Seened Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2005 Aspergillus Kärbseseen Kübarseene ehitus Kartuli- lehemädanik Kartuli- lehemädanik mikroskobis Nõiaring Penicillium Penicillium Punguv pärmseen Pärmseene ehitus Pärmseente koloonia Pärmseente paljunemine Pärmseente pungumine Saprolegnia Seeneniidistik Puravik Tuletael ja ebatuletael Kübarseened
kupatamata kupatada tugevalt kupatada mürgised) 2) TORIKULISED (PUUSEENED) () a) ühist:* * * b) eripära c) näiteid kasvukoht tähtsus näited Elavad eluspuudel tuletael, ebatuletael Elavad surnud puutüvedel Seintel, palkidel, majavamm põrandalaudadel kasekäsn d) tähtsus ja kasutamine * * * 7 Bioloogia TÜNK MV
a) Selts torikulaadsed - viljakeha on kübara- või kabjakujuline. Puudele kinnituvad nad kas külje või jala abil. Jalg võib olla viljakeha keskel või külgmine. Viljakeha, mis kinnitub küljega võib omakorda olla liibuv või poolliibuv. Eoslava koosneb peentest, kuni mõne millimeetrise läbimõõduga torukestest. Torukeste sisepinnal paiknevad eoskannad, mille on 4 kandeost. Siia seltsi kuuluvad paljud puude mädanikke põhjustavad seened tuletael, ebatuletael, männipess, juurepess jne. b) Selts lehikseened - üheaastased puitumata viljakehad, mille eoslava koosneb radiaalsetest lehekestest. Siia kuulub vähe mädanikku tekitavaid seeni, enamus on mükoriisamoodustajad ja mulla saprofüüdid. 2) Klass puguseened - näiteks murumunalaadsed, kasulikud, mükoriisamoodustajad. 3) Klass tüsiskandseened Roosteseened on siin tähtsaimad. Need on parasiitseened, millel viljakehad puuduvad. Nad
Eesti haavikutes üldlevinud. roosakas, hümenofoor kollane. Seeneliha Mädanik võib juurevõsudes kanduda edasi valge, pehme, habras. Torukesed järgmisesse generatsiooni. Viljakehad väävelkollased. Väga ohtlik, kiirelt arenevat mitmeaastased, arenevad ka surnud ja südamemädanikku tekitav. Tekitab pruuni lamaval puidul. Puurikkega rämps põletada. mädanikku. Nakatub klassikaliselt. Puit Tekitab valge mädaniku. Ebatuletael kübar algul kolakas-roosakas, sellele ilmuvad mitme aastane, konsooljas u 20 cm ja kuni valkjad laigud. Areneb tumepruun 10 cm paksune. Ülakülg vaoline, radiaalselt kuubikuteks arenev puit. 3. faasis puit lõhestunud, pruun või peaaegu must. Serv laguneb pulbriks (sõrmede vahel). Mädanik lai ja ümar, seeneliha kõva tume areneb tüve alumises osas. Tungib ka roostepruun. Torukesed kihilised ja väga maltspuitu
eospulbriga. On tavaline. Sageli arvukas lehtpuude püstistel ja lamavatel surnud tüvedel ja kändudel sagedasti kaskedel ja leppadel, harvem haaval, tammel, vahtral, pärnal. Eluspuudel harva. Kahjustus: poolparasiit, tungib lülipuiduni tüvevigastuste ja oksatüügaste kaudu ning tekitab seal kiiresti areneva valgemädaniku. Viljakehad ilmuvad tüvele alles seenhaiguse lüpuperioodil, kui puu on juba surnud. · Tuletaelik e ebatuletael Phellinus igniarius Valgemädaniku tekitaja. Mitmeaastane. Kasvab Euroopas Põhja-Ameerika jm. Põhjustab valgemädanikku. Eenduv, keskmis suurusega kuni suur, kühmjas. Ülapind alguses kaneelpruun, vananedes muutub halliks ja lõpuks on peaaegu must. Seeneliha puitjas-kõva, roostepruun, pragunev, läiketu, seeneliha kiht 1cm või paksem, ilma selge südamikuta. Juurdekasvutsoonid
