sõltumatu või asjaga seotud, staatusega või tavaline inimene jne. • Ajakirjanik ei tohi varjata allika seotust sündmusega. Tõstetakse allika autoriteeti sellega, et tema seotust sündmusega varjatakse, kasutatakse selle asemel tiitleid. • Allikaid ei tohi peita ehk peab viitama nii avalikult kui infopiirangud lubavad. Katse tõsta info autoriteeti on selline, et viidatakse avalikule, kuid ebaolulisele allikale ilma nime ja väärtusliku tiitlita. • Allikad esitavad vahel ajakirjanikule tingimusi, kuidas neid tohib lehes identifitseerida. Peab lubadusi pidama. • Peab hankima võimalikult palju infot, mille allikaid saab identifitseerida nime jm kaudu. • Anonüümsete allikate puhul tuleb maksimaalselt neile viidata ja täpselt. Tuleks anda ka põhjus, et miks anonüümne. Esimene ja korduv viitamine Esimene viitamine
Eriti kehtib see avalike elu tegelaste suhtes. Kaitsetute ja tavaliste inimeste puhul tuleks kontrollida, kas nad saavad aru tingimustest. • Kui ajakirjanik lepib allika piirangutega, siis peab ka lubadust pidama. Infopiirangud on praktilised eetikareeglid. Ajakirjanik võib nii usalduse kaotada. • Reporter ei tohi ise allikaid peita ja peab kasutama infopiiranguid. Tavaliselt tõstetakse info autoriteeti sellega, et viidatakse avalikult ebaolulisele allikale anonüümselt, püüdes tõsta sellega tsitaadi autoriteeti. VAATLUS JA TÖÖ KIRJALIKE ALLIKATEGA Allikalt infot saamiseks on kolm viisi: reporteri enda vaatlus, lugemine ja intervjuud. Vaatlus Vaatlus on info hankimise viis, mille puhul reporter on sündmuse pealtnägija või kuulaja ja annab info edasi selle põhjal. See on kõige väärtuslikum info, sest see tuleb esmaallikalt ja treenitud inimeselt. Neli vaatlusliiki
sõnad; asendada sõnu või lauseid lühenditega. Info seisukohast jagunevad väljavõtted kaheks: osa neist vähendavat infot hulka tekstis ja teise osa jätavad info alles, esitades seda vähimate sõnadega. Lõpu mahalõikamine. Ei tohi ennem lühendada, kui toimetaja on loo läbi lugenud ja teinud kindlaks, et juhtlõik annab keskset infot ja kompositsioon on paigas – lugu liigub oluliselt ebaolulisele ja samateemaline info on pandud kokku. Muidu lõppeb lühendamine teksti lagunemisega. Sõnade või lausete väljaviskamine ja asendamine. Teha enne korda juhtlõik ka kompositsioon. Laused ei tohi muutuda ülearuliseks. Lihtsalt üksikute sõnade väljajätmine ei aita teksti lühendada va siis kui see teeb lõigu rea võrra lühemaks. Mõttekam on otsida terveid lauseid, mida välja jätta. Väljaviskamisega võib jätta
9. Abista patsienti oma tegevuste planeerimisega ning anda otsest tagasisidet tulemuste ja parenduste kohta (Gulanick, Myers, 2014) . Hinnang: Patsient on leidnud tegevused, mis ei tekita temas nii suurt väsimust. Patsiendi hemoglobiini tase on normis ning tänu sellele on ka tema aktiivsuse tase ja vastupidavus tõusnud ning tal on võimalik olnud jätkata tavapäraste treeningutega. Tänu päevakavale ja endale oluliste tegevuste prioritiseerimisele kulutab ta ebaolulisele vähem energiat. Lisaks kasutab patsient pärast personaaltreeneri külastust oma energiat tasakaalustatult kui varem. Pulsi mõõtmiseks kasutab patsient pulsikella. 4.2. Diagnoos: Tasakaalustamata toitumine: organismi vajadusest vähem Definitsioon: Toitainete tarvitamine, mis on ebapiisav anevahetuse vajaduste rahuldamiseks. 15
sajandi positivistliku filosoofiaga maailmas omavad tähendus vaid eriteaduslikud tulemused. Kogu filosoofia on ettekujutus, alanud Platonist, üks filosoof pole parem kui teine, kõik räägivad ühest ja samast asjast tekib surnud ring. Kõik teadmised on eksiteel. H. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. Heideggerliku vaate järgi on aga Platoni viga selles, et ta suunas mõtlemise ebaolulisele, püüdes näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit. Tegelikult peab aga just endasse vaatama, et näha tõelist. Olemine on meis endis, ning pole võimalik lahutada hinge ja keha, nagu seda Platon tegi. H. väitis, et niisugune tõmme (tõmme olla kõikjal kodus), saab olla filosoofias vaid siis, kui meie (kes me filosofeerime), ei ole kõikjal kodus 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile. Tegu on vanima ja pikaealisema arusaamaga kunsti loomusest
