rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majanduslikud raskused tekitavad rahulolematust valitsusega ebademokraatlike jüudude populaarsus. *Ainukesena jääb uutest riikidest demokraatlikuks Tsehhoslovakkia *1934. aasta 12. märts Eesti üle diktatuurile
1959.aastaks diktaatorivõimu.Sukarno alustas nn juhtiva demokraatia rajamist. See tähendas pahempoolse terrorireziimi kehtestamist,Hollandi kapitalil põhinevate ettevõtete natsionaliseerimist, parlamendi laialisaatmist ja parempoolsete parteide keelustamist.Sellega kaasnes sovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes.1963.a. annekteeriti Uus-Guinea saare lääneosa.1964.a.alustati kampaaniat äsja moodustatud Malaisia riigi vastu.Vaen Malaisia vastu viis Indoneesia lahkumiseni ÜRO-st. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju oli Indoneesiale laastav.Kogunes tohutu välisvõlg,riigiaparaat korrumpeerus,majandus kiratses. 1965.a. toimus Jakartas (pealinnas) kommunistide riigipöördekatse,eesmärk oli kehtestada veelgi jäigem riigikord. Katse kukkus läbi,võimu haarasid parempoolselt meelestatud ohvitserid eesotsas kindral Suhartoga. Suharto saavutas 1966.a.võimu ja muutis järsult riigi kurssi. Kommunistlik partei purustati,normaliseeriti
Lääne demokraatiad aktsepteerivad demokraatiat kui valitsemise parimat vormi. Erinevad ideoloogilised parteid viitavad oma taotlustes demokraatiale, kuigi praktikas toimivad väga erinevalt. Miks? Miks rahvas on demokraatia poolt? Vaevalt rahvas mõtleb demokraatlike väärtuste peale, veel vähem nendele peensustele, mis näiteks siingi kirjutises toodud. Miks demokraatiat aktsepteerivad ka poliitilised liidrid, kes tegelikult on demokraatia vastu, ja koguni ebademokraatlike maade poliitikud ja rahvaliidrid? Pakuksin välja järgmise seletuse. Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke, halli massi jne. Kui sellekohast kirjandust uurida, siis võib üsna kergelt tekkida petlik mulje, et eliit oleks nagu masside (?) poolt demokraatiast välja tõrjutud. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, kõiki sotsiaalseid
* lubati rahvuskirik EELK > esimesed eesti soost piiskopid * lubati demokraatlike kodanikeõigusi > erakonnad Ajutise Valitsuse kriis aug. 1917, saabub Lenin , kes org. parteid, valmistab ette riigipöördeks. Saksa keisririik toetab, Aleksander Keskküla vahendajaks iseseisvuse eesmärgil. ERE (Rahvaerakond)- Tõnisson Maaliit- Päts kokku rahvuskongressil: otsus iseseisvus Töölispartei- Vilms Enamlaste poliitika tõi kaasa mitmeid ebademokraatlike vorme. Loetlege *majandusreformid: pankade riigistamine, kogu maa riigi omaks *Eesti Asutava Kogu valimised katkesti, kuna selgus, et nemad ei saanud enamust *miilitsa asemel Punakaart *Eesti rahvusväeosasid püüti asendada punaarmee üksustega *asendati maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused töörahva saadikute nõukogudega *kohtute asemel revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seaduseid ja lähtusid ,,revolutsioonilisest südametunnistusest"
- elektroonikatööstus õitses no pmst kõik oli lill japside jaoks 2. Indoneesia jaoks tähendas diktaatorlik reziim pahempoolse terrorireziimi kehtestamist, Hollandi kapitalil põhinevate ettevõtete natsionaliseerimist, parlamendi laialisaatmist ja parempoolsete parteide keelustamist. Nii nagu Hiinaski, kaasnes kõige sellega sovinistlik vägivald riigi äärerahvaste suhtes. Indoneesia lahkus ÜRO-st 1964, põhjuseks viha iseseisva Malaisia vastu. Ebademokraatlike ümberkorralduste ja sõjaka natsionalismi koosmõju Indoneesiale oli laastav. Kogunes suuuuuuuuuuur välisvõlg, majandus feilis, riigisüsteem korrumpeerus. Indoneesia kahjuks olid seal ka kodusõjad ja riigipöördekatsed. 3. Mao Zedongi algatatud "suure hüppe" eesmärk oli Hiina ülikiire arengu saavutamine nii tööstuses, kui ka põllumajanduses. Loobudes NSV Liidu pakutavast abist ja rahvast maksimaalselt mobiliseerides loodeti leida Hiina RV-le oma arengutee (st
aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga määrati Saksamaale kõrged reparatsioonid. Miljonid inimesed jäid töötuks ja elasid vaesuses. Inflatsioon kasvas ning raha oli oma väärtuse peaaegu kaotanud. Üks väike marurahvuseline partei- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtis Adolf Hitler tõotas lahendada kõik probleemid. 1929. tabas Saksamaad suur majanduskriis. Kriisi tõttu hakkasid sakslased pooldama äärmuslikke ebademokraatlike parteisid. Nii kommunistid kui natsionaalsotsialistid lubasid lahendada kõik probleemid. Poliitilisi eriarvamusi lahendati tavaliselt kaklustega. 1932. aastal sai Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei suurimaks parteiks parlamendis. Uued võimukandjad võtsid vastu esimesed juudivastased seadused ning Saksamaal algas juutide tagakiusamine. Demokraatia oli täiesti hävitatud. Natsid andsid sakslastele tagasi kindlustunde ja lootuse paremale tulevikule. Tööpuudus oli
lk 84 7 kes alles siis valisid Duuma saadikud. Valimissüsteem küll eelistas siiski rikkamat klassi kellel oli võimalust neist erinevatest valimisvoorudest osa võtta. Rikkam klass oli tavaliselt ka palju konservatiivsemate vaadetega ja kaldus tsaari paljudes tema otsustes toetama. Seega oli tsaari autokraatlik võim põhiseaduse ebademokraatlike sätestuste poolest kaitstud.10 Nüüd räägiksin põgusalt ka neljast revolutsioonieelsest Riigiduumast. Esimene Riigiduuma istung leidis aset 1906. aasta maikuus, ja kuigi eelpool kirjeldatud valimisviis eelistas rikkamaid ja poliitiliselt konservatiivsemaid, oli enamus valitud saadikutest siiski pigem valitsusevastane. Esimene Duuma koosnes Konstitutsioonilistest Demokraatidest (Kadetid), Oktobristidest, rahvusgruppidest, töölisgrupist, talupoegade esindajatest ja
Samuti on tugevnenud rahvusvahelised organisatsioonid, näiteks IMF, mis suunab riikide majandusi neile rahalist abi andes sissemaksjariikidele soovitud suunas, ka Eestit 90ndatel, seega manipuleerides rahvusriigi siseasju. Soodsama seisu saavutamiseks maailmaturul liituvad rahvusriigid globaalsete institutsioonidega ning tunnistavad sellega nende organisatsioonide osalist ülimust omaenese seadusandluse suhtes (nt WTO). ÜRO sanktsioonid. Kodanike umbusaldus/teadmatus ebademokraatlike ja läbipaistmatute riigiüleste organisatsioonide suhtes. 41.Euroopa Liidu kujunemine ja tugevnemine. Euroopa Liit on riikidevahelisest majandusorganisatsioonist tõusnud riigiüleseks režiimiks. Liit kujunes välja Euroopa Söe- ja Terasekoondise ning Euroopa Ühisturu moodustatud Euroopa Majandusühendusest.Liit loodi 1993 Maastrichti lepinguga, eesmärgiks euroopa turu integreerimine, 10
ehk kaebus seaduse peale ja (2) kohtulahendikaebus ehk kaebus viimase astme kohtu otsuse peale. 5. Muud: kõik muud harvem esinevad kaebused, nagu nt valimiskaebus, erakonna keelustamismenetlus jms. IV PSJV plussid ja miinused + - PS pole ainult pädevus, menetlus ja vormi RK väljendab rahva võimu, PSJV otsus on selle reeglid, vaid ka materiaalsed põhimõtted vastu Etteheide ebademokraatlike otsuste peale: on Seega: PSJV otsused on ebademokraatlikud olemas ka teistsugune legitimatsioon: Põhiseaduse legitimatsioon Võimu argument: ei valitse RK ja valitsus, vaid Diskursiivne legitimatsioon kohtunikud Justiitsriigi etteheite vastu: kõiki küsimusi ei saa Seega: PSJV viib justiitsriigini – kohtunike riigini algatada ps alusel, PSJV on ka raamkord (ps
Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand. 6. Miks Francis Fukuyama uskus, et ajalugu on lõppenud? Sest liberaaldemokraatia on üldiselt ja loogiliselt võitnud (ei ole kindel vastuse õigsuses aga selle lause leidsin konspektist). 7. Fareed Zakaria demokraatia probleemide käsitlus? Peamine mõte on see, et demokraatia on sisemiselt vastuoluline nähtus. Mis mõttes on demokraatlike valimistega võimalik jõuda ebademokraatlike valimisteni? 8. Missugused peamised uuendused lisandusid demokraatia teooriasse 20. sajandil. · Rahvuslik ülesehitus · Kollektiivse enesemääramise põhimõte · Demokraatia seondub sotsiaal-majanduslike küsimustega · Demokraatia seondub kodankondsuse mõistega 9. Mis on demokraatia eeldused Almond ja Verba järgi? Teatud sotsiaal-majanduslikud eeldused. Poliitilise kultuuri uuringud võrdlesid 5 maailma riiki (suhteliselt levinud hoiak). 10
annaabi.ee 
