Eduard Tubin 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti sümfoonikuid Kasutanud nii ehedaid rahvaviise kui ka rahva temperamenti väljendavaid meloodiaid Helilooja ja dirigent Esimene eesti rahvuslik ballett ,,Kratt'' Sündinud 18. juunil 1905 Kallaste lähistel Õppis Tartus Elleri juures üks andekamaid õpilasi 1944 põgenes Rootsi ja sai tööd Drottingholmi Kuningliku Lossiteatri arhiivis Sõprussidemed Eestiga jäid, eeskätt Elleri, Neeme Järvi ja Vardo Rumesseniga Looming Sümfooniad (10, tuntuim nr 5) Muusikalised lavateosed Kontserdid ,,Kontrabassikontsert'', ,,Kontsert balalaikale'' Kammermuusika Tubina looming on väga hea vormidramaturgiaga, laialdaselt arendatud muusikalise materjaliga Sageli on teose keskmes inimese ja saatuse konflikt Dramaatiline veenvus
Eevald Aav (1900 1939) · Helilooja, koorijuht, 1938 üldlaulupeo meeskooride üldjuht, muusikaajakirjanik · Ooper ''Vikerlased'' (''Ülo ja Juta duett'', ''Sõdalaste koor''); sümf. poeem ''Elu'', koorilaulud ''Hommik'', ''Põhjamaa lapsed'', ''Nooruse aeg'' · Eesti esimene arvestatav ooper, muusikaline tegevus Tallinnas Eduard Tubin (1905 1982) · Helilooja, dirigent, repetiitor, muusikakriitik, Drottingholmi Lossiteater: ooperi/balletipartituuride taastaja, orkestreerija · Ballett ''Kratt'' (''Sabatants''); ooperid ''Barbara von Tiesenhusen'', ''Reigi õpetaja''; ''Reekviem langenud sõduritele'' · Rahvusvaheliselt tuntuim eesti heliloojasümfoonik, paljude erinevate zanrite kasutamine Gustav Ernesaks (1908 1993) · Helilooja, koorijuht, pedagoog, laulupidude üldjuht, muusikakirjanik
1926. a. lõpetas seminari ja suunati tööle Nõosse, kus ta töötas algklasside õpetajana matemaatika ja laulmise alal. 1930. a. lõpetas Tubin Tartu Kõrgema Muusikakooli. Kõige selle kõrval tegutses Tubin ka koorijuhina ja kirjutas üsna palju helitöid. 1930. a. asus elama Tartusse. Töötas Vanemuise teatri juures, olles dirigent. Juhtis muusikalavastusi. Kahel korral käis Saksamaal ja Viinis. 1944. a. 21. sept jõudis Tubin perekonnaga Rootsi. 1945- 1972. a. töötas ta Drottingholmi teatri- kuningliku ooperiteatri- juures vanade partituuride restaureerijana. Selle töö kõrvalt jäi tal piisavalt aega tegeleda heliloominguga, olla õpetajaks väliseestlastele, sh Käbi Lareteile. Oli ka Stockholmi Eesti meeskoori dirigent. Tubin võeti vastu ka Rootsi Heliloojate Liitu. 60. aastatel taastusid suhted Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming
● mütoloogilised maalid (nt Danae (fanaatiline muuseumikülastaja viskas hapet ja seejärel restaureeriti ~20 a.)) ● graafikuna tegi kõiki kolme tol ajal levinud tehnikat Rootsi kunst 17.-18. saj (sel ajal suur impeerium) Arhitektuuris- põhiline lossiehitus (paraadlikus stiilis) nt: ● välisarhitekt - rüütelkonna hoone Stockholmis ● Nikodemus Tessin (Rootsi suurtegija) - Drottingholmi suveloss (inspiratsioon Versailles lossist) ● Nikodemus Tessin (noorem) - kuningalossi ehitamine (rokokoo interjöör) Maal- põhitegija Alexander Roslin, kes tegi palju paraad portreesid ja kujutas kangast/materjali tipptasemel (nt. Daam lehvikuga) Skulptuur - põhitegijad prantslane E. Bouchardon ja rootslane Johan Tobias Sergel (nt Amor ja Psyche) Venemaa kunst 17.-18. saj Arhitektuur - 1703 rajati St. Petersbourg
aastal.) 1930 lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli ja asus elama Tartusse. Enne Teist maailmasõda Tartu Meestelaulu Seltsi dirigent Mõnda aega juhatas Miina Hermanni Lauluseltsi, ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" segakoori 1930-1938 juhatas Vanemuise orkestrit Ballett ,,Kratt" 1938.a täiendas end heliloojana Budapestis Elu Rootsis 20. septembril 1944 põgenes Tubin koos perekonnaga purjelaeval "Triina" Rootsi. Pea aasta Stockholmi põgenikelaagris 1945-1972 suviti Drottingholmi teatris tööl Juhatas Stockholmi Eesti Meeskoori Tööstipendiumid, preemiad 1982.aastast Rootsi Kuningliku Akadeemia liige Suhe Eesti ja NSV Liiduga Pärast lahkumist Rootsi külastas Eestit kaheksa korda (esimest korda 1961.a), põhiliselt seoses tema teoste suuremate ettekannetega Keeldus ettepanekutest naasta Eestisse elama Põgenike looming NSVL üldiselt keelatud, kuid peale Stalini surma 1953.a olukord siiski mõnevõrra muutus. Järelkaja
Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna 1924-25 Tartus, edaspidi Tallinnas, a-st 1933 oma majas Nõmmel (praegu seal Underi ja Tuglase kirjanduskeskus). Reisinud Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tshehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis ja mujal. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. a. septembris Rootsi, peatus algul Sigtuna, Gränna jt. põgenikelaagrites, elas aastast 1945 Stokholmi eeslinnas Mälärhöjdenis ja töötas arhiivitöölisena (poole kohaga) Drottingholmi Teatrimuuseumis aastani 1957. Reisis 1952 ja 1959 Lääne-Saksamaal. Saanud 1968 Eesti Kultuurifondi (USA-s) ja 1969 korporatsiooni "Sakala" H. Visnapuu nimelise auhinna. Suri Stokholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (1889-1951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment
Pantheon, Saksmaal Berliini teater, Eestis Tartu kesklinn, Saue mõisahoone. Pantheon Valge Maja Kunst Rootsis, Venemaal ja Eestis 17-18 sajand Rootsis Soome, Eesti, Läti, osa Poolast ja Saksamaast. Rootsis ei levinud katolike maade barokkstiil, tähtsamaks oli Hollandi kunst. Lossiehitis rüütelkonna hoone Stockholmis. Prantsuse losside eeskujul Rootsi arhitekt Nikodemus Tessin alustas Drottingholmi suvelossi ehitamist. Selle juurde kavandati Prantsuse aed. Venemaal barokkstiil imõjud mõned Moskva kirikud. Põhjasõja ajal puutus Venemaa kokku Euroopaga. Neva jõe aladele asutati Sankt-Peterburg. Samuti oli mõjutusi Hollandist. Tähtsaim Peetri ajal oli Domenico Trezzini- lavandas Peetrimaja Suveaias. Luksuslik Peterofi loss. Talvepalee on kujundatud Bartolommeo Rastelli poot, samuti Jelgara loss. Skulptor- Etienne Maurice
1926. a. lõpetas seminari ja suunati tööle Nõosse, kus ta töötas algklasside õpetajana matemaatika ja laulmise alal. 1930. a. lõpetas Tubin Tartu Kõrgema Muusikakooli. Kõige selle kõrval tegutses Tubin ka koorijuhina ja kirjutas üsna palju helitöid. 1930. a. asus elama Tartusse. Töötas Vanemuise teatri juures, olles dirigent. Juhtis muusikalavastusi. Kahel korral käis Saksamaal ja Viinis. 1944. a. 21. sept jõudis Tubin perekonnaga Rootsi. 1945- 1972. a. töötas ta Drottingholmi teatri- kuningliku ooperiteatri- juures vanade partituuride restaureerijana. Selle töö kõrvalt jäi tal piisavalt aega tegeleda heliloominguga, olla õpetajaks väliseestlastele, sh Käbi Lareteile. Oli ka Stockholmi Eesti meeskoori dirigent. Tubin võeti vastu ka Rootsi Heliloojate Liitu. 60. aastatel taastusid suhted Eestiga. Tubin ei pidanud kannatama ainelise viletsuse käes. 1961. a. tegi külaskäigu Eestisse. 1970. a. haigestus vähki. Helilooja suri 1982. a. Stockholmis. Looming
peagi ilmusid teme esimesed luuletused varjunime Mutti all ajalehtedes "Postimees" ja "Uudised". Luuletus "Ema laul" ilmus aga "NoorEesti" albumis 1905. 1906 tuldi tagasi Tallinna. 1917 ilmus "Siuru" väljaandel Underi esikkogu "Sonetid" ning siitpeale algas viljakas kirjaniku ja tõlketöö. 1924 abiellus Under aga Adsoniga, kellega oli tutvunud "Estonia" uue teatrimaja avamisel. 1944 põgenesid nad koos Rootsi, kus kuni 1957ni Under Stockholmis Drottingholmi teatrimuuseumis töötas. Under suri 1980 25 september ja on maetud Stockholmi Metsakalmistule. LOOMING: Luuletuskogud: Sonetid 1917 elurõõm ja armuküllus Eelõitseng 1918 puhkeva tundeelu ja õnneootuse luule Sinine puri 1918 tundelõõm Verivalla 1920 kaose ja katastroofivisioonid Pärisosa 1923 Berliinikogemustele toetuvad luuletused Hääl varjust 1927 elutumedus, inimhinge vaevav ööpool Rõõm ühest ilusast päevast 1928 valgus, elukiitus
annaabi.ee 
