Valguskujundaja: Imbi Mälk Etenduse juht: Maarja Liba Esietendus 20.02.2061 väikeses majas Osades: Maurice - Hannes Kaljujärv Tommy – Andres Mähar Aimee – Kärt Tammjärv Doc – Riho Kütsar Kenneth – Veiko Porkanet Lavakujundus. Lava keskel on laud, mille ümber on kolm tooli. Lauale on kuhjatud kööginõusid, raamatuid ja muid igasuguseid tarbeesemeid. Laua all on pappkastid ja lamp. Lava paremas nurgas on kokkupandav voodi. Segadus kujutatud toas viitab tõenäoliselt ebakindlale, närvilisele ja korrapäratule ajale Tommy elus. Laual on kola sees peidus ka rahakarp, mis omab Tommy jaoks suurt tähtsust ja mida ka etenduse käigus korduvalt välja võetakse. See näitab, kui oluline on tänapäeva inimestele raha ning kuidas inimeste elu keerleb tihti ainult selle ümber. Tagumise seina peal on projekteeritud küllaltki sünge raagus puude rägastik, mis vihjab suurele probleemide puntrale tegelaste eludes, samas ka nende inimeste
Vello Selg TTÜ Soojustehnika Instituudist on veendunud, et tuuleenergia tasub end ära, kui tema toodangu hinnaks on 83...84 senti/kWh. Tuulefirmad on huvitatud, et nad saaksid 7 aastaga oma investeeringud tagasi. Praegu näitavad uuringud, et tasuvus on 10...14 aastat. Palju oleneb ka sellest, millistest vahenditest tuulejaam ehitatakse. Elektrienergia tarbijate seisukohalt lähtudes tuleb arvesse võtta kõik kulutused, seal hulgas ka energiasüsteemi tugi tuulikute ebakindlale tööle. Praegu tegeletakse uuringutega eesmärgiga selgitada kui palju ja kuhu oleks mõttekas tuulejaamu ehitada ning kuidas neid elektrivõrku integreerida. Vello Selg on pakkunud elektritootmise hajutamiseks välja võimaluse hakata renoveerimise protsessis ehitama gaasiturbiinjaamu. Ka siin tuleb teha uuring, kui palju maksab gaasiturbiinjaama ja tuuliku koostöö. Vaidlused jätkuvad kindlasti edaspidigi. Teiste maade kogemus
inimene ei saa kogemuse põhjal midagi väita ei materiaalse maailma, hinge ega põhjuslike seoste olemasolu kohta. Ta tõestas ka induktsiooniprobleemi. Empirismi jaoks on probleemi tekitanud matemaatiline teadmine. Viimast on ikka peetud tõsikindlaks. Kogemusele tuginedes ei saa aga jõuda tõsikindlale teadmisele. Ükskõik kui palju inimene ka mingile väitele kogemuse põhjal kinnitust ei leia, kogemus jääb ikka piiratuks ning on ka oht midagi olulist kahe silma vahele jätta. Sellisele ebakindlale vundamendile ei saa tugineda tõsikindel teadmine. Loogilise positivismi raames suudeti ühitada empirismi põhimõte matemaatilise teadmise eripära tunnustamisega. Nimelt väideti, et puhta matemaatika väited ei räägi midagi tegeliku maailma kohta. (ld. k. mõistus) 1. Seisukoht, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajendiks ning teatud mõttes vähemväärtusliku teadmise allikas
Koos eleaatidega möönsid Empedokles, Anaxagoras ja Leukippos maailma muutumatu algaine olemasolu. Ent koos Herakleitosega olid nad arvamusel, et reaalne maailm on liikuv, arenev ja paljuslik, ning seletasid seda elementide (Empedokles) , homoiomeeride (Anaxagoras) või aatomite (atomistid) ühinemise ja eraldumisega. Selle ajastu materialismi arengu ühiskondlik ja majanduslik alus oli orjandusliku demokraatia õitseng. Ateena, kes saavutas pärast Pärsiaga peetud sõdu lisaks ebakindlale poliitilisele ülevõimule vaieldamatu juhtpositsiooni vaimsel alal, tõrjus kõrvale senised peamised filosoofia keskused Joonia ja Lõuna-Itaalia. Esimene nimekas Ateena filosoof oli Anaxagoras. Sofistika - Arenenud orjanduslikku demokraatiat iseloomustas hoogne ühiskonnaelu. Rahvakoosolekud, valimised ja kohtuprotsessid äratasid elavat huvi retoorika, argumenteerimisoskuse ja poliitika vastu. Sellega ühenduses loobuti tegele- mast seniste natuurfilosoofiliste küsimustega
