2) kui maksuotsuse on teinud asjas mittepädev haldusorgan või 3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või 4) haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või 5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, välja arvatud haldusmenetluse seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. 6) uue asjaolu või tõendi ilmnemisel. 7) juhul kui maksuotsuse tegemise aluseks olnud eelhaldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise, samuti selles asjas uue eelhaldusakti andmise tõttu või 8) tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu või 9) topeltmaksustamise vältimiseks teineteist välistavate maksuotsuste tõttu, samuti arvestades välislepingus sätestatut. 49. Millistel juhtudel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada? Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada: 1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või
adressaadi isikuga.3 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022011008 8 3. KOHTU PRAKTIKA Menetlustoiminguid tuleb ette kõikides haldusmenetlustes. Menetlustoimingu piiritlemine toimingust, haldusaktist ja eelhaldusaktist on keeruline. Haldusaktist eristamisel on peamiseks küsimuseks, kas tegemist on regulatiivset toimet omava aktiga. Menetlustoiming regulatiivne ei ole. Peamine juhtlõng menetlustoimingu ja eelhaldusakti eristamiseks on siduvus. Kui menetlustoimingul on lõpliku haldusakti andmist ettevalmistav iseloom, mis lõppotsust üldjuhul ei mõjuta, siis eelhaldusaktis tuvastatud asjaoludest ei või haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel mööda minna. Kuna kohtupraktika tunnistab veel ka nii otsusena vormistatud haldusmenetluse toimingut ja menetlustoimingu raames tehtud haldusotsustusi, mida saab tühistada tühistamiskaebusega, siis on variatsioone palju. Käesolevas analüüsis on püütud
Üldaktidest eristab üldkorraldust see, et reguleeritakse üksikjuhtumit. 2) asjaga seotud üldkorraldus, mille eesmärk on muuta asja avalik-õiguslikku seisundit. Seaduse mõttest tulenevalt peaks siia kuuluma ka avalik-õigusliku seisundi tekitamine ja lõpetamine. Osa- ja eelhaldusakt Enne menetluse lõppemist saab haldusorgan otsustada teatud küsimused ette ära. Otsustatud küsimus muutub nii haldusorgani enda kui ka menetluses osalejate suhtes õiguslikult siduvaks. Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Osahaldusakti puhul lahendab haldusorgan asja osaliselt. Osa- ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti kohta kehtestatud menetlus- ning sisu- ja vorminõudeid. Haldusakti kõrvaltingimus Haldusakti kõrvaltingimused, mida halduskohus võib teatud juhtudel tühistada ilma haldusakti tühistamata, on: haldusakti kehtivusaja piiramine. Piirangut võib kohaldada kehtivuse algus- või lõpptähtpäevale või mõlemale, lähtudes kindlaksmääratud
Viimasel juhul lubab seadus ülesande delegeerimist ka tsiviilõigusliku lepinguga. Avalikku võimupädevust sisalduvat ülesannet saab delegeerida vaid seadusega või selle alusel haldusaktiga või halduslepinguga. b) ametiabi - so kui haldusorgan annab õigusakti või sooritab toimingu oma pädevuse piires teise haldusorgani taotlusel selle haldusorgani ülesande täitmise toetamiseks. 2. HMS-i regulatsioonist eristuvad haldusorganite koostöö vormidena: a) eelhaldusakti andmine - kui teisele haldusorganile on antud pädevus teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu b) kooskõlastamine või arvamuse andmine (ka heakskiit, nõusolek) - kui asja lahendamiseks on vaja teise haldusorgani kooskõlastust või arvamust.
