LAPS JA TOIT Referaat Tartu 2008 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................................. 3 1. IMIKU TOITUMINE.......................................................................................................................4 1.2. Lisatoit.......................................................................................................................................4 2. VARAJANE LAPSEIGA JA TOIT ................................................................................................. 5 2.2 Mida lapsele anda.......................................................................................................................5 2.3 Mille poolest on koolieelse lap...
suhtlema ja sotsiaalsetes olukordades käituma. Need ei ole kaasasündinud oskused. Väikesed lapsed omandavad varakult sooidentiteedi (nad saavad aru, kas nad on poisid või tüdrukud) ja ümbritseva keskkonnasoorollid (nad õpivad poiste ja tüdrukute sotsiaalseid mustreid ühiskonnas). Lapseeas pannakse alus ka lähedaste suhete loomise ja hoidmise oskusele, ning hakkavad kujunema isiklikud väärtushinnanguid. Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust, naudib hooldajate puudutusi, naudib alasti olemist.
- Ei pane tähele pisidetaile, teeb nn hooletusvigu - Ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega - Kaotab sageli oma asju, ei pane tähele kuhu ta need unustas - Igapäevases tegevuses halva mäluga NB: erinevad tunnusjooned ei avaldu alati ühesuguse tugevusega. Iseloomulik on see et tähelepanu keskendumise raskused avalduvad teravalt olukordades kus laps on sunnitud tegema vaimset pingutust nõudvat ülesannet. Hüperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel ja erinevates keskkondades IMIKUIGA Laps sageli erutatud ning närviline. Meeldib kui ema on läheduses. Kehalised oskused arenevad mõnikord kiiremini kui eakaaslastel. Pidevalt peab valvama. VÄIKELAPSEIGA Ärkab hommikul vara, õhtune uinumine venib pikale. Huvi tunneb asjade vastu, mida lapsel tavaliselt võtta ei lubata. Keelud ja korraldused ei mõju tihtipeale üldse- laps ei pane neid tähelegi. asjad ununevad alatihti kuhugile, tegevuses vähe sihikindlust ja püsivust KOOLIIGA
Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus 2 Aktiivsus- ja tähelepanuhäired 3 Hüpperaktiivsuse põhjused 4 Hüpperaktiivsuse avaldumine 5 Kuidas üliaktiivse lapsega toime tulla? 6- 7 Hüpperaktiivne laps erinevatel eaperioodidel 8- 10 Kuidas ravida hüpperaktiivsust? 11- 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 2 SISSEJUHATUS Meie referaadi teemaks on aktiivsus- ja tähelepanuhäired. Referaadi teema valisime sellepärast selle, et oleme ka ise kokku puutunud hüpperaktiivsete lastega ja seda teemat pidasime endale kõige huvi pakkuvamaks.
Nad segavad tundi, õpetajat ning kaasõpilasi. Nad ei pea lugu kooli kultuurist ja nende õppeedukus võib olla alla keskmise. Võib tunduda, et et need lapsed teevad lausa nimelt igasuguseid pahandusi, sehkendavad, ajavad juttu ega pane tähele. Tegelikkuses võib neil esineda lapse- ja noorukieas väga levinud tervishehäire- hüperaktiivusus. Mida siis tähendab hüperaktiivsus? Mis on selle põhjusteks, kuidas see esineb erinevatel eaperioodidel, kuidas see avaldub ja millised on sellega kaasnevad probleemid ning kuidas käituda hüperaktiivse lapsega kodus? Nendele küsimustele püüangi vastata oma käesolevas töös. 1. Hüperaktiivsus- mis see on ja mis seda põhjustab? Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. Eestis on isaks nimetusele "hüperaktiivsus" kasutatud ka selliseid termineid nagu "üliaktiivsus, ATH, hüperkineetiline häire"
88. Kehakaalu normaliseerimise viisid. Tuleb vähendada toiduga saadavaid kaloreid ja suurendada kehalist aktiivsust 89. Inimese pikkuskasvu määrav põhifaktor on suguhormoonide aktiivsuse tõus murdeeas. 90. Inimese pikkuskasvu mõjutamise võimalused. *Mõõdukas kehaline aktiivsus tõstab kasvuhormooni taset veres. *Kerged põrutused toruluudele pidurdavad kõhreliste kasvutsoonide luustumist. *Venitused, ripped. 91-92. Tüdrukute ja poiste pikkuskasvu dünaamika erinevatel eaperioodidel. Kõige intensiivsem kehapikkuse kasv toimub suguküpsuse saavutamise perioodil s. o. murdeeas ja seda nim. puberteediaegseks kasvuhüppeks. Kuni 10 aasta vanuseni on poisid ja tüdrukud keskmiselt enamasti ühepikkused, kuid järgneva paari aasta jooksul kasvavad tüdrukud kiiremini kui poisid ja on omavanuselistest poistest pikemad. Poisid saavad suguküpseks hiljem kui tüdrukud, seetõttu hakkab nendel ka intensiivne kasvuperiood hiljem
· Ei tule toime oma tegevuse ja tööülesannete planeerimisega · Kaotab sageli oma asju, ei pane tähele kuhu ta need unustas · Igapäevases tegevuses halva mäluga · NB: Erinevad tunnusjooned ei avaldu alati ühesuguse tugevusega. Iseloomulik on see, et tähelepanu keskendumise raskused avalduvad teravalt olukordades, kus laps on sunnitud tegema vaimset pingutust nõudvat ülesannet. HÜPERAKTIIVNE LAPS ERINEVATEL EAPERIOODIDEL 1. Imikuiga. Umbes kolmandik emasid räägib, et lapsed tulid ilma nähtava põhjuseta ilmale 14 päeva enne väljaarvestatud tähtaega. Mõned mainivad, et beebi olevat juba juba emaüsas rahutu olnud. Levinud oletuse vastaselt ei suitsetanud ega joonud enamik neid emasid raseduse ajal. Tihtipeale on lapsed juba sünnitoas ülierksad, uurivad maailma avali silmadega, on seejärel aga tihti juba varases imikueas väga väsitavad. Nad karjuvad ja magavad vähe.
Väikelastel ilmneb see 247 lahutamiskartusena vanematest. Teist liiki sündmused on seoses isiksusliku läbikukkumisega ja enesehinnangu järsu langusega, nagu eespool mainitud naeruväärsesse olukorda sattumine eakaaslaste ees, soovitud tulemuste mittesaavutamine ja muud taolised olukorrad. Hirme võib olla igas eas lastel, kuid teatud eaperioodidel esineb neid enam. Lastel vanuses 24 aastat tekib palju uusi hirme. Peaaegu kõik kardavad loomi, eriti koeri. Järgmised tavalised hirmud on äike, torm ja arstid. 6. eluaastaks on enim levinud pimedusehirm. Kuid nii see kui ka teised hirmud hakkavad vähenema ja kaduma seoses lapse kasvamise ja enese võimsamana tundmisega.
annaabi.ee 
