3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse?
Küsimused ja vastused Mida tähendab, et keskaegne maailmakäsitlus oli a) dualistlik ja b) hierarhiline? a) Dualistlikus maailmakäsitluses vastandatakse hea ja halb, aktiivne ja passiivne, avalik- ja privaatsfäär, see oli heaks pinnaseks feminiinse ja maskuliinse teaduse tekkeks. b) Hierarhilises maailmakäsitluses on kõikidel olenditel, inimestel ja loomadel enam vähem kindel koht ning olemise eesmärk. Milles seisneb keskaegse filosoofia eripära? Keskaegse filosoofia eripäraks on selle seotus religiooniga, retrospektiivsus, õpetlikkus ja kasvatuslikkus.
3. loeng (03.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse?
5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli
5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Sokrates püüdles teadmise poole, sofistif õpetasid vaidlemist 10. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikad kaks põhitasandit? Ideed ja nähtused 11. Kuidas seletas Aristoteles oma metafüüsikas põhjuste-tagajärgede ahela alguspunkti? Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjuse tagajärg. 12. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideeõpetusse? Aristoteles oli kriitiline 13. Üks järgnevatest väidetest on väär: a) Keskajal oli filosoofia usu teenistuses b) Üheks olulisemaks probleemiks oli
Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõtekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda.
Descartes on välja arendanud, kipub juba tema juures kujunema või virvenduma äärmuslikeks teesideks. Mitte ainult kehalist maailma ei pea ta mehaaniliselt mõistetavaks, vaid ka organilise elu alistab ta sellele mehaanilisele käsitlusele. Descartes tahab väita, et ka orgaanilised kehad on paljad mehhanismid. On selge, et ka Descartes'i juures kohtame ühekülgsusi - kuid need on suurvaimu imetlusväärsete saavutuste ühekülgsused ja piirid. Ka Descartes ei anna oma põhiliselt dualistlikus filosoofias küsimuste lõplikke lahendusi. Seda dualismi kannab õilis teadvus inimvaimu autonoomsusest. See inimvaimu autonoomsus on, kuigi ainult piiratud, väljendus sellele asjaolule, et me osanem Meil on Descartes'is tegu filosoofiga, kes lähtub küll kristliku enda- ja Jumalateadvuse täiskindlusest, kuid kes ometi murrab läbi keskaegse mõtlemise tõketest ja vallutab looduse, mis avastati renessansi ajal. Descartes'i loodus pole küll
põhiõiguste kataloogi väljatöötamisel. Sõltuvalt sellest, milline on välislepingute siseriikliku rakendamise ehk otsekohaldamise võimalus, jagunevad riigid dualistlikku süsteemi ja monistlikku süsteemi kuuluvaks. Dualistlikule süsteemile omane see, et välislepingut ei saa riigi siseselt otse kohaldada, isik ei saa vahetult lepingule tuginedes siseriikliku kohtu kaudu oma õigust nõuda. Lepingu põhimõtted, et neid rakendada saaks, tuleb dualistlikus süsteemis need kodifitseerida siseriiklikus õiguses ja isik saab oma õigusi nõuda üksnes siseriiklikul tasandil. See ei välista aga rahvusvaheliste instantside poole nt Euroopa Inimõiguste kohtu poole pöördumist vahetult lepingu alusel, dualistliku süsteemi on kasutanud ka mitmed demokraatlikud riigid, nt SB ja Rootsi. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste kohtu olemasolust, on nad teinud erandi nende lepingute suhtes, mille rikkumise peale saab kaevata Euroopa Inimõiguste kohtusse,
Kui president on ka valitsuse juht, on pädevus lai ja positsioon tugev. Kui riigipea ei ole valitsuse juht, on ta kõrgeim täidesaatva võimu tasand. Valitsuse juhina ühendab ta nii kollegiaalse kui ka ainuisikulise täidesaatva riigivõimu (USA). Funktisoon: Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik, kelle funktsiooniks on esindada riiki ja realiseerida täitevvõimu (juhtida riiki) oma pädevuse piires. Kui riigipea on monarh, siis jagab ta dualistlikus süsteemis võimu parlamendiga. Funktsioonide osas pole palju erinevusi vabariigi riigipeaga, kuid üks on päritav ja teine valitav. Pädevus: 1) Teostada piiratud ja spetsiifilist legislatiivfunktsiooni – anda dekreetseadusi; 2) Esitada valitsuse juht ja liikmed, samuti mõnedel juhtudel kõrgeima kohtu juht parlamendile kinnitamiseks; 3) Juhtida riiki erakorralises ja sõjaseisukorras; 4) Esindada riiki rahvusvaheliselt
lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid (rahvast käsitletakse õigusteoorias sui generis organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalik-õigusliku subjekti tähenduses). Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: · seadusandliku riigivõimu organid (parlament); · riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis president; dualistlikus monarhias nt kuningas teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on:
alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid (rahvast käsitletakse õigusteoorias sui generis organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel - nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalikõigusliku subjekti tähenduses). Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: 1) seadusandliku riigivõimu organid (parlament); 2) riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ - (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis - president; dualistlikus monarhias - nt kuningas) - teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); 33 3) täidesaatva riigivõimu organ - valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); 4) justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on:
tasakaalustatud riigiorganid. Rahvast käsitletakse õigusteoorias organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses, nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana, kes üksnes teatud juhtudel teostab riigivõimu otseselt ehk vahetult. Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: 1) Seadusandliku riigivõimu organid (parlament); 2) Riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (üldjuhul ainuisikuline institutsioon: Vabariigi president; dualistlikus monarhias nt kuningas). Teatud juhtudel on riigipea seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); 3) Täidesaatva riigivõimuorgan valitsus 4) Justiitsorganid Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on: 1) I rühm: KOV; riigikaitselised organisatsioonid; kultuurautonoomia organisatsioonid; kutsealaomavalitsused; kirikuomavalitsus; 2) II rühm: poliitilised organisatsioonid (korporatiivsed);
lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid (rahvast käsitletakse õigusteoorias sui generis organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana avalik-õigusliku subjekti tähenduses). Riigiaparaat (riigiorganid; primaarsed elemendid) on: · seadusandliku riigivõimu organid (parlament); · riigipea: valdavalt täidesaatva riigivõimu organ (reeglina ainuisikuline institutsioon: vabariigis president; dualistlikus monarhias nt kuningas teatud juhtudel on riigipeal seadusejõuga legislatiivfunktsioon (dekreediõigus); · täidesaatva riigivõimu organ valitsus (kollegiaalne institutsioon, temale subordineeritud hierarhilises keskorganite ning regionaalsete ja lokaalsete struktuuride süsteemis võib olla nii kollegiaalseid kui ka ainuisikulisi); justiitsorganid. Teised organisatsioonid (sekundaarsed elemendid) on:
Kultuur on osa eneseorganiseerimisest viisidel, mis on funktsionaalsed indiviidi isikliku elu seisukohast. (3) kultuuri nähakse viisina kuidas indiviid ja tema elukeskkond omavahel vastastikku suhestuvad. Kultuur ilmneb erinevates protsessides (tegevustes), millega indiviidid suhestuvad oma elukeskkonnaga (nii sotsiaalne kui looduslik). Analüütiliselt eeldab see seisukoht justkui inimese eristamist tema elukeskkonnast ja nende vaatlemist justkui eraldi olemitena, dualistlikus perspektiivis. Kultuur tähendab probleemidega hakkama saamist keskkond on probleem 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 5 Inimese ja keskkonna suhetest tuleb pikemalt juttu viimases loengus (kultuuriökoloogiad). Praegu lihtsalt niipalju, et psühholoogias on laias laastus ka vähemalt 2 erinevat seisukohta inimese-keskkonna suhete kohta: (a) üks mis näeb inimest keskkonda pigem eraldiseisvatena ja kultuuri, kui miskit nende vahepeal;
annaabi.ee 
