üle järjestikliidese antud liidese seadistusel. Antud: andmebittide arv n= 4228445 järjestikliidese seadistus on 300/8/O/1 Lahendus: Edastuskiirus: 300bit/s Andmebittide arv: 8 Paarsuskontroll: Odd Stopp-bittide arv: 1 Bitte kokku: 1 start-bitt, 8 andmebitti, 1 paarsusbitt, 1 stopp-bitt = 11 bitti 4228445bit / 8bit = 528556 bit 528556bit * 11bit = 5814116bit 5814116bit / 300bit/s = 19380 s Vastus: 19380s Kokkuvõte ja järeldused Antud laboris õppisin arvutama edastuskiirust ja vaatasin andmeid ostsillograafilt (andmebitid, start- ja paarsusbitt, stoppbitid, nivoo jne).
tõstmist, et edastada 300 bit/s kasutades 300 boodi. Samas algne ITU V.22 standard lubab 1 200 bit/s edastada 600 boodiga kasutades faasi tõstmist Modemite andmeedastuskiirused Modemite andmeedastuskiirused olid veel 45 aastat tagasi 9 600 bit/s. Seejärel modemid 14 400 ja 28 800 bit/s ja tänaseks üle 30 000 bit/s. 33,6 kbit/s on lagi mida korralikud analoogliinid suudavad läbi lasta. Uus tehnoloogia 1997 aastast võimaldas andmete eelpakkimise tõttu tõsta analoog telefoniliinis edastuskiirust 56 kbit/s ni (kuni 72 kbit/s). Põhiparameetriteks on veel: ühilduvus (asünkroon, sünkroon jt); sobivus sidekeskkonnaga (analoogtelefoniliin või kõrgesagedusliinid); veaparandus (kui viga siis edastustsükkel korratakse seni kuni viga ei teki) ja andmetihendus; lisatööviisid (ümberlülitus telefonitööle, automaatne helistamine, automaatne vastuvõtt, numbrite mällusalvestus jt). Analoogmodem
standardi IEEE 802.11 esitatavatele nõuetele. 802.11 standard käsitleb OSI raammudeli jaotusele vastavate füüsilise ja lülikihi funktsioone. 802.11 on traadita tehnoloogiate põhistandard, millele tuginevad teised arendused. Kasutatav sagedus 2,4845 GHz. Edastuskiirus 1,2 Mb/s. Modulatsiooniviisideks on laiendatud spektriga modulatsioon (DSSS ja FHSS). Ettekirjutuste kohaselt 2,4 GHz sagedusalas ei tohi FHSS (Frequency Hopped Spread Spectrum) kasutamisel kasutada suuremat edastuskiirust kui 2Mb/s. Seetõttu suurema edastuskiirusega uuemate võrkude korral seda modulatsiooniviisi ei kasutatagi. 802.11 standardite põhjal võib otsustada, et traadita kohtvõrgud on alles oma arengutee alguses. Paljud standardite spetsifikatsioonid on ligikaudsed, sealhulgas ka edastuskiirus ja tegevuskaugus. Signaalide peegeldumine, seadmete asukoht ja atmosfääri tingimused (niiskus, õhurõhk) mõjutavad oluliselt võrgu toimimist. 12.802.11b, 802.11a ja 802.11g 802
standardi IEEE 802.11 esitatavatele nõuetele. 802.11 standard käsitleb OSI raammudeli jaotusele vastavate füüsilise ja lülikihi funktsioone. 802.11 on traadita tehnoloogiate põhistandard, millele tuginevad teised arendused. Kasutatav sagedus 2,4845 GHz. Edastuskiirus 1,2 Mb/s. Modulatsiooniviisideks on laiendatud spektriga modulatsioon (DSSS ja FHSS). Ettekirjutuste kohaselt 2,4 GHz sagedusalas ei tohi FHSS (Frequency Hopped Spread Spectrum) kasutamisel kasutada suuremat edastuskiirust kui 2Mb/s. Seetõttu suurema edastuskiirusega uuemate võrkude korral seda modulatsiooniviisi ei kasutatagi. 802.11 standardite põhjal võib otsustada, et traadita kohtvõrgud on alles oma arengutee alguses. Paljud standardite spetsifikatsioonid on ligikaudsed, sealhulgas ka edastuskiirus ja tegevuskaugus. Signaalide peegeldumine, seadmete asukoht ja atmosfääri tingimused (niiskus, õhurõhk) mõjutavad oluliselt võrgu toimimist. 12.802.11b, 802.11a ja 802.11g 802
