ULTRAVIOLETTKIIRGUS SIsukord Ultraviolettkiirgus Mõju ja kahju tervisele UV-tundlikkus ja nahatüübid Kahju asemel kasu Individuaalne dosimeeter taskus Päevitamine Ultraviolettkiirgus Ultraviolettkiirgus ehk UV-kiirgus on elektromagnetkiirgus. Seega on ultraviolettkiirgus osa elektromagnetlainete spektrist. UV-kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talituses. Mida lühemalainelisem on UV-kiirgus ja midasuurem doos, seda tugevam on selle mõju. Mõju ja kahju tervisele Enim tuntuid UV-kiirguse kahjulik toime on päikesepõletus, mille korral tekib nahas põletik koos
läbimisvõime on suur. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele. Alfa- ja beetakiirgustega pole probleemi seni, kuni neid ei organism ei hinga sisse või neela neid toiduainetes 15. Mis on kiirgusdoos? Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetatakse greiks. Kiirgusdoosi saame, kui korrutame aktiivsuse kiirguse toimeajaga. 16. Mis on dosimeeter? Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. 17. Mis on kiiritushaigus? Kiiritushaigus on haiguslik näht, mis tekib, kui organism puutub kokku kiiritusega. 18. Millised on kiiritushaiguse esmased nähtused? Kiiritustõve esmased tunnused on erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19. Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Kiirgusallikaid varjestatakse, kasutatakse eririietust ja eriseadmeid
Üks osa kiirgusest kannab ioniseeriva kiirguse nime. Ioniseeriva kiirguse toime tuleneb sellest, et kiirguskvandi või osakese energia on piisav aatomite ioniseerimiseks ja keemiliste sidemete lõhkumiseks. See võib tähendada rakkude hävimist või muutusi geneetilises koodis. Ülemäärase kiirgusohu vältimiseks tuleb järgida ohutusreegleid, mõõta kiirgusdoose ja järgida kiirgusnorme. Dosimeeter · Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Dosimeetrit kasutatakse peamiselt kahes valdkonnas: kiirguskeskkonnaga kokku puutuvate inimeste kaitsmisel ja kiirguse kasutamisel meditsiinis ja tööstuses.
gammakiirgust). Neutronkiirgus Kui tekkinud isotoop on ebastabiilne, siis ta laguneb (enamasti beetalagunemise teel) ning kiirgab beetaosakese (neutronkiirgus võib tekitada teisest beetakiirgust). Seega on neutronkiirgus ohtlik eelkõige tema tekitatud teisese kiirguse tõttu. Eriti ohtlik on neutronkiirguse puhul veel see, et ta muudab radioaktiivseks ka varem mitteradioaktiivset ainet! Dosimeeter Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Neid on väga mitmesuguseid, olenevalt otstarbest, mõõdetavast kiirgusest ja kiirguse registreerimise põhimõttest. Väikeste nn. Taskudosimeetritega mõõdetakse üksikisiku poolt saadud kiirgusdoosi.
Kergete tuumade hinemiseks on vaja likrget,kmnetesse ja sadadesse miljonitesse kraadidesse ulatuvat temperatuuri rasked tuumad lhustuvad eriti hsti aeglaste neutronite toimel, tekivad kaks "kildtuuma" ja kaks-kolm neutronit pjhiliseks tuumaktuse elementideks/isotoopideks-Plutoonium 239Pu ja uraani isotoop 235U Kriitiline mass on vhim tuumktuse kogus, milles tuumalhustumine saab toimuda iseseisva ahelreaktsioonina, Uraani 235 U kriitiline mass on 50kg ahelreaktsiooni kivitavad neutronid saadakse maa atmosfri,kus tekivad neutronid kosmiliste kiirte mjul tuumareaktoreid kasutatakse tuumktuse saamiseks, energiaallikatena tuumaelektrijaamades ja -laevadel ningi tuumafsika-alasteks teaduslikeks uuringuteks philised looduskaitseprobleemid-radioaktiivsed jtmed, katastroofi vimalused, halb kiirguste mju elusorganismidele Kiirgusdoos on aines neeldunud kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi hikuks on 1 J/kg dosimeeter-mterist kii...
