● Abiellus Nora Bernacle'iga - poeg Giorgio ja tütar Lucia ● Esimese maailmasõja eest läks ta pagulusse. Sel ajal ilmus romaan “Pagulased”. ● Kannatas silmahaiguse all, mis hiljem lõppes pimedusega. ● Suri 13. Jaanuar 1941 Zürichis James Joyce Joyce’i looming Vähemalt 12 teost, millest kuulsamad on kolm romaani, üks näidend, luulekogu ja novellikogu. ● 1907 Luulekogu “Kammermuusika” ● 1914 Esimene romaan “Dublinlased”- kodulinna vaimne ja moraalne halvatus ● 1915 Näidend “Pagulased” ● 1916 Autobiograafiline romaan “Kunstniku noorpolveportree” ● 1922 Kõige kuulsaim romaan “Ulysses” ● 1939 Romaan “Finnegans Wake” Miks on Joyce oluline? ● Originaalne ja ilus looming ● Erinevad kirjutamise stiilid ● Väljendas kõike, mida tahtis ● Oskas segada müüte ja tegelikkust ● Lai sõnavara ● Psühholoogilised ja teaduslikud tekstid Fun facts
Marcel Proust, James Joyce, Franz Kafka., Virginia Woolf. JAMES JOYCE (1882-1941) iirlane, Dublinist, vaeses peres. Õppis jesuiitide koolides, Dublini ülikoolis. Ütles end kirikust lahti. 1902 viibis J Pariisis, vireledes, kirjutas luulet. Naases Dublini, elas Martello kindlusetornis. Naasis elukaaslase Nora Barnacle'iga Mandri-Euroopasse. Andis Triestes inglise keele tunde - ,,Dublinlased". I maailmasõda pagulus Zürichis ,,Kunstniku noorpõlveportree" ja näidend ,,Pagulased". 1920 siirdus Pariisi, 1922 ilmus ,,Ulysses", amoraalsuse tõttu ei avaldatud Inglismaal enne 1936. USAs enne 1933. aastat. Süvenev silmahaigus viis lõpuks pimeduseni, tütar vaimuhaigeks. Viimane teos 1939 ,,Finnegans Wake". Suri Zürichis (II maailmasõda). ,,ULYSSES" muinaskreeka eepose ,,Odüsseia" faabulale. Peategelane, ajalehe väikekodanlasest kuulutuseotsija, juudi päritolu
traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega esiplaanil. Ka lugeja ei otsi teksti taga autorit või tõde, vaid mängib tekstiga, unustades autori. Modernism tõstab esile autori ja keele/teksti suhte. 9. Milline oli James Joyce'i ja W. Woolfi panus modernistlikku kirjandusse? Nimeta kummagi eripära ja kuulsamad teosed? Woolfi kuulsamad teosed: "Tuletorni juurde", "Proua Dalloway", "Vaatuste vahel", James Joyce kuulsamad teosed: "Ulysses", "Finnegani ärkamine", "Dublinlased". Nad kasutasid mõlemad "teadvuse voolu" tehnikat. 10. Nimeta E. Hemingway 2 olulisemat eluloolist seika. Millised on tema teoste teemad Nimeta 1 kuulsam romaan ja jutustus! Kaks eluloolist seika: läks vabatahtlikuna Esimeses maailmasõjas rindele, osales korrespondendina Hispaania kodusõjas. Teoste teemad: lähtuvad tegelikkuses asetleidnust ning on suuremalt osalt autobiograafilised. Läbivateks teemadeks on võitlus, armastus ja võim. Romaan "Hüvasti, relvad"
Selles oli suur osa Henrich Ibsenil (norra). Tema järel sai norra kirjanduse lipulaevaks Knut Hamsun psühholoogiline realism. Ta oli mõjutatud Dostojevskist. Romantiline kangelane kes tegutseb tavalises ühiskonnas. Mitte nii, et autor kirjeldab, või see tuleb välja dialoogist vaid seda siis sisemisest vaatest. See kõik jõudis James Joyce´ini. Ta oli Ibsenist nii vaimustatud, et õppis norra keele ära ja kirjutas talle. Ta lõi esmalt läbi novellikirjanikuna. Tema teos 1914 ,,Dublinlased". See on sulam nendest kõigest. Ka väga huvitav on ,,Kunstniku noorpõlve portree" siin tuleb teemasse kirjaniku teadmiste portree. Iga peatükk on kirjutatud erinevas stiilis. Lõpus on päeviku katked jne. 100 a tagasi oli see ebatavaline, see et kirjanik kirjutas erinevas stiilis. 1922 ,,Ulysses" seda eesti keeles ei ole. Tõlkida on võimalik, aga ei ole mõistlik palju läheb kaduma. See on nagu pooleldi lugu, jutt ja teadus mis püüab võtta kokku kogu inimkonna kultuuriloo
