põhimõtteliselt tunti ka islamimaailmas. (37) Keskaegset sõjaväge hoidsid koos sund, ustavus, rahalised peibutised ja idealism. Esimest kolme pakkusid tavapäraselt rüütlid ning ristisõdade alates??? oli neil võimalik pakkuda ka neljandat. I RISTISÕDA: Simonia- kirikuametite müük Investituur- tseremoonia, mille käigus anti ametisse pühitsetud piiskopile ta vande aujärge tähistavad sõrmus ja karjasekepp. Kunn viis läbi Reformipaavstide loosung: libertas ecclesiae e kiriku vabadus. Hostes-avalikud vaenlased ja seeläbi automaatselt õiglase sõja sihtmärgid, omandasid õigluse aura. (46) Augustinius ühendas antiikse ja piibelliku õiglase sõja traditsioonid ning töötas välja teatud üldprintsiibid, mis ei eeldanud enam aktiivset Imperium Romana´t. (46) Augustiniuse kategooriatest sai kristliku õiglase sõja teooria alus, nagu seda esitab näiteks XIII saj Aquino Thomas. (47) See, et Püha Pauluse järglased leidsid järgneva a
17. Kes ütlesid, et inimlik ja jumalik loomus pole Kristuses täiesti ühtivad? Konstantinoopoli patriarh Nestorius ja ta järgijad nestoriaanid. 18. Nimetada nimeliselt kolm kristlikku usutunnistust. Apostellik usutunnistus ehk apostoolikum (Symbolum apostolicum), Nikaia ehk Nikaia- Konstantinoopoli usutunnistus (Symbolum Niceno-Constantinopolitanum) ja Athanasiuse usutunnistus (Symbolum Athanasianum). 19. Kuidas kutsuti kristliku õpetuse kaitsjaid? Kirikuisad ehk patres ecclesiae. Neid hakati kutsuma apologeetideks. 20. Kuidas nimetatakse seda teadusharu, mis tegeleb kirikuisade elu ja nende õpetuse uurimisega? Patroloogia. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus, tõlget nimetatakse "Editio vulgata" (Piibli ladinakeelne tõlge). 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus, Tema peateos on "De civitate Dei" ("Jumala riigist") 24
"Katoliku kiriku lapsed tunnustavad neid kui vendi" (Dekreet oikumeeniast, 3). , Paavst ehk Rooma paavst on katoliku kiriku pea ja ühtlasi üks patriarhidest. Ametlik tiitel: Rooma piiskop, Jeesuse Kristuse asemik, apostlite järglane, algkiriku pea, Õhtumaa patriarh, Itaalia priimas, Rooma kirikuprovintsi peapiiskop ja metropoliit, Vatikani Riigi Suverään, Jumala teenrite teener (Episcopus Romanus, Vicarius Christi, Successor principis apostolorum, Caput universalis ecclesiae, Pontifex Maximus, Patriarcha Occidentis, Primatus Italiae, Archiepiscopus ac metropolitanus provinciae ecclesiasticae Romanae, Princeps sui iuris civitatis Vaticanae, Servus Servorum Dei). Kreekakeelset sõna "pappas" ('isa') kasutati Hommikumaal algselt abtide, piiskoppide ja patriarhide kohta. Alates 5. sajandist nimetati sedasi Rooma piiskoppi, kellest sai läänekiriku pea. Esimesena võttis endale selle tiitli Leo I Suur, keda kutsuti ka Rooma salakeisriks
Too kaks näidet nendes allikates vahendatud mütoloogiliste süzeede või motiivide kohta. Novgorodi esimene leetopiss (umbes 1071) Jumal = eestis kurat (elavad sügavikkudes, välimuselt mustad, sabadega), kui sureb mõni Teie (Novgorodi mees) inimestest, siis viiakse ta üles taevasse, aga kui sureb mõni meie inimestest, siis meie jumal viib ta sügavikku Bremeni Aadama Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificum (Hamburgi kiriku piiskoppide teod, 1073-1076) kirjeldatakse saart, mille elanikud "ei usu kristuse jumalat", selle asemel "austavad nad draakoneid ja linde, kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Neid vaadatakse hoolikalt, et nad oleksid terved ja et draakon ohvrit tagasi ei lükkaks" Novgorodi tohtkiri nr 292 (13. sajand) Läti Hendriku Liivimaa kroonika ristimine, Tharapitha (jumal), eestlane hüüab appi hiit, mitte
Jumalarahud tõid Euroopale midagi uut. Jumalarahu vande pidid andma kõik antud territooriumil elavad inimesed. Vannuti kollektiivselt ja sundkorras. Vande ja konsensusega ühinemine oli õigusallikas-vandeliit, vandeühendus conuriatio. Seetõttu nimeati jumalarahusid ka ühendusteks-Einung. On vaieldav kas jumalarahud olid lepingud või seadused. Maarahukohus- oli maarahurikkujate vastu üskmeelselt võitlev vandeseltsimeeste ühendus. 8.Libertas ecclesiae Kui Püha Rooma riik oli 10 ja 11saj täies hiilguses, vireles kirik ilmses jõuetuses.Kirik saavutas alles siis mingi edu, kui ta suunasoma reformid kaugemale vahetu õiguskindlustamise eesmärkidest st. riigi peale ja alamatele. Roomas tuli taas maksvusele kloostrireformides uuendatud kiriku eneseteadvus. Paavst nõudis kiriku vabaduse taastamist- libertas ecclesiae. See pidi olema millegi uue loomine, vaimne pööre. Riigi ja kiriku ühtsus oli Rooma riigi kandev tala.