leida, ei saa kunstiajalugu rääkida. Igal juhul on kunstiajaloo olemus ebastabiilne ja muutlik ning seotud laiemate filosoofiliste ja poliitiliste jõujoontega. Mitte ükski teos ei ole sedööver iseeneses, vaid alati ja ainult ühiskondlike ja ajalooliste väärtustamiste ja suhete kontekstis. Rääkides kaasaegsest kunstist, mis on samas meile kõige ligemal ning mida eksponeeritakse nüüdsama galeriides, oleme justkui astunud eriti ebakindlale pinnasele. Osutada mõnele kaasaegse kunsti teosele kui kahtlemata väärtuslikule objektile tundub algul riskantne, sest meil puudub autoriteetide soovitus ja teiste vaatajate heakskiit, me saame tugineda ainult enda otsustusele. Visuaalse kirjaoskuse arendamine koolis peakski suunama õpilasi rohkem usaldama enda valikuid ja otsuseid kunsti hindamisel. Nii nagu kunstiteadlased võivad ümber kirjutada mingi peatüki kunstiajaloost vastavalt uutele ilmnenud allikatele ja andmetele,
siiski mõttetud, kuna rahu ja stabiilsus oli veel saavutamata Anatoolias endaski. Vaevalt oli Mursilis oma retkedelt tagasi jõudnud, kui ta õemehe poolt mõrvati (u. 1590 a. eKr). Järgnes kaose periood, mis kestis järgmised 65 aastat, kuni kuningas Telepinu suutis panna lõpu õukonna intriigidele ning valitseda kuningriiki kindla käega. Pärast tema surma järgnes teinegi poliitilise segaduse periood, mille põhjustasid kuningriigi piire ähvardavad Hyksos'lased ja mitannid. Vaatamata ebakindlale algusele sündis kuningas Suppiluliumas'e (1375 1335 a. eKr) võimu all Hetiitide impeerium oma täies hiilguses. Selle jõulise ja otsustava võimu all lahenesid ka suurem osa siseriiklikest probleemidest ja lahkarvamustest. Seejärel hakkas kuningas Suppiluliumas'ele huvi pakkuma Mitanni kuningriik, mille liitmise Anatooliaga muutis kergeks riigisisesed võimuvõitlused. Viimaks õnnestus Suppiluliumas'el saavutada kontroll ka Süürias paiknevate
Sforza sai lihtkodanikukst Milano hertsogiks sobilike vahenditega ja omaenda tublidusega. Borgia aga saavutas tiitli isa staatuse toel ning ka kaotas selle seetõttu. Valitsejaametis on oluline: kindlustada end vaenlaste eest, nõustada sõpru, võita jõu või pettumuse abil, panna kodanikke endst lugupidama ja kartma ning sõdureid endale järgenema ja armastama, kõrvaldada neid, kes endast ohtu kujutavad, uuendada korrraldusi, olla karm ja heasüdamlik ning suuremeelne ja helde, teha lõpp ebakindlale sõjaväele ja moodustada uus, sääilitada head suhted ametnikega, et need osutaksid sulle teeneid või tunneksid kartust. VIII PEATÜKK NEIST, KES ON TÕUSNUD VÕIMULE KURITEGELIKUL TEEL Näiteks sitsiillane Agathokles sai Sürakuusa kuningaks madalast ja vääritust seisusest. Mees jälgis alati kuritegelikku eluviisi, vaatmata sellele tõusis ta Sürakuusa preetoriks. Hõlmates kogu sõjaväge,kutsus ta kogu Sürakuusa rahva ja senati kokku nagu oleks tal arutada tähtsaid