sagedus(FM) ja faasimodulatsioon (PM). Kaasaegsetes modemites kasutatakse peamiselt faasinihkega modulatsiooni või seda kombineeritult koos amplituudmodulatsiooniga. Modemite andmeedastuskiirused olid veel 45 aastat tagasi 9 600 bit/s. Seejärel modemid 14 400 ja 28 800 bit/s ja tänaseks üle 30 000 bit/s. 33,6 kbit/s on lagi mida korralikud analoogliinid suudavad läbi lasta. Uus tehnoloogia 1997 aastast võimaldas andmete eelpakkimise tõttu tõsta analoog telefoniliinis edastuskiirust 56 kbit/s ni (kuni 72 kbit/s). Põhiparameetriteks on veel: ühilduvus (asünkroon, sünkroon jt); sobivus sidekeskkonnaga (analoogtelefoniliin või kõrgesagedusliinid); veaparandus (kui viga siis edastustsükkel korratakse seni kuni viga ei teki) ja andmetihendus; lisatööviisid (ümberlülitus telefonitööle, automaatne helistamine, automaatne vastuvõtt, numbrite mällusalvestus jt). Faksmodem (fax modem) personaalarvuti juurde kuuluv seade (või sisemine kaard),
25. Sidevõrgu ummistumise vältimine. RED-meetod. Sidevõrgu ummistumise vältimiseks on olemas kaks võimalust: otsene võrk teatab ummistumisest kaudne võrgu abita RED-meetod vastuvõtja poolt kasutatav ummitusohu avastamis meetod. Vastuvõtja ei oota puhvri üle täitumist, vaid kõrvaldab üleliigseid pakette, mis põhjustab akna lühenemise saatjas. 26. Ülekoormusele lähedase olukorra avastamine info saatja poolt (3 meetodit). 1. Meetod: edastuskiirust reguleerib info saatja. Siin kontrollitakse iga kahe RTT järel, kas viimane RTT on suurem kui seni täheldatud väikseima ja suurima RTT keskväärtus. Kui jah, vähendatakse CongWindow 1/8 võrra. 2. Meetod: edastusakna adaptiivne muutmine. Siin iga kahe RTT järel arvutatakse akna uus pikkus jooksva ja eelmise pikkuste kaudu. Ja võetakse vastu otsus, kas suurendada või vähendada 1/8 võrra. 3
) 17 24. TCP koormuse juhtimine Selleks, et võrku mitte üle koormata pakettidega on vajalik koormuse juhtimine. TCP edastutuskiirus on funktsioon, mis sõltub võrgu koormusest. Kui koormus on liiga suur, siis edastuskiirus viiakse madalamale ja vastupidi. Et see niimoodi saaks toimida on vajalikud kolm elementi: 1)TCP saatja poolel peab oskama reguleerida edastuskiirust TCP puhul on nii saatja kui vastuvõtja poolel koormuse aken (congestion window), millest ACK'imata andmete hulk ei tohi suurem olla. See tähendab koormuse akna suuruse ja ACK'imata andmete põhjal oskabki TCP saatja poolel reguleerida edastuskiirust. 2)TCP saatja poolel peab saama infot selle kohta, milline on koormus võrgus infot saab selle kohta siis kui paketti retransmission taimer saab otsa või kui lihtsalt tulevad