Esines Camebridges ettekandega, millega kritiseeris jutustamismaneeri. Pihtimuslik romaan ,,Dalloway". ,, Tuletorni juurde ,, seda peetakse tema esindusteoseks. James Joyce ( 1882-1941 ) Sündis 2.veebruar 1882 ja suri 13.jaanuaril 1941. Pärit vaesest perest. Sündis Dublinis. Enamus elust elas Pariisis. Taunis iiri marurahvuslust ja briti. Õppis Dublini ülikooliss. Ütles lahti kirikust. Alustas kirjutamist luuletajana 1907 luulekogu ,,Kammermuusika". Esimene proosateos ,,Dublinlased" 1914. 1918 näidend ,,Pagulased". 1922 peateos ,,Ulysses". Tekitas kohe pahameeletormi. Keelati Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. See on romaanikunsti pööre. Kasutab sisemonoloogi. 1939 ,,Finnegans Wake". Räägib ühest päevast, 700 lk, viimane peatükk 40 lk ilma kirjavahemärkideta. Franz Kafka ( 1883-1924 ) Sündis 3.juulil 1883 ja suri 3.juunil 1924. Oli rikka juudi lihakaupmehe poeg. Olid vastuolus omavahel. 1919 essee ,,Kiri isale"
42. Nimetage kolm Nikos Kazantzakise teost. „Askees”, „Viimne kiusatus”, „Alexis Zorbas” 43. Kelle kirjutatud on romaan „Orlando” (1928)? Selle autoriks on Virginia Woolf 44. Mis rahvusest oli Ivo Andric ja mis on tema kuulsaim romaan? Jugoslaavia rahvusest, kuulsaim romaan on „Sild Drina jõel” 45. Nimetage kolm prantsuse „uue romaani” esindajat. Michel Butor, Alain Robbe-Grillet, Nathalie Sarraute, Claude Simon 46. Nimetage kolm James Joyce'i teost. Novellikogu „Dublinlased”, romaan „Kunstniku noorpõlveportree”, näidend „Pagulased”, suurromaan „Ulysses”, romaan „Finnegans Wake” 47. Nimetage india kirjanikke. Salman Rushdie, Arundhati Roy 48. Nimetage kolm absurditeatri juhtfiguuri. Absurditeatri väljapaistvamad autorid on Samuel Beckett, Eugene Ionesco ja Harold Pinter. 49. Kelle kirjutatud on ingliskeelne eepos „Omeros” (1990)? Derek Walcott 50. Mis oli „négritude'i” liikumine?
vabasurma. Woolfi loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse välendamine, kujundiks vormimine.James Joyce (1882-1941)-Oli Iiri päritolu.Sündis Dublinis ja õppis jesuiitide koolides ja Dublini ülikoolis.Pärast ülikooli lõpetamist läks Pariisi, kus alustas meditsiiniõpinguid.Tema novelle on võrreldud Tsehhovi omadega. Ta varasemad sümbolistlikud luuletused ilmusid kogus ,,Kammermuusika"(1907) . Esimeses novellikogus ,,Dublinlased"(1914) annab Joyce põgusa ülevaate oma kodulinna oludest ja kaaslinlaste, tavaliste inimeste elust, nende ootustest ja lootuste nurjumisest. Ka oma autobiograafilist kujunemisromaani ,,Kunstniku noorpõlveportree"(1916) alustas ta kodulinnas, kuid lõpetas Itaalias. ,,Ulysses"(1922) on monumentaalne teos, mis tungib sügavale inimese sisemaailma. Joyce´i deasist elu raskendas süvenev silmahaigus, mis viis pimedaks jäämiseni. Ta suri teise maailmasõja ajal Zürichis