Nad erinevad prootonite arvu poolest. b. Nad erinevad neutronite arvu poolest. 7. Mida kujutab endast β-kiirgus? a. Heeliumi aatomi tuuma. b. Elektronide voogu. c. Neutronit. 8. Mida on kujutatud joonisel? a. Kergete tuumade ühinemist. b. Termotuumareaktsiooni toimumist. c. Ahelreaktsiooni toimumist. 9. Mis põhjustab radioaktiivsust? a. Liiga palju prootoneid tuumas muudab aatomid ebastabiilseks. b. Liiga palju neutroneid tuumas muudab aatomid ebastabiilseks. 10. Dosimeeter on a. kiirgusdoosi mõõtühik. b. mõõteriist kiirgusdoosi mõõtmiseks.
Füüsika! 1) aatomi tuuma ehitus- mõõtmetelt suurusjärgus 10 astmes -13 cm, suure tihedusega, tuum on liitosake, koosneb prootonitest(Z)(laeng pos) ja neutronitest(N)(laeng 0), prootonid+neutronid=nukleonid 2) tuuma laeng, massiarv- nukleonid=tuuma massiarv(A), A=Z+N, prootonite arv=tuumalaeng=järjenr 3) Ühel keemilisel elemendil võib olla erineva massiarvuga tuumi- isotoope. Tuumi, mis sisaldavad sama arvu prootoneid, kuid erineva arvu neutroneid, nim isotoopideks. 4) Radioaktiivsus on tuumade iseeneslik kiirgus. Avastas Antoine Henri Becquerel aastal 1896. Täiesti juhuslikult märkas ta, et uraanitraadi tükike põhjustab musta paberisse mähitud fotoplaaide asetatuna plaadi särituse. Radioaktviised ained on uraan(avastati kõige esimesena), raadium, poloonium. 5)alfakiirgus- läbib vaevalt paberilehte, heeliumi tuumade voog, tuumade koostis muutub, eraldub heelium. beetakiirgus- võib läbi tungida kuni 3 mm Al lehest, eletronide voog, a...
voog) Tuumajäätmed Plutoonium, stronsium ja tseesium Maa kiirgustaust ehk looduslik kiirgus Looduslik kiirgus ehk kiirgustaust 30 aasta looduslik kiirgusdoos inimesele Kosmiline kiirgus 20...40 mSv Maa radioaktiivsus 10...15 mSv Radioaktiivne kaalium 6 mSv Radioaktiivne süsinik 0.5...1 mSv Kokku : 40...60 Meditsiinilise kiirguse kasutamine võib seda doosi isegi kahekordistada Dosimeeter Mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Radioaktiivse kiirguse mõju tervisele Kiiritushaigus Keharakkude surm Surm Geneetilised mutatsioonid, ning sellest tulenevad väärarengud Leukeemia Vähk Videoklipike Kiiritushaigus Kutsub esile liigne radioatiivsusega kokkupuude Esimesed tunnused ilmnevad doosil 0.5...1 Sv Mõju tervisele olenevalt doosist 2 ... 10 Sv juures areneb silma katarakt
KORDAMINE 1. Mis on füüsika? –füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi 2. Kes/mis on vaatleja? ( miks ta on vaatleja, põhjendama ) -Vaatleja on indiviid, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. 3. Miks on vaatlemine oluline? -Ilma vaatlejata pole füüsikat. Füüsika on paljude vaatlejate ühine loodust peegeldavate kujutuste süsteem. 4. Nähtavushorisondiks nim piiri, kuni milleni vaatlejal või inimkonnal tervikuna on olemas eksperimentaalselt kontrollitud teadmised. 5. Loodusteadusliku uurimismeetodi skeem (katse peab olema dokumenteeritud) -saab töös kasutada nähtavushorisondi skaalat (paberit mille õpetaja meile andis) 6. Miks on vaja teostada loodusteaduses mõõtmisi? –et saada võimalikult täpseid tulemusi (?) 7. Mis mõõtühik on? -Mõõtühik on mõõdetava suuruse kindlaks määratud väärtus, millega seda suurust mõõtmisel kvantitatiivselt võrreldakse 8. Mis on füüsikaline suurus? -Füüsikalin...
Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). Ioniseerivat kiirgust kasutatakse laialdaselt meditsiinis, tööstuses, teadusuuringutel ja mujal. Mõõtes ioniseeriva kiirguse materjalis neeldumist on võimalik hinnata materjali paksust ja kvaliteeti. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu. Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest () elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest be...
11.Kirjelda tuumareaktori ehitust. Betoonümbris, tuumkütus, juhtvardad, aeglusti, neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud? Erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19.Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Heledad riided, kiirguse eest varjumine, sulgeda nähtavad augud(suu, silmad, kõrvad, nina).
