osade vaheline sõltuvus Vastastikkune huvi: Organisatsioon vajab inimesi, inimesed vajavad organisatsiooni Organisatsioon kui sotsiaalsüsteem: • Inimsuhete kogum nii tööl kui väljaspool seda • Sotsiaalne tasakaal • Tasakaalust väljasoleku tunnused • Rahulolematus, ärritunud öhkkond, keelepeks, võimuvõitlus, personali voolavus Tasakaalust völjamineku põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, juhtimisvead (autokraatlik/liiga vaba), organisatsioonilepete rikkumine. Majanduslik kokkulepe – tööleping Psühholoogiline lepe – läbirääkimata, kirjapanemata ootused Douglas McGregor x-y teooria järgi esineb kahte tüüpi inimesi: ebamotiveeritud (x) ja motiveeritud (y)
Mikrokeskkonda saavad organisatsioonid mõjutada, läbimõeldult suheldes. Väliskeskkonnas on võimalused, ohud. 4.Sotsiaalne tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud. Vaatamata pidevale muutumisele, on süsteemi võimalik hoida tasakaalus. Väikesed muutused kohanduvad, iga suur ja ootamatu muutus on aga nagu šokk, mis võib süsteemi viia tasakaalust välja. Tasakaalust väljamineku põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Tasakaalust väljasolevale org. tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus. 5.Mc Gregor X-Y teooria. X- teooria põhjal: Inimene ei armasta töötada ja püüab seda vältida kui võimalik, Inimesel pole vastutustunnet ega ambitsioone ja ta püüdleb kõiges turvalisuse poole, Inimesed on enesekesksed ja nad hoolivad vähe organisatsiooni vajadustest
4. Sotsiaalne tasakaal. Miks lähevad org. tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused. Sotsiaalne tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud. Kuigi organisatsioon on pidevas muutumises, on võimalik süsteemi tasakaalus hoida, kuna väiksemate muutuste korral süsteem kohandub. Suur ja ootamatu muutus võib aga süsteemi tasakaalust välja viia. Põhjusteks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead, samuti alluvate hilinemised, puudumised, oma võimete mitterakendamine, vastuseis organisatsiooni muudatustele. Tasakaalust väljas oleva org. tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kuulujutud, kaadrivoolavus jne, tegutsetakse üksteise vastu. 5. Mc Gregor X - Y teooria. X teooria – inimene püüab vältida töötamist, sest talle ei meeldi töötada
Sotsiaalse tasakalu juures võib puutuda kokku mitmesuguste mõjudega näiteks: Funktsionaalne mõju- soodustab tasakaalu Difunktsionaalne mõju- häirib tasakaalu. Tasakaalust väljamineku tunnused ehk põhjused organisatsioonis: Rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus. Tasakaalust väljamineku põhjused võivad olla: A) organisatsioonilepete rikkumine; B) juhtimisvead jne. (ebasotsiaalsed liikmed) Organisatsioonilepped jagunevad: 1) majanduslik kokkulepe- töövõtuleping, tööleping. Määratakse tööaeg, kohustused, palk, töötingimused jne. Vormistatakse dokumendina kirjalikult. 2) Psühholoogiline lepe- siin peab töötaja andma oma panuse ja täitma organisatsiooni lootused. (ebaseaduslik lepe). On läbirääkimata ja kirjapanemata ootused. (vaata töölepingut , ametijuhendit jne. Juhi seisukohalt peavad alluvad olema lojaalsed, loovad ja pingutama,
Iga suur ja ootamatu muutus on aga nagu sokk, mis võib süsteemi viia tasakaalust välja 1 Tasakaalust väljasolevale organisatsioonile on omased järgmised tunnused (Symptoms): töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus jne. Tasakaalust väljasoleva süsteemi osad tegutsevad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. Tasakaalust väljamineku põhjusteks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Juhtkond peab olema pidevalt kursis organisatsioonis toimuvaga, et teada võimalikke funktsionaalseid ja disfunktsionaalseid mõjusid ning vastavalt tegutseda. Samuti peavad nad suutma ette näha eelolevaid lühi- või pikaajalisi ning nõrku või tugevaid mõjusid oma alluvatele. See on väga raske ülesanne. 5. Mc Gregor X - Y teooria. Mc Gregor eristas kaht vastandlikku filosoofiat, nimetades seda X-Y-teooriaks.
