saadab alati kaubasaatja või tema esindaja. Kui veotingimused sobivad kaubasaatjale, saavutatakse eelkokkulepe veo sooritamise kohta, mis võib olla vormistatud nn. Tellimuskirja kujul. Lepingu jõustumiseks, pärast lepingutingimiste kooskõlastamist, peab üks lepingupooltest (tavaliselt laevaomaniku prahimaakler) koostama prahilepingu kahes eksemplaris ja saatma need teisele poolele allkirjastamiseks. Hetkel, kui prahilepingu allkirjastatud eksemplarid on mõlema pooleni jõudnud, kaotab kinnituskiri oma kehtivuse. Eristatakse laias laastus kahte prahtimise ja vastavalt prahilepingute liiki:
Kroonika oli saksa keeles, pandi kirja samal ajal kui ülestõus toimus - 1340ndate keskel. Originaal pole säilinud, ta on säilinud ümberkirjutatud kroonikates, nt B. Russoni kroonika. Olukord enne ülestõusu: Ülestõus puhkes põhja-Eestis, mis oli Taani valdustes. Taani tahtis oma alad Põhja- Eestis maha müüa. Ta tahtis müüa sellepärast et: 1) sest ta ei suutnud siinseid vasalle ohjeldada 2) tulu läks Hansa Liidule ja Taani tulud idakaubanduses vähenesid. *Taanil oli olemas eelkokkulepe Orduga, et Ordu ostab alad ära. Ordu oli huvitatud ostmisest. 1341. oli sõlmitud eelkokkulepe, et Ordu ostab Taani alad ära, aga reaalse lepinguni vele polnud jõutud. Aga Rootsi oli ka Taani aladest huvitatud, sest ta oli Muistse Vabadusvõitluse ajal aladest ilma jäänud. Rootsi oli omandanud endale Soome nign tahtis alasid veelgi laiendada. Põhja-Eesti vasallidele oleks meeldinud, kui asjad oleks jäänud nii nagu nad olid. VANA LIIVIMAA SISEOLUD
tulevases kodus töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses, töökuses ja osavuses. Samuti enne pulmi käidi kirikus ,,lugemas", mille käigus pastor kontrollis pruutpaari lugemisoskust ja pühakirja tundmist. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmakombed.htm ; 31.12.2012) 1.2 Kihlus tänapäeval Kihlus on justkui broneering. Hoolimata sellest, et formaalset paberit pole sõlmitud on olemas plaan abieluks. Tegu on tähtsa sammuga. Kihlus on justkui eelkokkulepe, mis leevendab mõnevõrra abiellumisega kaasnevat krampi. (http://www.naine24.ee/676832/kihlumine-ja- vabaabielu-ei-sobi-kokku/ ; 31.12.2012) Kihlus on samas nagu ka teadeanne, kus pruutpaar annab avalikult teada oma abiellumise soovist. Samas saab kihlust ka enne abiellumist tühistada, ilma liigsete seaduste ja formaalsuseta. (http://toomkirik.ee/toomkogudus/talitused/abielu-ja-laulatus/ ; 31.12.2012) 1.2.1 Kihlasõrmus
nemad olid kättevõidelnud terve rea vabadusi, eesõigusi, ja ei olnud kindel, kas neeb vabadused ja eesõigused, mid anad seni, olles Taani võimu all säilinud, ka uue maaomaniku all säilivad. Uus maaomanik ei pidanud neid õigusi kinnitama/säilitama. · Ordu oli kindlalt huvitatud ostust, see oleks suurendanud tema mõjujõudu, valdusi. Juba 1341 sõlmiti eelkokkulepe ostu-müügitehingu kohta. · Rootsi oleks soovinud endale Põhja-Eestit, sest Rootsi oli omandanud juba Soome ja tahtis alasid Eestisse laiendada. Erinevatel jõududel olid täiesti erinevad huvid. · Eestlased võib-olla sooviti taastada oma muistset vabadust, võib-olla soovisid hoopis sõna sekka öelda selles, kes neid valitsema hakkab ise valida valitseja. Eestlased