Kasutatakse liha ja kala on puit ka väga vastupidav mädanemisele. omavad dekoratiivset tähtsust: püramiidjas, suitsutamiseks. Puidu kasutamisel on Eestis üsna palju kultiveeritud, eriti ajavahemikus põõsasjas, lõhislehine, punaselehine jne. suurimaks probleemiks mädanikud 1960-1970, kuid kultuurid on hiljem Eriti hinnatud on karjala e. maarjakase (Betula (ebatuletael Phellinus igniarius). Koor osutunud väga ebakvaliteetseteks (kõverad, pendula var. Carelica) ilusa mustriga puit. sisaldab park- ja värvaineid. Esineb rida okslikud). Arukase vorme eristatakse ka koore värvuse järgi. vorme: sügavate sisselõigetega lehed, Perekonda kuulub üle 20 liigi
muldi, kuid võib edukalt kasvada ka ammendatud põlevkivikarjääri puistangutel, liivadel (Luidja lepik) jne. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses (siseviimistlus), mööblitööstuses, kütteks, söetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Puidu kasutamisel on suurimaks probleemiks mädanikud (ebatuletael Phellinus igniarius) . Koor sisaldab park- ja värvaineid. Esineb rida vorme: sügavate sisselõigetega lehed, kollaseleheline jt., neid kasutatakse haljastuses. Hall lepp e. valge lepp (Alnus incana) Tavaliselt 15 m, harvem 25 m kõrge puu. Teadaolevalt kõrgeim hall lepp kasvab Järvseljal (29m). Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, 4-10 cm
kasvuhoos võrsetel ja tipmistel lehtedel elutsevad kogumikena lepa-lehekirbu (Psylla alni) vastsed, põhjustades võrsete ja lehtede kattumist hallika kirmega. Lepalehti rullivad kokku mardikate hulka kuuluv punane keerukärsakas (Apoderus coryli), mähkurite hulka kuuluvate liblikate röövikud, samuti keerukoide (Gracillaria sp.) vastsed. Seenhaigustest esineb hallil lepal sagedamini tüvedes südamemädanikku põhjustav ebatuletael (Phellinus igniarius), milline saadakse vegetatiivselt uuenedes emapuult pärandina kaasa. Mädanik areneb puudel kiiresti 30....40 aasta vanuselt, hukutades nad 50....60 eluaastaks. Lamapuidul kasvavad lehviknahkise (Stereum subtomentosum) viljakehad, surnud tüvedel sirguvad lepapässiku (Inonous radiatus) poolringjad viljakehad. Kevadel aprillis võime lepikute alt leida arvukalt erepunase sisemusega kausikujulisi hariliku (Sarcoscypha austriaca) ja vereva karikseene (S
Puud nakatuvad koorevigastuste ja oksakohtade kaudu, kust mädanik tungib tüve keskele. Siiski on alati mõned puud, mis tunduvad haavtaeliku suhtes olema haiguskindlamad. Arvatakse, et rohelisekoorelised haavad on haiguskindlamad kui hallikoorelised puud. Tõrjeks tuleks hooldusraiete käigus välja raiuda haavataeliku viljakehadega puud ja vältida metsatööde käigus koorevigastuste tekitamist puudele. Teistest lehtpuude mädanikest on olulisemad veel ebatuletael (P. igniarus), põhjustades lehtpuudel tüve alumises osas valget südamemädanikku. Enim kahjustab kaski, leppasid ja pajusid. Kuna viljakehad püsivad puutüvedel aastakümneid, võivad nad omandada suuri mõõtmeid. Viljakeha pealt pruun kuni must ja kinnitub tüvele poolringja kübarana. Väga tavaline liik, esineb nii elavatel kui surnud tüvedel, kändudel ja lamavatel tüvedel aastaringselt. Must pässik (Inonotus obliquus) on rahvasuus tuntud ka kasekäsna nime all
annaabi.ee 
