revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati seda ampiirstiiliks. Arhitektuuriks kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone ja Toompea haldushoone. 19 sajandil ei ehitatud enam nii palju templeid kui antiikajastul, kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile- sambaid. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti Rooma ja Egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ja sobisid paremini suurriigi valitseja maitsele. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Panthenon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Materjalidest eelistatuim oli marmor. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid
seda kõike tänu ,,uimedele". Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavusseadmeid (elektriga toimiv katus ja automaatkäigukast olid ühed tähelepanuväärsemad) Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli kesksel kohal. 1950 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Kadusid lõplikult iseloomulikud uimedega autod. Kuna oli suur energia ja eelkõike nafta kriis, siis vanad ja suured muskelautod muutusid ebapraktilisteks. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h 1970 http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/autode_ajalugu_ja AUTODE_AJALUGU https://www.youtube.com/watch?v=IXkxl8dSXb4 http://www.fordtaunus.net/?action=ajalugu&act=ford http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/autod_1885.h Kasutatud kirjandus Tänan kuulamast!
kui ka üksikasjades.. armastab klassitsism üle kahe korruse kõrguvaid sambaid ja sammasportikust (kreeka templi otsasambaid, talastikku ja viilu meenutavat väljaehitist). kasutati palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete, losside ja isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassadid meenutasid templit. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. 4. Madleine`i kirik Pariisis. Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. NTONIO RINALDI- Marmorpalee Neeva kaldapealsel. Saksamaal Brandenburgi väravad Berliinis, venemaal Aleksandri sammas ja Narva väravad Peterburis. 5. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Inimkeha kujutati
toidust ohverdati neile. Kuid olid ka avalikud laarid ja penaadid, kes tegid linna heaks seda, mida tegid teised kodudes. Maanid, lemuurid ja kameenid Maanid olid allilma heade surnute vaimud. Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti. Kameenid olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kreeka jumalate tulekuga muutusid nad ebapraktilisteks muusadeks. 6 Vallutuste käigus omandatud jumalad Uute alade vallutamisega võeti omaks ka teiste rahvaste jumalaid. Vallutatud alade jumalaid austati tavaliselt samamoodi nagu rooma jumalaid. Paljudel juhtudel paigutati uued jumalad Roomas uutesse pühamutesse. Linna elama asunud võõramaalastel lubati jätkata oma jumalate kultust. Peale Castori ja Polluxi tõid vallutused Itaalias rooma panteoni
Pariisis. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti rooma ja egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ning sobisid paremini suurriigi valitsejate maitsele. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Vene
tähelepanuväärsemad. Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli kesksel kohal. · Tekkisid drive in kinod, restoranid ja Lõuna Californias isegi drive in kirik. 50ndatele iseloomulikud uimedega autod kadusid lõplikult 70 aastate keskel. · 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Kuna oli suur energia ja eelkõike nafta kriis, siis vanad ja suured "gas guzzlerid" ja muud muskelautod muutusid ebapraktilisteks. Uued autod olid palju keerulisemad võrreldes vanemate autodega. Insenerid olid välja töötanud palju uusi lahendusi autode kokkupanemiseks ja ka palju uusi lisaseadmeid ning abivahendeid. Autod koosnesid sadadest osadest, mis kõik lisati auto kere külge ükshaaval. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h Aastaarvud
Penaalid olid kodukolde jumalad. Olid ka avalikud laardi ja penaalid, kes toimetasid linna heaks. Maanid olid allilma heade surnute vaimud. Kohati peeti neid ka jumalaiks ja kummardati vastavalt. Lemuurid olid halbade surnute vaimud, keda kohutavalt kardeti. Kameenid olid esialgu praktiliselt kasulikud jumalannad, kes hoolitsesid allikate ja kaevude eest, ravisid tõbesid ja kuulutasid tulevikku. Kreeka jumalate tulekuga muutusid nad ebapraktilisteks muusadeks. Vana-Rooma jumalad ja nende austamine Jupiter taeva,- pikse- ja tormijumal. Tema keskne pühamu asus kapitooliumil, kus temaga koos austati ka Junot ja Minervat. Juno abielu ja abielunaiste kaitsja. Neptunus oli merejumal. Vesta kodukoldejumalanna, tema auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, seda valvasid Vesta neitsid. Mars sõjajumal, ühtlasi ka taupoegade ja kerjuste jumal. Tema nime järgi nimetatud märtsikuust
isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassaadid meenutasid templit. Üks kreeka templit meenutav kirik on Madeleine`i kirik Pariisis. [ibid] Joonis 32. Madeleine´i kirik. [27] Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti rooma ja egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ning sobisid paremini suurriigi valitsejate maitsele. Klassitsismis ei kadunud huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Iisaku kirik Peterburis (joonis 33). [25] 23 Joonis 33. Iisaku kirik. [25]
antiikajal), kuid see-eest kasutati palju templitelt laenatud detaile - sambaid, mida kasutati valitsushoonete, losside ja isegi tavaliste elumajade juures. Nii tekkisidki lossid, mille fassadid meenutasid templit. Üks kreeka templit meenutav kirik on Madleine`i kirik Pariisis. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Kõrgklassitsismis muutusid hoonete siseruumid tihti ebapraktilisteks. Ampiirstiil kaldus uuesti rooma ja egiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad, massiivsemad ning sobisid paremini suurriigi valitsejate maitsele. Klassitsismis ei kadunud kunagi huvi ümarkaarte ja kuplite vastu. Kuppelehitiste parimaiks näiteks on Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Klassitsistlik skulptuur oli samuti antiigist sõltuv nagu arhitektuurgi. Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor
annaabi.ee 
