äratanud, et tegu on väga vana säilinud teosega. Ei ole just palju näidendeid, mille esietendus on olnud 429 aastat eKr. Inimestele avaldab see muljet. Raamat oli kokkuvõtlikult hea, kuid seda peale pikkade arutamiste ja internetist raamatu tõlgete otsimist. Kui raamatut lähemalt vaadelda, on tegu väga raske kirjandusega. Asi pole selles, et ei saa aru võõrsõnadest või -lausetest, asi on imelikus sõnakasutuses ja ebaloogilises järjekorras. Raamatut oli näiteks tunduvalt raskem lugeda, kui mõnda tänapäeva kirjandusteost. Minule sellised kirjandusteosed lihtsalt „ei istu”. Loeksin hea meelega raamatu sisukokkuvõtet, sest mulle on olulisem raamatu sisu, kui selle kirjapanek, kuid kindlasti ei laidaks ma seda maha, kui halba teost. See raamat on lihtsalt väga erinev sellest, mida mulle lugeda meeldib.
see näiteks siis, kui mitme teemat kaitsva idee ja näite järel käsitleb kirjutaja lõpetuseks ka ühte vastuargumenti. Kui viimane tundub liialt veenev, võib laps automaatselt moodustada selle põhjal ka kokkuvõtte. * Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid esitatud ebaloogilises või lihtsalt ebasobivas järjekorras. Niisuguse kirjandi mõtted on esitatud läbisegi, võib muuta kogu töö arusaamatuks. * Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid osa mõtted korduvad põhjendamatult mitmes lõigus, kusjuures lisatud ei ole ühtegi uut nüanssi. Muudab
väiteid. Kokkuvõttes lisatakse uudne, seni käsitlemata idee, mis jääb justkui õhku. * Kokkuvõttes väidetakse vastupidist pealkirjas esitatule ja põhiosas käsitletule. Juhtuda võib see näiteks siis, kui mitme teemat kaitsva idee ja näite järel käsitleb kirjutaja lõpetuseks ka ühte vastuargumenti. Kui viimane tundub liialt veenev, võib laps automaatselt moodustada selle põhjal ka kokkuvõtte. * Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid esitatud ebaloogilises või lihtsalt ebasobivas järjekorras. Niisuguse kirjandi mõtted on esitatud läbisegi, võib muuta kogu töö arusaamatuks. * Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid osa mõtted korduvad põhjendamatult mitmes lõigus, kusjuures lisatud ei ole ühtegi uut nüanssi. Muudab mõttekäigu segaseks, ebaloogiliseks. * Kirjandis käsitletavad ideed on teemakohased, kuid omavahel sidumata, see tähendab, et seisavad üksteisest eraldi
«» 23 «». . , . . , . , , . . , . , . , , - . , , , , «». : , , , , , . , . , . «» , .
illusiooni ja ruumilisuse efekti loomisele töödes. Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). "The son of man" 7.Abstrakstsionism On kõige keerulisem moodsa kunsti vool. Tekkis enamvähem üheaegselt Venemaal ja Saksamaal
RENÉ MAGRITTE (1898-1967) Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest
(1937) ● RENÉ MAGRITTE (1898-1967) Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte’i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte’i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: „Pildi reetlikkus“ (1928), „Hoolimatu magaja“ (1927), „Punane modell“ (1934), „Ravija“ (1937). ● MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest
● RENÉ MAGRITTE (1898-1967) Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte’i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte’i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: „Pildi reetlikkus“ (1928), „Hoolimatu magaja“ (1927), „Punane modell“ (1934), „Ravija“ (1937). René Magritte (1898–1967):
(1937) RENÉ MAGRITTE (1898-1967) Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest
RENÉ MAGRITTE (1898-1967) Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest
annaabi.ee 