11.Kirjelda tuumareaktori ehitust. Betoonümbris, tuumkütus, juhtvardad, aeglusti, neutronipeegeldi. 12.Milleks kasutatakse tuumareaktoreid? Tuumajaamades elektri tootmiseks, allveelaevades samuti. 13.Millised on tuumaasjandusega seotud põhilised looduskaitseprobleemid? Radioaktiivsed jäätmed. 14.Millised on bioloogilistele organismidele ohtlikud kiirgused? -osake ; -osake ; -osake 15.Mis on kiirgusdoos?Millistes ühikutes seda mõõdetakse? Kiirguse hulk. Mõõdetakse greides. 16.Mis on dosimeeter? Kiirgusmõõdik. 17.Mis on kiiritushaigus? Haigus, mis kaasneb ülemäärase kiirguse doosist. 18.Millised on kiiritushaiguse esmased nähud? Erutus, peapööritus, peavalu, iiveldus, oksendamine, palavik, hingamise ja südametegevuse kiirenemine. 19.Millised on põhilised kiirguskaitse meetmed? Heledad riided, kiirguse eest varjumine, sulgeda nähtavad augud(suu, silmad, kõrvad, nina).
TUUMAFÜÜSIKA 1) Mõisted: Nukleon- Tuumaosake ehk prooton või neutron. Isotoop- Sama järjekorranumbriga, kuid erineva massiarvuga tuumad Kvantmehaanika- Füüsika osa, mis tegeleb aatomituuma ja aatomi üldprobleemidega Ahelreaktsioon- Reaktsioon, mis põhjustab iseenda jätkumist ja progresseerumist mingi tunnusarvuga (n=2) ehk 2;4;8;16;32 Kriitiline mass- Massi ülem piir, mille ületamisel vallandub ahelreaktsioon ja neutronite massiline paljunemine Ülekriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on üle 1. Esimene spontaanne lõhustumine tekitab ahelreaktsiooni, mis levib eksponentsiaalselt kasvades üle kogu tuumkütuse ja põhjustab plahvatuse. Alakriitiline mass- Juhul kui paljunemistegur on alla 1, tuumkütus ei ole suuteline alal hoidma iseseisvat ahelreaktsiooni. Tekib küll ahelreaktsioon, kuid see sumbub kiiresti. Paljunemistegur- Ahelreaktsiooni progresseerumise tunnusarv, nt n=2, ehk 2;4;8;16.. Poolest...
objektidele, sh inimesele. Seda võivad põhjustada võimalikud lekked tuumareaktorites, samuti mitmesugused radioaktiivseid aineid sisaldavad jäätmed, mis satuvad loodusesse. Tuumakiirguse salakavalus peitub selles, et inimene pole võimeline oma meeleorganite abil seda kiirgust vahetult tajuma ning ohtu aimamata võib ta omandada haigusttekitava doosi. Just sellepärast tulebki siin abi otsida mõõteriistadelt dosimeetritelt. Arvatavasti pole kaugel aeg, kui kaasaskantav dosimeeter saab iga inimese kohustuslikuks detailiks tema igapäevases riietuses, nii nagu prillid lühinägelikel või vihmavari niiskel sügispäeval. Eestis on radioaktiivset saastet vähemaks jäänud Eestis on kiirgusobjektide hulk on viimase kümne aastaga oluliselt vähenenud. Vabariigi erinevates punktides asuvad radioaktiivse saaste avastamiseks üles pandud mõõteseadmed, mille andmed saadetakse Eesti Kiirguskeskusesse.
muudab selle füüsikalisteks katseteks ideaalseks. Teda on võimalik koondada väga väiksesse kiirtekimpu (mul vend koondas laboris näiteks laserkiire 9 mikroni suuruseks - pane see kindlasti spikrisse sisse) Laserkiir hajub võrreldes tavalise valgusega väga vähe on võimalik tekitada väga võimsaid laserkiirguseid. Kasutamine: cd dekk, kauguste mõõtmine, lood, relvade sihikud, keevitus, meditsiin 6. Aine osakeste registreerimise ja vaatlemis meetodid: 1. Geiger Müller´i loendur ehk dosimeeter (teadupärast gaasi elektrijuhtivust mõjutab radioaktiivne kiirgus, ehk gaasi lennanud osakesed tekitavad el voolu) Sel juhul ei ole võimalik näha osakesi, vaid hinnata osakeste arvu 2. Wilsoni kamber - (kui osake lendab üleküllastunud auru sisse (relatiivne õhuniiskus 100%), siis tekib tema liikumisteele vedeliku piisakestest tee, mida saab pildistada) Me ei näe osakest, aga näeme tema liikumisteed 3
12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused. tuumajõud – prootonite ja neutronite vahel mõjuv jõud tuumas, mis hoiab tuuma koos. Elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. seoseenergia – näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Laenguarv Z – näitab laetud osakeste (prootonite) arvu tuumas. (Aatomis ka elektronide arvu.) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur...