Miks lähevad organisatsioonid tasakaalust välja. Tasakaalust väljas oleva organisatsiooni tunnused. Sotsiaalne tasakaal on dünaamiline seisund, mille puhul on omavahel sõltuvad süsteemi osad tasakaalustatud. Väikesed muudatused neelduvad tänu süsteemi kohaldumisele peagi, iga suur ja ootamatu muutus on nagu šokk, mis võib süsteemi viia tasakaalust välja. Sotsiaalset tasakaalu soodustavad funktsionaalsed mõjud, seda häirivad aga disfunktsionaalsed mõjud. Põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine (majanduslik kokkulepe – tööleping, psühholoogiline lepe – läbirääkimata ootused) Tööandja: vastutulelikkus, lojaalsus, töövõtja: sõbralikkus, mõistmine., juhtimisvead (autokraatlik juht tekitab konflikte, vale liidristiil) Tunnused: töötajate rahulolematus, ärritunud õhkkond, konfliktid, võimuvõitlus, keelepeks, kaadrivoolavus. Tegutsevad teineteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. 5.McGregor X ja Y-teooria
Tasakaal on dünaamiline mitte staatiline. Vaatamata pidevale muutumisele on süsteemi võimalik hoida tasakaalus. Väikesed muutused neelduvad tänus süsteemi kohandumisele peagi. Iga suur ja ootamatu muutus võib viia süsteemi tasakaalust välja. Samuti võivad mõjuda väikesed, kiiresti üksteisele järgnevad muutused. Sotsiaalsest tasakaalu soodustavad funktsionaalsed mõjud ja seda häirivad disfunktsionaalsed mõjud. Tasakaalust väljamineku põhjuseks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Juht peab olema kursis organisatsioonis toimuvaga, et teada võimalikke funktsionaalseid ja disfunktsionaalseid mõjusid ja vastavalt tegutseda. Samuti peab juht suutma ete näha eelolevaid lühi- või pikaajalisi ning nõrku või tugevaid mõjusid oma alluvatele. Tasakaalust väljasoleva süsteemi osad tegutsevad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni.
Tasakaal on dünaamiline mitte staatiline. Vaatamata pidevale muutumisele on süsteemi võimalik hoida tasakaalus. Väikesed muutused neelduvad tänus süsteemi kohandumisele peagi. Iga suur ja ootamatu muutus võib viia süsteemi tasakaalust välja. Samuti võivad mõjuda väikesed, kiiresti üksteisele järgnevad muutused. Sotsiaalsest tasakaalu soodustavad funktsionaalsed mõjud ja seda häirivad disfunktsionaalsed mõjud. Tasakaalust väljamineku põhjuseks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Juht peab olema kursis organisatsioonis toimuvaga, et teada võimalikke funktsionaalseid ja disfunktsionaalseid mõjusid ja vastavalt tegutseda. Samuti peab juht suutma ete näha eelolevaid lühi- või pikaajalisi ning nõrku või tugevaid mõjusid oma alluvatele. Tasakaalust väljasoleva süsteemi osad tegutsevad üksteise vastu kuni uue tasakaalu saavutamiseni. Tasakaalust väljasoleva organisatsiooni tunnused:
Väikesed muutused neelduvad tänu süsteemi kohandumisele peagi. Iga suur ja ootamatu muutus on aga nagu šokk, mis võib süsteemi viia tasakaalust välja. Samuti võivad mõjuda väikesed, kiiresti üksteisele järgnevad muutused. Sotsiaalset tasakaalu soodustavad funktsionaalsed mõjud (Functional effect), seda häirivad aga disfunktsionaalsed mõjud (Disfunctional effect). Tasakaalust väljamineku põhjusteks võivad olla ebasotsiaalsed liikmed, organisatsioonisiseste lepete rikkumine, juhtimisvead. Juhtkond peab olema pidevalt kursis organisatsioonis toimuvaga, et teada võimalikke funktsionaalseid ja disfunktsionaalseid mõjusid ning vastavalt tegutseda. Samuti peavad nad suutma ette näha eelolevaid lühi- või pikaajalisi ning nõrku või tugevaid mõjusid oma alluvatele. See on väga raske ülesanne. Tasakaalust väljasolevale organisatsioonile on omased järgmised tunnused (Symptoms):
annaabi.ee 