sajandi positivistliku filosoofiaga maailmas omavad tähendus vaid eriteaduslikud tulemused. Kogu filosoofia on ettekujutus, alanud Platonist, üks filosoof pole parem kui teine, kõik räägivad ühest ja samast asjast – tekib surnud ring. Kõik teadmised on eksiteel. H. Ütleb, et kreeka mõistete tõlkimisel on toimunud muutumine ja on kadunud kreeka maailmamõistmise ja mõtlemise ehedus. Heideggerliku vaate järgi on aga Platoni viga selles, et ta suunas mõtlemise ebaolulisele, püüdes näha tõeliselt olevat, väljaspool meid endit. Tegelikult peab aga just endasse vaatama, et näha tõelist. Olemine on meis endis, ning pole võimalik lahutada hinge ja keha, nagu seda Platon tegi. H. väitis, et niisugune tõmme (tõmme olla kõikjal kodus), saab olla filosoofias vaid siis, kui meie (kes me filosofeerime), ei ole kõikjal kodus 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine. Plotinose vaated kunstile. Tegu on vanima ja pikaealisema arusaamaga kunsti loomusest
Etnotsentrismi vastandiks peetakse vahel kultuurirelativismi. St, et kõik ühiskonnad ja kultuurid on erinevad nii seest kui väljast ning teaduslikult oleks absurdne neid mingile skaalale seada. Samas ei tohi kultuurirelativismi lihtsalt vastandada etnotsentrismiga, kuna sellel puudub moraalne printsiip. Kultuurirelativismi printsiip on antropoloogias motodoloogiline -. see aitab uurida ja võrrelda ühiskondi ilma neid seadmata intellektuaalselt ebaolulisele skaalale. 2 ANTROPOLOOGIA AJALUGU Praegune kuju anti antropoloogiale 20. sajandil. Antropoloogia ajaloo selgitamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Neutraalne ajalugu antropoloogia kohta puudub. ÜRGANTROPOLOOGIA Antropoloogia ajalugu algab Antiik-Kreekas. Näiteks kirjeldas Herodotos 5. sajandil eKr kirjelduse Ida- ja Põhja-Kreeka poolsaare barbarite kohta, võrreldes nende käitumist ja uskumusi Ateenaga.
" Joogi Raman: ,,Inimene, kes püüab teha kõike, ei saavuta midagi." Oluline ongi teada, millised asjad võivad tegemata jääda. See ongi isikliku tõhususe rituaal. Iga toiming, mis viib sind mingil moel lähemale sinu tulevikuvisioonile, on hästi kulutatud aeg. Ehk 20% sinu (eesmärgipärastest- S.J.) tegevustest toodavad 80% tulemustest. Kontseptsiooni võlujõud seisneb selles, et kui ütled ,,jah" väärtuslikule, sisaldub selles enesestmõistetav ,,ei" ebaolulisele. Automaatselt lihtsustad oma juhtimisstiili ja muudad elu otstarbekamaks. Zen-munk: ,,Enamik mulle teadaolevaid inimesi püüab iga päevaga targemaks saada, aga mina üritan muutuda päev-päevalt lihtsamaks ja probleemivabamaks." Mida lihtsam on sinu juhtimisstiil, seda tulemuslikum sa oled. Naljakas on see, et mida rohkem sa aega pühendad tulusatele tegevustele, seda vähem tuleb tegeleda nende hullumeelsete pisihädadega, mille üle kurdad ja mis paistavad sinu
tarbija varandus ja sissetulek, sugu, vanus, amet, rahvus, usk) ning eduteguritest, mis on seotud inimese isiksuse kordumatute omadustega (individuaalne maitse, iseloomueristused, väärtushinnangud jm. (Mallene 2005: 13). Tarbija ostud võib esimeses tähenduses jaotada kahte rühma: olulised ja ebaolulised (vt Tabel 2). Olulistele ostudele on iseloomulik põhjalik otsustamine, kõrge tajutud risk, suur rahasumma, suur aja ja energia kulu. Ebaolulisele ostule on tunnuslik pealiskaudne otsustamine, madal tajutud risk, väike rahasumma, vähene aja ja energiakulu. Tarbija ostutähtsus on seda suurem, mida vähem on tarbijal infot, mida enam ta riskib, mida rohkem väärtustab toodet, mida suurem on tema rahulolu ning selle kasv (Vihalem 2008: 77). Tabel 2. Oluline ja ebaoluline ost (ibid ). TUNNUS OLULINE OST EBAOLULINE OST Kulutatud aeg Suur Väike
annaabi.ee 
