kolleegiga või koolikaaslasega, sest neil on mingid teatud eelarvamused mustanahaliste suhtes. Nende eelarvamuste tekke põhjuseks võib olla ajalooline tegur, kus sadu aastaid tagasi peeti mustanahalisi inimesi orjadena, sest nad olid üles kasvanud mahajäänumates maades ning arvati, et nad ei kõlbagi muuks kui ainult füüsiliseks tööks. Samuti võib mustanahaliste vihkamist põhjustada filmid, kus tihtipeale kujutatakse mustanahalist rassi kurjategijatena ning ebamoraalsete ja ebaviisakate inimestena. Filmides kujutatakse päris palju getosid, kus mustanahalised inimesed on vaesed ning nende vahel valitseb palju vägivalda ja nad on sunnitud tegelema kuritegevusega, et ellu jääda. Usund võib ka rolli mängida rassismi tekkel. Piiblis ei ole mainitud mustanahalisi ning osad inimesed on pühendunud kristlased ja ei pea selletõttu lugu mustanahalistest. Kõigil on olemas inimõigused, mis ütlevad, et kõiki tuleb kohelda võrdsetena.
Basil oli kaastundlik, hoolis Dorianist ja uskus temasse. Henry Wottoni mõtted kehastasid kõike halba, aga ise ta halb ei olnud. Väitis, et ilu ja nauding on ainsad väärtuslikud asjad. Tema mõtted ja ideed olid ebamoraalsed. Ta armastas gini ja sigarette, lubas endale lõbumajas käimist, aga ta ei olnud õel, lihtsalt otsekohene. Vahel jäi mulje, et ta püüdis Dorianist vormida meest, kes ta ise olla ei julgenud. Kuigi ta teadis, et Dorian ei ole ingel, kuna ta ise oli mehe juhtinud ebamoraalsete naudinguteni, jahmatas isegi teda see, milleks Dorian võimeline oli. 3. Romaani kirjutades olevat Wilde võtnud eeskuju paljudelt kaasaegsetelt autoritelt. Film tekitab rohkem või vähem otseseid assotsiatsioone mitmete kirjandusteostega. Missugustega? Selgita milles seisneb seos ja kuidas see filmi mõistmist avardab. Oskan ehk ainsa näite tuua Faustist, kus Faust ka sõlmis Mefistofelesega lepingu nagu Dorian. Faustis lihtsalt oli Mefistofeles eraldi tegelane, aga Dorian Grays pidi ta
* Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj * Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis *Valgustus levis neljal viisil: · Ajakirjandus kujunes välja ühiskonna peegliks.
* Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj * Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis *Valgustus levis neljal viisil: · Ajakirjandus kujunes välja ühiskonna peegliks.
oma pühakirjade poolest. Üldine: ’olen hea inimene’ → ’käitun moraalselt’, rõhk tegudel (juudid – Vana Testament); ’olen hea inimene’ → ’mõtlen moraalselt’, rõhk mõtetel (kristlased – Uus Testament). Religioonide vahel ei olnud erinevust selles, mida nähti ebamoraalsena. Kui inimest saab moraalselt vastutavaks võtta oma mõtete eest on implitsiitne eeldus selles, et inimesed suudavad oma mõtteid kontrollida; teisalt nähakse ebamoraalseid mõtteid kui samme ebamoraalsete tegudeni – ie protestandid usuvad pigem seda, et ebamoraalsed mõtted viivad ebamoraalsete tegudeni kui juudid. IV PEATÜKK: Methods for Studying Culture and Psychology IX PEATÜKK: Interpersonal Attraction, Close Relationships, and Groups (339-382) XII PEATÜKK: Mental Health (458-490)
suurenemisele. 5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil! Õnne on väga raske mõõta ja erinevate inimeste õnnesid ei saa kõrvutada - kas sadisti heameel kaalub üles ohvri kannatused? Kas jalgpall on parem kui seks? Hea tulemusega tagajärgi on võimatu ette näha. Inimesed peaksid olema kõiketeadvad. Kuidas me teame, et teo tulemuseks oli inimeste heaolu? Inimesed võivad teeselda. See teeb võimalikuks ebamoraalsete tegude õigustamise. Nt. arstil on viis surevat patsienti, kellel on vaja uut organit, igaühel erinevat. Kas arst peaks siis mõne oma patsiendi suurema kasu nimel surmama? 6. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! intuitsonism, kristilik eetika, Kanti eetikateooria 7. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Kant omistab suurema tähtsuse teo motiivile kui tagajärjele. 8. Milles seisneb kategooriline imperatiiv?