Selleks, et see töötaks korralikult on vajalik Persistence timer, mis tagab koguaeg ühenduse vastuvõtjaga. 24. TCP koormuse juhtimine Selleks, et võrku mitte üle koormata pakettidega on vajalik koormuse juhtimine. TCP edastutuskiirus on funktsioon, mis sõltub võrgu koormusest. Kui koormus on liiga suur, siis edastuskiirus viiakse madalamale ja vastupidi. Et see niimoodi saaks toimida on vajalikud kolm elementi: 1)TCP saatja poolel peab oskama reguleerida edastuskiirust TCP puhul on nii saatja kui vastuvõtja poolel koormuse aken (congestion window), millest ACK'imata andmete hulk ei tohi suurem olla. See tähendab koormuse akna suuruse ja ACK'imata andmete põhjal oskabki TCP saatja poolel reguleerida edastuskiirust. 2)TCP saatja poolel peab saama infot selle kohta, milline on koormus võrgus infot saab selle kohta siis kui paketti retransmission taimer saab otsa või kui lihtsalt
Koormuse kontroll jaguneb: 1. üritame vältida; 2. üritame vähendada. TCP edastutuskiirus on funktsioon, mis sõltub võrgu koormusest. Kui koormus on liiga suur, siis edastuskiirus viiakse madalamale ja vastupidi. Et see niimoodi saaks toimida on vajalikud kolm elementi: 1) TCP saatja poolel peab oskama reguleerida edastuskiirust – TCP puhul on nii saatja kui vastuvõtja poolel koormuse aken (congestion window), millest ACK’imata andmete hulk ei tohi suurem olla. See tähendab koormuse akna suuruse ja ACK’imata andmete põhjal oskabki TCP saatja poolel reguleerida edastuskiirust. Koormuse akna pikkus = min(vastuvõtja aken OR koormuse aken), valitakse see kumb on väiksem.
Otseülekande puhul on no-no, failide edastamise korral on suht suva, saab alati vigase paketti uuesti saata. Ajalised viited - Jällegi, kui tegemist on faili/e-kirja jms üle kandmisega, siis sa ei sure ära kui midagi on vaja uuesti saata. Meanwhile kõik reaalajas andmeedastused, kus see omab ka tähtsust, et kõik ühe korraga ja ASAP üle tuleks, siis sellel on tähtsust ka (nt online mängud). Edastuskiirus - Osad rakendused vajavad mingit minimaalset edastuskiirust, et olla efektiivsed. Turvalisus - Krüpteerimine, data integrity Vastavalt vajadusele kasutatakse kas TCP või UDP protokolli. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (ajakulu). UDP-s ei ole veakontrolli, paketid tulevad suvalises järjekorras kohale ja pole ka garantiid, et kõik kohale jõuab. 13. HTTP HyperText Transfer Protocol - veebi rakenduskihi protokoll, kasutatakse kliendi ja serveri programmides ehk klient ja server suhtlevad omavahel saates HTTP sõnumeid
videomagnetofoni kvaliteediga pildi (video) ja CD kvaliteediga heli edastamisel. MPEG standardid näevad ette pildi ja heli omavahelise sünkroniseerimise. MPEG-1 on teostatud firmade Philipsi ja Sony poolt loodud standardis CD-I (Compact Disc- Interactive). Peale selle toetab MPEG-1 kümneid tuntud firmasid. MPEG-2 valmis 1994. aasta kevadel, kuigi mustandi kinnitas ISO juba 1993. aasta sügisel. MPEG-1 erineb MPEG-2-st peamiselt selle poolest, et MPEG-1 ei toeta suuremat andme- edastuskiirust kui 1.5 Mbit/s. Kuna MPEG-2 võimaldab suuremat andmevahetuskiirust ning seega ka paremat pildi- ja helikvaliteeti, leiab ta kasutamist professionaalses televisioonis, interaktiivses ja kõrgtihedas televisioonis (HDTV=High Definition Television). Samuti nähakse ette selle kasutamist tulevikus kõrgjõudlusega andmevõrkudes. 35 4.5.5. Piirkonnakood
annaabi.ee 
