Amazonase jõele. Napo jõgi on 1400 km pikk ning 1-3 miili lai. Tänu dünaamilisele jõevoolule on Napo jões ka ligi 130 saart, millel kasvavad noored metsad. Aastaringselt valitseb ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kalandus Ecuadori rannik ulatub 4,600 kilomeetrini. Kalatoodete import Ecuadorist Euroopa liitu aastal 2007 oli väärt ligi 560 Eurot, see paigutab Ecuadori kogu importijatest 9ndale kohale. 3% kogu Euroopa Liitu tulevatest kalatoodetest on pärit Ecuadorist. Enim eksporditud tooted on külmutatud krevetid ning tuuna konservid.
· Ecuadori metsasuse protsent on 35% (umb 10 miljonit hektarit), mida on suhteliselt vähe. · Ecuadoris kasvavad ekvatoriaalsed vihmametsad. Peamised puuliigid on viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. · Ecuadori ranniku niiskes põhjaosas paiknevad suuremad metsamassiivid. · Metsaraiel põhinevad peamiselt tselluloosi-, paberi- ja mööblitööstus. · Ecuadorist veetakse välja peamiselt toorpuitu mööblitööstuseks. Metsa istutakse juurde ca 2% aastas. · Ecuadori olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse. · Ecuador ekspordib metsamaterjali ning tähtis väljaveo kaup on ka balsa, tema osa metsatööstuses on väike. Ehitusmaterjalitööstuses valdavad väikeettevõtted. · Vihmametsade pideva raie ja põletamise tagajärjel on nende pindala viimase saja aastaga vähenenud umbes poole võrra
Simmons (maailma suurima energia investeerimisgrupi Simmons & Comapny International rajaja, endine USA valitsuse nõustaja), et nii Ghawar kui teised Saudi väljad on ammendumise äärel, aga see võib juhtuda nii kohe kui ka 10 aasta pärast. Kui vesi tungib naftamaardlasse, siis tootmine langeb kohe suurusjärgu võrra. Millal see saudidel juhtub, ei tea keegi. Põhjameri ammendub umbes kümne aasta jooksul. Nigeeriast, Liibüast, Alzheeriast, Mehhikost, Venetsueelast, Ecuadorist ja teistest lõunariikidest ikka üht-teist tuleb, aga see läheb valdavalt USA-sse. Ainuke, kellel veel omajagu reservi ja mõju, on Venemaa. Aga ka seal jätkub naftat heal juhul umbes 40 aastaks. Nagu sellest veel vähe oleks, tõuseb maailma naftavajadus tohutu kiirusega ning seda veab eelkõige Hiina. Seega praktiliselt ei ole enam olukorda, et pakkumine tuleneb nõudlusest, sest nõudlus on juba suurem. Praegu toodetakse maailmas üle 80 miljoni barreli naftat päevas
kujutati stiliseeritud jaaguari pea kujulisena, ning teisi looduslikke vaime. Mõned arheoloogid arvavad, et Chavin de Huantar oli Andi oraakel, keda kontrollis võimas ülempreestrite eliit, mis toetus San Pedro kaktusele ning teistele hallutsinogeenidele, et suhelda üleloomulike jõududega. Teised rivaalitsevad pühamud, nagu näiteks Kunturwasi Cajamarca's või Sechin Casma orus, meelitasid arvatavasti ligi rändajaid ning palverändureid põhjast Ecuadorist ning ka lõunapoolsetest Andidest. Koonusekujuliste spiraalsete kodade ,,kõnetorude" ning käävkehade kodade, mida leidub ainult Ecuadori ranniku lähedal troopilises meres, leidmine annab sellele hüpoteesile kaalu. Chavin'id olid ka innovatiivsed metallurgistid, pottsepad ning kangrud. Umbes aastal 300 eKr hakkas Chavin'i mõju kahanema, kuid tema osavus kogukondade ühendamisel läbi usu leiab vastukaja isegi veel tänapäeval. Regionaalne areng
Viimaseid viit päeva peeti ebaõnne päevadeks, kuna need olid aasta viimased. See kalender seostus aastaaegade, põllumajanduse ja päikeseliste tsüklitega. Maajade kalender. Inkade kadunud tsivilisatsioon. Inkade tsivilasatsioon õitses umbes aastatel 1000 1532 pKr. Nende kohta ei ole palju andmeid. Umbes aastal 1100 pKr asustasid nad linna nimega Cuzco. Sellest ajast alates hakkasid nad vallutama teisi alasid. Inkade tsivilisatsioon ulatus Ecuadorist Põhja Tsiilini. Nende tsivilisatsioon hõlmas millioneid inimesi. Erinevalt teistest Lõuna Ameerike tsivilisatsioonidest vallutasid inkad teisi rahvaid ja valitsesid vahenikkudena. Pärast ala vallutamist kaasasid nad selle ala kohalikud juhid oma keisrilikku süsteemi. Neile, kes neid ootasid, anti rikkalikke auhindu. Kõik vallutatud alad olid ikka iseseisvad, kuid nad olid inkadele truud. Inkad pidasid endid jumalikeks ja arvasid, et nende valitseja oli päikese