enesekaitse kõige jõhkramatele vormidele. Jumalarahud tõid Euroopale midagi uut. Jumalarahu vande pidid andma kõik antud territooriumil elavad inimesed. Vannuti kollektiivselt ja sundkorras. Vande ja konsensusega ühinemine oli õigusallikas-vandeliit, vandeühendus conuriatio. Seetõttu nimeati jumalarahusid ka ühendusteks-Einung. On vaieldav kas jumalarahud olid lepingud või seadused. Maarahukohus- oli maarahurikkujate vastu üskmeelselt võitlev vandeseltsimeeste ühendus. 8.Libertas ecclesiae Kui Püha Rooma riik oli 10 ja 11saj täies hiilguses, vireles kirik ilmses jõuetuses.Kirik saavutas alles siis mingi edu, kui ta suunasoma reformid kaugemale vahetu õiguskindlustamise eesmärkidest st. riigi peale ja alamatele. Roomas tuli taas maksvusele kloostrireformides uuendatud kiriku eneseteadvus. Paavst nõudis kiriku vabaduse taastamist- libertas ecclesiae. See pidi olema millegi uue loomine, vaimne pööre. Riigi ja kiriku ühtsus oli Rooma riigi kandev tala.
Esmalt kadusid Eesti maalinnad ainult seal, kus sakslased nad oma lossideks muutsid või oma lossid asemele ehitasid, nagu Tallinnas, Otepääs, Viljandis, Tartus j. m. Lossid ehitasid sel ajal omale aga ainult maaisandad, tähendab piiskopid ja ordu, mitte aga veel vasallid. Ka 1284. a. kirjas, kus saarlaste tublisti raskendatud kohused piiskopi poolt fikseeritakse, esinevad ikkagi ainult kiriku lossid (castra ecclesiae, U. B. 490). Pärastki tohtisid vasallid ainult maaisandate loaga omale kivilossisid ehitada. Varemad vasallide lossid on alles 14. aastasajal ehitatud, nagu näit. Rõngu (vahest 1340. a. ehitatud), Puhja ja teised. Maaisandad jõudsid varakult otsusele, et ristiusu vaenlaste naabruskonda ehitatud lossid väga kasulikud on ristiusu vaenlaste taltsutamiseks Liivimaal, nagu Riia piiskopp Nikolaus sellest räägib oma kirjas 19. IV. 1239 (U. B. 163). Paavst Gregorius IX kirjutab 19. II
Odysseuse eksirännakuid tõlgendati kristlusele vastavalt. Odysseuse kristlik idealiseerimine. mastipuu–rist; Odysseus tahab kuulda sireenide laulu, laseb ennast laeva mastipuu külge siduda, et mitte merre hüpata. Keskajal tõlgendati: Odysseus oli risti külge seotud ning päästis inimkonna surmaohust (just nagu Jeesus). laev–kirik elumeri ja rahusadam võrgutajad (sireenid, Kirke) Vrd navis Ecclesiae (‘kirikulaev’),tüürimeheks Kristus 7. Iseloomustage romantismi põhimõtteid kirjanduses. Tekib 18. sajandi lõpuveerandil. Alguses oli tegu lihtsalt sentimentaalse kirjandusega, ainsa eesmärgiga panna inimesi nutma kaastundest ja härdusest. Minnakse üksikasjalikumaks, meeleseisundid võetakse erakordse tähelepanu alla. 18.sajandi teisel poolel leiab üldtunnustatud vastuvõtu, et tunded on piisavalt väärt
Telemachus; 2. Nestor; 3. wandering womanizers" Proteus; 4. Calypso; 5. Lotus Eaters; 6. Hades; 7. Keskaja allegooriad Aeolus; 8. mastipuurist Lestrygonians; 9. Scylla and laevkirik Charybdis; 10. elumeri ja rahusadam Wandering Rocks; 11. Sirens; 12. võrgutajad (sireenid, Kirke) Cyclops; 13. Vrd navis Ecclesiae (`kirikulaev'), Nausicaa; 14. Oxen of the Sun; 15. tüürimeheks Kristus Circe; 16. Eumaeus; 17. Ithaca; 18. Penelope Dante (12651321) Jumalik komöödia, Põrgu 26. laul: Jean Giono alternatiivne versioon Naissance de l'Odyssée (Odüsseia ei tundnud Homerost sünd,1930) it. Ulisse = Odysseus, Antiheroilisus! Nikos Kazantzakis Põrgu 8
Sel sündmusel, sel viimasel «tõestusel», oli suur mõju. Kitsel seoti jalad kinni ja kuninglik prokurör jätkas oma tulvavat ilukõnet. See kestis väga kaua, kuid lõpposa oli see-eest suurepärane. Toome sellest ainult viimase lause, millele juurde tuleb mõelda juba lõõtsutava magister Charmolue kähisev hääl ja zestid: «Ideo, Domni, coram stryga detnonstrata, crimine patente, intentione criminis existente, in nomine sanctae ecclesiae Nostrae-Dominae Parisiensis, quae est in satsina habendi omnimodam altam et bassam justitiam Ula hac intemerata Civitatis insula, tenore praesentiurn declaramus nos requirere, primo, aliquandam pecuniarlam 306 indemnitatem; secundo, amendationem honofa-tjiiem ante portalium maximum Nostrae- Dominae, ecclesiae eathedralis; tertio, sententiam in virtute cujus ista stryga cum sua capella, sett in trivio vulgariter dicto dà Grève», sen in insula exeunle in luvio Sequanae,
annaabi.ee 