Niisiis, Taani tahstis eesti alu müüa juba enne jüriöö ülestõusu. vasallid Toetasid endist olukorda, lootsid nende säilimisele. Need vabadused ja eesõigused oleks võinud jääda, kui pärast müüki tuli uus maaisand, mida nad tahtsid. Keskvõim oli kaugel ja seetõttu ka suur iseseisvus. ordu Oi huvitatud ostust, mis oleks kaasa toonud mõjuvõimu suurenemise. Juba 1341 oli sõlmitud eelkokkulepe, et kui Taani müüb, siis ordu ostab! Rootsi Rootsil olid omad kaalutlused: Rootsile kuulus juba Soome ja kuhu siis veel mitte laieneda kui Eestisse?! Erinevatel jõududel olid erinevad huvid. Eestlased Ei tea täpselt. Eestlased soovisid siiski taastada oma muistet vabadust, kuid samas, võib-olla soovisid nad sõna sekka öelda selles, kes neid valitsema hakkab (ise valitseda)
Samal päeval langetas Eesti Ülemnõukogu Presiidium otsuse kohustada valitsust eraldama kolme aasta jooksul kroonide trükkimiseks vajalik rahasumma. Eesti Panga ja USBC vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi esimene rahalaev saabuma Eestisse enne 15. detsembrit 1990. Kuid 1990. aastal jäi rahalaev siiski tulemata. R. Otsason: ,,Vahele tulid sisepoliitilised ootamatused." 8.1 Rahamasina käivitus Rahamasin pidi kõigepealt käivituma Tallinna Juveelitehases. Esimene eelkokkulepe müntide toorme ostmiseks nurjus, sest Eesti Pank pöördus korduvalt E. Savisaare juhitud valitsuse poole, aga raha liikuma ei hakanud. Uus leping sõlmiti 26. oktoobril Soome firmaga Outukumpu Poricooper OY ja 21,5 miljonit tükki münditoorikuid saabus Tallinnasse 1991. Täna teame, et näiteks viiesendistes mündi koostisesse kuulub lisaks vasele veel ka alumiinium ja nikkel. 1991. aastal kutsus Eesti Panga president Rein Otsason firma United States Banknote Company
-) Tekst pole säilinud originaalis, vaid ümberkirjutustena hilisemates kroonikates näiteks B.Russowi kroonikas. * Taani tahtis müüa oma alasid Liivi ordule, sest sealsete läänimeestega oli palju probleeme ning kaubandust hakkas juhtima Hansaliit ning Taani tulud idakaubandusest vähenesid ehk polnud mõtet hallata alasid, kelle läänimeestega pole suhted head ja kust ei saa rahalist tulu. -) Liivi Ordu oli huvitatud alade ostmisest nimelt 1341 oli sõlmitud juba eelkokkulepe, et Liivi Ordu ostab Taani alad ära, kuid samal ajal oli aladest huvitatud ka Rootsi. Pärast Jüriöö ülestõusu * Hakkasid tekkima mõisad: -) Lääne-Euroopas hakkasid tekkima manufaktuurid, linna elanike arv Lääne-Euroopas kasvas, kasvas vajadus teravilja järele, vasallid asusid elama Vanal Liivimaal maale, kus rajati mõisad koos mõisapõldudega. Kehtestati ka teotöö ehk teorent (lisaks sellele põllule,
(veetavate kaupade liik, külastatavad sadamad, veotariiid jms) ja sõidugraaikust. Kauba omanik või tema esindaja võtab ühendust laevaliini agendiga ja broneerib oma kaubale koha laeval. Kui veotingimused sobivad kauba saatjale, saavutatakse eelkokkulepe veo soorita- mise kohta, mis võib olla vormistatud tellimuskirjana. Mõlema poole esindaja allkirjastatud telli- muskiri on sel juhul ajutine mereveoleping kuni hetkeni, millal laevaliini agent annab pärast kauba laadimist laevale välja liinikonossemendi ja edastab selle kauba saatjale.
annaabi.ee 