Eesti piirkonnas. CCC kohaldamise kõrgaeg oli nn Rootsi ajal aastatel 1561 kuni 1710. Rootslased kohaldasid CCC-t et vähendada kehtinud õiguslikku partikularismi ja standardiseerida kohtupraktikat. Kuigi rootslased proovisid igati vähendada Saksamaa mõju oma valdustes, säilis CCC siiski Eestis tugev saksa õigussüsteemi mõju ja kohaldatav Rootsi seadus ei suutnud seda oluliselt nõrgendada. Rootslased muutsid omalt poolt kehtivat seadust, lisades seadustikku oma norme ebamoraalsete kuritegude seadus (18.mai, 1653a.) ja abielurikkumise ja verepilastuse seadus (30.mai, 1698a.) ja sätted lapsetapmise ja kahevõitluste küsimustes (23. jaanuar, 1680a.). Rootsi valitsemisaja lõpus keelustati ka juba kohtulik piinamine. Olukord ei muutunud ka peale Eesti annekteerimist Venemaale 1710 aastal, mis vormistati lõplikult Nystadi rahulepinguga 1721 aastal. Vene võimu esimestel aastatel ja vahest ka hiljem kehtis Eestis kriminaalseadustik, milles oli normide segu nii CCC-
peenemaitselist publikut. Plautus ja Rooma ühiskonna jumalad Plautust on süüdistatud avaliku jumalate pilkamise eest. Iga karakter keda kujutati oli võrreldav jumalaga. Nii kiidusõnad kui ka laim mingi karakteri vastu peegeldus ka otsejoones mõne jumala pihta. Samuti võrreldi surelikku naist jumalaga ning tihti eelistati naise armastust jumala omale. Karakter kes jumalat mustas oli tavaliselt madala autoriteediga, nagu näiteks kupeldaja. Võib-olla tegi kirjanik seda sääraste ebamoraalsete karakerite demoraliseerimiseks. Plautus ei kasutanud jumalate pilkamist lihtlabasel ropul eesmärgil, vaid proovis mingil määral juhtida ning parandada ühiskonda, vastasel juhul oleks Plautuse etendused keelatud kuna lava oli võimude poolt kontrollitud. Publius Terentius Afer (u. 195-159 eKr) Tema sünnikoht on vaieldav. Ta võis sündida Kartaagos või Kreekas, kust ta viidi orjana Kartaagosse.
Komöödia üks tunnustest oli tegelaste tüpiseerimine, mis pidi tagama moraalsete üldistuste taotluse. Inimesi ei kujutatud enam niivõrd individuaalsetena, vaid pandi nad kehastama mingit kindlat karakterid ehk iseloomujoont või ideed. Moliére Moliére on klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Ta kirjutas proosas ning kaldus moraalsuse poole pealt kõrvale. Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. Näiteks „Don Juanis“ ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. Enne kui komöödiaid ainult kirjutama hakkas, õppis ta juurat, millest ta teatrihuvi tõttu loobus. Ta oli nii lavastaja, näitleja kui ka komödiograaf korraga mingil eluperioodil. Tema lavanimeks sai Moliére. Ta kuulus rändnäitegruppi. Pärast erakordselt menukat „Naeruväärsed eputised“ lavastamist, pälvis Moliére kuninga soosingu
annaabi.ee 