kirjavahemärkidest loobumine. Tekst peab mõjuma iseenesest, mitte kui millegi peegeldus tekst on vaid sõnade rida paberil. Seda luuakse spontaanselt, vabana teadvustatud normidest. Tähtis on luua pidevalt uusi sõnu, värskeid metafoore. Kasutatakse leitmotiivi teatud sümbolite, kujundite ja motiivide variatsioonidega kordamine: Näide: leitmotiiv: Joyce: pruun värv kui Dublini lagunemise või halvatuse märk, läbib kogu loomingut, näit. Dublinlased: Härra Browne. Fitzgeraldi Suur Gatsby: Sädeluse ja säraga seotud sõnad ja kujundid. Kunstnik loobub tekstide ja maailma sidumisest. Välismaailma asemel saab aineks inimese sisemaailm. Inimest näidatakse teel olevana, protsessis olevana. Autorid tegelevad süvapsühholoogiaga, teadvuse ja alateadvusega. Modernist on aina otsija. Modernism on stiili, teksti jm otsimine, vana eitamine. Tähtis on uue loomine, mitte kopeerimine
Ibseni kohta esseesid ja isegi saatis kirjanikule endale kirja. Joyce kasvatati üles hardalt katoliiklikus vaimus, kuid hiljem kasutas ta katoliku usu süstematiseeritud õpetust üksnes eeskujuna oma väga üksikasjaliku ja läbimõeldud ülesehitusega teoste loomiseks. Joyce’il olid nõrgad silmad, pärast mitmeid silmaoperatsioone jäi ta elu lõpus pimedaks. Tal oli ilus lauluhääl, ta mängis kitarri ja tegi oma luuletuste sõnadele laule. Peateosed: novellikogu „Dublinlased“ (ilm. 1914), koosneb 15 novellist, millest tuntuim on viimane (ja pikim) lugu „Surnud“. Kujutuslaad on peaaegu kuivalt psühholoogilis-realistlik (on leitud sarnasusi Guy de Maupassanti ja Anton Tšehhovi novellidega). Siiski on varjatult tunda sümbolismi mõju, leidub peidetud analoogiaid ja allusioone Piiblile, poliitilisele ajaloole jm; romaan „Kunstniku noorpõlveportree“ (ilm. 1916). See on iiri noormehe Stephen Dedalus’e
9) Eveline on dublinlane ja ta ei saagi sellepärast õnnelik olla, siin on oluline diskursuslik tagamõte. Algne situatsioon kordub, kuid nüüd juba palju intensiivsemalt, sest Eveline on lasknud käest võimaluse põgeneda. Vaadates jutustuse süntaktilist konfiguratsiooni näeme, et kolme Eveline`i olukorda kirjeldavat omadussõna rõhutatakse korduvalt jutustuse lõpuosas. Implikatsioonid on üsna selged, omaduse ei muutu. Pidev õnnetu olek on lihtsalt kogu novellikogu “Dublinlased” ühtne reegel. Enamustes lugudes muutub esialgne halb situatsioon lõpus koguni veelgi hullemaks. Seega on Todorovi meetod keskendunud mingile “omadusele”, sunnib teose põhiküsimust otsima. Kui võrdleme mingi konkreetse autori kõiki töid T. meetodi abil, võime näha läbivalt iseloomulikke süntaktilisi ja semantilisi koode. Näiteks “Dublinlaste” põhiline teema on dublinlaseks olemise küsimus.
reaalsuses on kogemus mitmekihiline, vihjeline ja katkendlik; selle väljunditeks mod. proosas on fragmenteeritus, vastandlikkus, teatud motiividele keskendumine (letimotif: teatud motiivide, sümbolite ja kujundite variatsioonidega kordamine), sümbolid, allusioonid, interteksuaalsed viited (vihjed kirjanduslikele eeskujudele, nende imiteerimine), müütiliste arhetüüpide kasutamine Leitmotif /Joyce: pruun värv kui Dublini lagunemise või halvatuse märk, läbib kogu loomingut, näit. Dublinlased: Härra Browne. Fitzgeraldi Suur Gatsby: Sädelusega seotud sõnad ja kujundid. Tihe keel ka keelega mängimine. ei käsitleta enam kui läbipaistvat meediumit mis õigesti tarvitatuna laseb reaalsust (läbi) näha, keelt käsitletakse keeruka ning nüansirikka locusena, kus pannakse kokku `tegelikkus'; keel on tihe, läbipaistmatu, keele paljud tähendusvarjundid ja konnotatiivsed omadused on esmase tähtsusega