ülikool on kohustatud kahju hüvitama üliõpilastega. Tulenevalt RVastS § 19 lg 1 alusel saab ülikool esitada regressinõude õppejõu vastu, kelle õigusvastase tegevuse tulemusena kahju tekkis. Seega üliõpilase ees vastutab ülikool, kuid ülikoolil on regressinõue õppejõu vastu. 10.2 Tulenevalt Riigikohtu 04.03.2013 otsuse 3-3-1-68-12 p 20 ja 22 toodud seiskohtadest on arvestatud/mittearvestatud hindamisotsused vastavad eelhaldusakti tunustele HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, mida on võimalik vastavalt HKMS § 37 lg 2 p-le 1 vaidlustada tühistamiskaebusega ning p-st 6 tulenevalt taotleda tühisuse tuvastamist ning muu, tõhusama õiguskaitsevõimaluse puudumisel õigusvastasuse tuvastamist. 10.3 Õppejõu otsus piirab üliõpilase §-st 29 tulenevat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Lisaks §-st 19 tulenevat õigust vabale eneseteostusele, §-st 41 õigust jääda truuks
Üldaktidest eristab üldkorraldust see, et reguleeritakse üksikjuhtumit. 2) asjaga seotud üldkorraldus, mille eesmärk on muuta asja avalik-õiguslikku seisundit. Seaduse mõttest tulenevalt peaks siia kuuluma ka avalik-õigusliku seisundi tekitamine ja lõpetamine. Osa- ja eelhaldusakt Enne menetluse lõppemist saab haldusorgan otsustada teatud küsimused ette ära. Otsustatud küsimus muutub nii haldusorgani enda kui ka menetluses osalejate suhtes õiguslikult siduvaks. Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Osahaldusakti puhul lahendab haldusorgan asja osaliselt. Osa- ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti kohta kehtestatud menetlus- ning sisu- ja vorminõudeid. Haldusakti kõrvaltingimus Haldusakti kõrvaltingimused, mida halduskohus võib teatud juhtudel tühistada ilma haldusakti tühistamata, on: haldusakti kehtivusaja piiramine. Piirangut võib kohaldada kehtivuse algus- või lõpptähtpäevale või
1) suuliselt haldusaktide jagamine (politsei, päästeamet, ntks.tulekahju korral otsuste langetamine) 2) haldusorgan (kool ntks õpilaste teadmiste kontroll eksami näol ning peab vastama HMS tingimustele) § 52. Osahaldusakt ja eelhaldusakt (1) Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist: 1) lahendada asja osaliselt (osahaldusakt) 2) teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). (2) Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Haldusakti õiguspärasus - kui ta on antud pädeva organi poolt, hetkel kehtiva seaduse põhjal, kaalutlusvigadeta, vastab normi nõuetele (§54) Haldusakt on vormivaba §5 -haldusakt kehtib alates kättetoimetamist või kättetoimetamisest -kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni või lõppemiseni -kehtetu, kui algusest saati kehtetu (tühine haldusakt - adressaat selgusetu, pole andnud pädev
erastamise menetluses ehitisena lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitisi. Seega puudub A-l õigus taotleda maa erastamist nimetatud ehitise juurde. vallavolikogu haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria olemas, välismõju olemas A-le, regulatiivsus: fakti õiguslikult siduv tuvastamine, siduvus tuleneb sellest, et ei saa maad erastatud. ühepoolne regulatsioon, üksikregulatsioon. eelhaldusakt. §52 lg 2. eelhaldusakti õiguspärasust ei saa vaidlustada. 20. Siseministeeriumi kantsleri käskkirja alusel viidi läbi teenistuslik juurdlus politseipeadirektori asetäitja tegevuse suhtes. Juurdluse tulemusena selgus, et politseipeadirektori asetäitja ei ole toime pannud distsiplinaarsüütegu. 21. Kolga-Jaani Vallavolikogu määrusega kinnitati valla munitsipaalasutusena tegutseva lasteaia ,,Sipelgapesa" struktuuri muudatused. Kuna töökohtade arv struktuuri muudatuste tõttu vähenes,
haldusakti raames. Näiteks osaluba ehitada lisakorrus majale. Eelhaldusakt on akt, millega on võimalik teha haldustoiming õiguslikult kindlaks enne halduse läbiviimist. Selleks võib olla ka maksuettekirjutus, millega määratakse maksusumma, kuid ei määrata tähtaega selle tasumiseks. Eelhaldusakt on siduv ja kui ei ole seda vaidlustatud, siis eelhaldusakti juurde tagasipöördumine ei ole enam võimalik. Kuigi on oluline märkida veel seda, et § 52 lg 1 p 2 mainib vaid tuvastavaid haldusakte, on olemas ka kujundavaid eelhaldusakte. Näiteks taotluste paremusjärjestuse kinnitamine, ehitise projekteerimiste tingimuste kinnitamine. Kuna palju vaidlusi on seoses riigihangetega, siis eelhaldusaktidena
annaabi.ee 