elada nii, nagu talle meeldib, ning mitte alluda ühelegi seadusele."11 Inimeste jaoks, kes elavad valitsuskorra all, seisneb vabadus oma elu seadmises alaliselt kehtivate seaduste järgi, mis on ühised kõigile ühiskonnaliikmetele ning vastu võetud selles ühiskonnas rajatud seadusandliku võimu poolt. See on vabadus järgida oma tahet kõikides sellistes asjades, kus seadus ei tee ettekirjutusi, ningmitte alluda teise inimesemuutlikule, ebakindlale, ebaselgele ja meelevaldsele tahtele. S.o samamoodi nagu loomuvabadust ei tohi piirata mitte miski peale loomuseaduse. 23. See vabadus inimese piiramatust ja meelevaldsest võimust on inimese enesealalhoiuks [Preservation] niivõrdvajalik ja niivõrd tihedalt sellega seotud, et inimene ei saa sellest vabadusest lahti öeldamuidu kui vaid siis, kuimiski ohustab samaaegselt nii tema enesealalhoidu kui ka elu. Sest inimene, kellel ei ole võimu oma
Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda ainuke eesmärk oli vähendada inimese iseseisvat mõtlemist). Usk midagi uskudes ei otsi me enam argumente ega lase enamasti end ka kahtlejate vastuargumentidest mõjustada. Neurootilise uskumuse ja terve, ennast aktualiseeruva isiksuse usu vahel on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust muserdatud inimesele troosti ja tuge. Küps, terve isiksuse usku iseloomustavad püsivus, anduvus ja keskendumine. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkäitumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu alusel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. 6. Väärtused ja M. Rokeachi väärtuste liigitus. Väärtus väljendab mingi asja positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks
sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda ainuke eesmärk oli vähendada inimese iseseisvat mõtlemist). Usk- midagi uskudes ei otsi me enam argumente ega lase enamasti end ka kahtlejate vastuargumentidest mõjustada. Neurootilise uskumuse ja terve, ennast aktualiseeruva isiksuse usu vahel on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust muserdatud inimesele troosti ja tuge. Küps, terve isiksuse usku iseloomustavad püsivus, anduvus ja keskendumine. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkäitumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu alusel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. 6. Väärtused ja M. Rokeachi väärtuste liigitus. Väärtus väljendab mingi asja positiivset või negatiivset tähendust inimese jaoks. Kasutatakse
Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja inimese väärtusbaas. Usk Usku võime vaadelda veendumuse hingeluse ja emotsionaalse ekvivalendina. Usuline ehk religioosne suundus on midagi unitaarset ja isiksuse terviklikku käitumist organiseerivat, erinevalt näiteks ebausul põhinevate uskumuste suvalisest kogumist. Neurootilise uskumuse ja terve usu on suur erinevus. Neurootilise usu otstarve on pakkuda ebakindlale, elust maserdatud inimesele troosti j tuge. Säärases usus ei ole armastust ega anduvust, ennemini on see endas puuduvale kompensatsiooni otsimine väljastpollt või ülimuslikkuse taotlus. Nagu veendumused, ei ajenda ka usk inimkätumist enamasti otseselt. Väärtuste, veendumuste ja usu al.usel arenevad inimese isiksuslik suundus ja maailmapilt, millel võib olla juhtiv osa tema motivatsiooni kujunemisel. Motiiv 3
annaabi.ee 