..................................................................lk 23 22. Kokkuvõte .......................................................................................... .lk 24 23. Kasutatud kirjandus ............................................................................ lk 25 Inglitrompet ( Datura ) Kasutatakse õistekoratiivse põõsana siseruumides , talveaedades või verandadel . Suveks võib viia ka õue , kus seda tuleb hoida kaitstud kohas . Pärit on see taim Kolumbiast , Ecuadorist , Peruust ja Põhja-Tsiilist . Inglitrompet on suurte , ovaalsete , sametjalt karvaste lehtedega puukujuline põõsas . Rippuvad kellukjad õied on rohelise tupe ning kollase , punase või oransi krooniga . Kasvab hajusvalguses ning tuleks vältida otsest päikesepaistet . Temperatuuriks sobib soe kuni jahe, talvel eelistab jahedamat kasvukohta . Lühiajaliselt talub kuni 5 soojakraadi . Kasvuperioodil tuleb kasta korrapäraselt , lastes enne järgmist kastmist mullapinnal veidi läbi kuivada
INKADE RIIK Hilary Karu 8 2009 veebruar · RIIK: Ketsua-indiaani hõimud jõudsid 13.saj alguses Andide mäestikusse ja asutasid linnriike. Cuzco, sealseid hõimupealike nim inkadeks. Inkad lõid tsentraliseeritud hiigelriigi, mis ulatus Lõuna-Ecuadorist Põhja-Tsiilini. Pealinnas elas keiser. Päris-inkad ehk ketsua ülikud, ketsua ülikute segaverelised järglased, alistatud hõimude pealikud, lihtrahvas, alistatud rahvad, orjad (vähe). Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik. · USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser. Preestrite osa oli väiksem, inimesi ohverdati harva. Päikesekultus oli riigiusund.
saj jõudsid Cuzco (maailma naba) lähedale. Ketsua hõimupealikud nimetasid ennast inkadeks (õilis, suursugune) Aimaarid Tsankad Patchacutek Yupanqui Maailma ühendaja, mõjutas teiste linnriikide pealikke ja ülemus 1438 a. saavutas PY otsustava võidu ja sai oma võimu alla Ketsuad, siis Peruu ja veel suuremaid piirkondi. Tsivilisatsioon Peruus ulatub 1500. e.m.a., kui seal oli palju erinevaid riike 300 aasta jooksul tekkis riik Lõuna-Ecuadorist Kitost kuni Tsiili põhjaosani Santiagoni (Püha Jaak) Tahuantinsuyu- nelja ilmakaare riik, riigi pealinnas Cuzcos oli keiser, kelle tiitliks oli Intio Churi (Päikese poeg) Püramiid kõrgeimal aristokraatia ise Hatunruna - (lihtinimene põlluharijad, käsitöölised, karjakasvatajad) Orjade kiht 1525 hispaanlased jõudsid rannikule (1532 läks sõjaks Francisco Pizarroga) Ayllu külakogukond Arvete pidamiseks oli rahvas jaotatud gruppidesse (1000, 100, 10 igal oli pealik)
Kasvatati ube ja kõrvitsaid. Chilca jäeti maha u 2600 eKr. 62 Hilisem muistis Peruus on Huaca Prieta (u 25001800 eKr). Tegu paikse külaga ranniku põhjaosas; elanikke mitusada. Elati ühe või kahetoalistes, osaliselt maasse süvendatud majades; katus puidust v vaalaluudest. Osavad kangakudujad. Keraamika Ameerikas ligikaudu samaaegne kui varane maaviljelus. Vanimad leiud Lõuna-Ameerikast Ecuadorist, Kolumbiast, Panamast, Mehhikost. Aasia varane maaviljelus Kagu-Aasia oli juurviljade kodustamise varane keskus. Vanimad leiud on saadud Sprit Cave´st Taist, aga ka mujalt. Dateeritud 9000 eKr, pole teada, kas sealsed inimesed tegelesid üksnes küttimise-korilusega, või juba teadlikult istutasid mõningaid liike. Hiinas õitsesid põllunduslikud kultuurid hiljemalt 8000 eKr. Esimestel põlluharijatel oli
annaabi.ee 
