kriminoloogid üksmeelsed teatud põhipunktides: · Pole olemas kuriteo absoluutseid tunnuseid. Mingi teo määratlemine kuriteona sõltub eranditult inimeste reaktsioonidest. · Oma isikuomadustelt ei erine kurjategijad praktiliselt mittekurjategijatest. · Kohtusüsteemi ja karistusaparaadi mõju kuritegevusele on pigem kuritegevust õhutav kui tagasihoidev, mistõttu oma tegevusega toovad nad ühiskonnale kahju, mitte kasu. · Pole vaja dramatiseerida kurjust, mida karistamisega ja kurjategija märgistamisega tahes-tahtmata tehakse. Tähtis on ära hoida ühiskonna lõhenemine kaheks vaenutsevaks pooleks - kurjategijateks ja mittekurjategijateks. 6 Klassivastuolud leidsid tee kriminoloogiasse läbi radikaal Richard Quinney ja tema raamatu ,,Kuritegevuse sotsiaalne reaalsus". Tema juhtis oma teoses
näidake talle fotosid või jooniseid; laske üles joonistada loodusvaatluste või katsete tulemusi; kasutage selge graafikaga raamatuid, erinevaid kunstiteoseid jms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid; laske salvestada temaatilisi laule, matemaatikatunnis pange ta näiteks kokku lugema trummilööke või kujundama muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekad lapsed on altid igasugustele liikumismängudele, neile meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone; pallimängus omandavad matemaatikat paremini kui lihtsalt arvude kokkulugemisel; laske mõõta, kui kaugele laps üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada jms Naturalisti puhul kasutage õppeaine selgitamisel loodusobjekte või loomade-taimede fotosid ja raamatuid; õuesõppe raames eluslooduse nähtuste jälgimist see on niisuguste laste jaoks eriliselt efektiivne. Interpersonaalselt võimeka lapse jaoks on tähendusrikas töö rühmas; igasugused
tugevama mõjuga. Teksti tegemine 1. Reporter peab näitama, mitte seletama. Tuleb rääkida häältest, lõhnadest, värvidest ja tuua palju näiteid. Näitamine haarab lugeja kaasa, paneb sündmust ette kujutama, ise järeldusi tegema. 2. Kirjutada tuleks inimestest, mitte ideedest. Ideed tuleks anda inimeste kaudu. Tuleb lasta tegelastel tegutseda ja kõnelda. Tuleks kasutada palju tsitaate, vähe parafraase ja autoriteksti. Aitab lugu dramatiseerida, iseloomustab tegelasi, toob neid lugejale lähemale ja tõstab loo ustavust. 3. Kasutada üksikasjalust, konkreetseid detaile. Peab märkama suurusi, kaalu, asjade arvu, värvi, lõhnu jne. Sõna ja lause 1. Kasutada konkreetseid sõnu ja vältida üldise tähendusega sõnu 2. Vältida tuleks kordusi. 3. Igal juhul vältida klišeesid. 4. Autoritekst tuleb kirjutada kirjakeelses sõnavaras ja vältida argikeelt-slängi. 5
Tuleb olla aus iseenda vastu ning käituda vastavalt oma tõekspidamistele ja väärtushinnangutele. Küsida endalt, kas see ongi see, mida tahetakse? Kas tehakse seda, mida tahetakse teha? Tuleb leida igas päevad midagi, mille üle naerda. Ka väga kurbade asjaolude puhul tuleb naerda kas või korraks, et kurvastamiseks jõudu leida. Tuleb püüda endaga toimuvat mitte üle dramatiseerida Tule õppida iseennast tunnustama (Törnblom 2005,2006/2009:44,54,55,63,65) On vaja õppida märkama, kus tekivad põhiväited, ja vaadelda nende mõju emotsioonidele ning kehalisele seisundile, samuti tarbetutele ettevaatusabinõudele, milleni nad viivad. Enesekriitilised mõtted tuleb kahtluse alla panna ning leida tasakaalustatud ja leebem ettekujutus iseendast.
Ruumilis- visuaalse võimekusega lapse jaoks on lihtsaim viis omandada informatsiooni pildilisel kujul - näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonistada loodusvaatluse või katsete tulemusi vms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatika tegevustes võiks ta kokku lugeda trummilööke või kujundada muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada. Naturalist – kus võimalik, kasutage ainet selgitades loodusobjekte või loomade, taimede fotosid ja raamatuid. Interpersonaalselt võimeka lapse jaoks on tähendusrikas töö rühmas, igasugused meeskonnamängud ja
Cunningham on kasutanud seda ta ei otsi loomulikku hingamise rütmi, ega ka lisatud dünaamilisi värvinguid (energia, flow, timing), aga ka orgaanilisi ühendusi liikumiste vahel. Ta vajab tantsijat, kes annab liikumistele vajaliku (piisava) aja, energia, kulgevuse selleks, et teha, mida on vaja teha, teatud aja jooksul teatud ruumipunktis. See võib osutuda keeruliseks osadele tantsijatele, kuid sel juhul tuleb mitte mõelda oma tunnetele, värvingutele, tajudele -ja mitte iialgi "dramatiseerida" või "ette kujutada" midagi. See "mõnu" liikumisest on puhtalt kineetiline. Selline tanija "taandamine" "liikuvaks objektiks" on võimalik koreograafid epuhul, kes näevad tantsijat kui instrumenti, mitte kaastöövõimelist kollaboraatorit. Arbitrary rütmid ei ole loomulikd tantsiajel, kes on harjunud looma hingamise rütmist lähtuvalt, materjal võib neile tunduda mehhaaniline ja ilmetu nägu võib neile mõjuda "väljenduseta" näona.
da loodusvaatluste või katsete tulemusi, kasutage selge graafikaga raamatuid, kunstiteoseid jne. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatikatunnis pange ta näiteks kok- ku lugema trummilööke või kujundama muusikalisi mustreid instrumendi abil jne. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situat- sioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku lugedes, laske tal mõõta, kui kaugele ta üht või teist uuritavat objekti jaksab vedada jne. Naturalist – kus võimalik, kasutage õppeainet selgitades loodusobjekte või loomade-taimede fotosid ja raamatuid; niisuguste laste puhul on eriliselt efek- tiivne eluslooduse nähtuste jälgimine õuesõppe raames.
kuumakahjustused. Tüüpiline näide on palaval päeval aset leidvad massispordiüritused. Eriti vastuvõtlikud on kuumakahjustustele lapsed, eakad ja psühhofarmakone tarvitavad inimesed. Peale ohutute ja sagedasti esinevate organismi kuumareaktsioonide võib tekkida ka kuumarabanduse ohtlik haiguspilt. Subjektiivselt ebameeldivaid tundeid, nagu kerge peavalu, nõrkusetunne või sääremarja krambid, esineb tihti ja neid ei tohiks üle dramatiseerida. Madal vererõhk ja südame kõrge löögisagedus võivad osutada sellele, et patsient on higi või väljahingatava õhu kaudu kaotanud liiga palju vedelikku. Kuumarabandusest annavad märku üle 40 °C tsentraalne temperatuur ja ükskõik millisel kujul teadvusehäire, näiteks segaduses olek, apaatia või teadvusetus. Apaatia – osavõtmatus Näidisjuhtum Ühel eriti palaval päeval toimetatakse teie juurde linnamaratoni esmaabipunkti 20 patsienti, kes
annaabi.ee 