vältimiseks, on uuesti katmine vajalik, kui seda pole juba tehtud. 3. Tühi nagu kummituslinn. Küllap on isegi söögilaudadel hallitavaid toidujäänuseid taldrikutel ja külmkappe ei tahaks nähagi. Kõik jäi nagu oli, sest arvati, et inimesed saavad kohe kodudesse tagasi minna. Radioaktiivsuse tase on aga praegugi seal liiga kõrge. 4. Seal on võimalik ekskursioone teha, kuid mingi giidiga, kellel on kaasas dosimeeter. Kaua seal ilmselt vaadelda ei saa või õigemini ei tohi, kuna hakkab siiski tervise peale. Tšernobõli ümber ka ei ole elu veel taastunud, kuid ma kuulsin sellist asja, et mingi 60+ inimesed lubatakse sinna elama, et a la nooremaid ei lubata. Ei tea, kas vastab tõele või mitte. 5. Ei tea, aga Venemaa ja Ukraina toidu-toodang teeb ettevaatlikuks, just see teadmine on alateadvuses, et katastroofipiirkonnas pidi hea teraviljatoodang kasvama, seened jne,
Näiteks 5 siiverti suurune alfakiirguse doosi mõju on sama kui 5 Sv suuruse gammakiirguse doosi puhul. Samas 5 Sv gammakiirgusele vastab neeldunud doos 5Gy, ja 5 Sv alfakiirgusele vaid 0,25 Gy (alfakiirguse SBE=20) Looduslik kiirgusfoon Kosmiline kiirgus Pinnase loomulik radioaktiivsus Radioaktiivsed isotoobid toidus ... Keskmine looduslik foon 3mSv aastas 10 siivertist suurem lühiajaline doos on surmav, 5 siivertit 50% 12 kuu jooksul Dosimeeter doosi mõõtja Radoon ei ole pseudoprobleem, vaid väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. Radoon tekib maapinnas loodusliku uraani lagunemisel ning tungib hoonetesse peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. Massidefekt Tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. Mt < Zmp + Nmn
Tuumafüüsika Millega tegelevad tuumafüüsikud? Tuuma ehitus Tuumareaktsioonid Radioaktiivsus Kiirgus Termotuumareakt sioonid 2 Tuuma mõõtmed Tuum on kerataoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomi läbimõõt 1010m Tuum on umbes 100 000 Tuuma läbimõõt 1015m korda väiksem kui aatom Tuuma on koondunud suurem osa aatomi massist. Tema suurust mõõtis esmakordselt E. Rutherford 1911. aastal. 3 Tuuma koostisosakesed 4 1913.a. Tuuma koostisosakesed nukleonid 1920.a. Prooton Neutron Prootonite arv tuumas Tuuma "täiteaine" määrab keemilise Elektriliselt elemendi. neutraalselt laetud Prooton on positiivselt laetud Tavaliselt on tuumas Prootoni mass neutronid sama palju 1836,1 elektroni massi ku...
suuruse -kiirguse doosi puhul.. 5 Sv -kiirgusele vastab neeldunud doos 5 Gy, samal ajal kui 5 Sv -kiirgusele vastab vaid 0,25 Gy. Kiirgusemõju inimorganismile sõltub suurel määral ajavahemikust, mille jooksul teatud doos on saadud. Nii on 10 siivertist suurem lühiajaline doos inimesele surmav, poole väiksema doosi juures järgneb 50% juhtudest 1-2 kuu jooksul. Keskmine looduslik foon on umbes 3 mSv aastas, millise väärtusega on inimene evolutsiooni käigus üldiselt kohanenud. Dosimeeter. TUUMAREAKTSIOONID Kui keemilistes reaktsioonides tekivad uued ained, siis tuumareaktsioonide tulemuseks on uued keemilised elemendid. Erinevalt spontaansest radioaktiivsest kiirgusest saab tuumareaktsioone ka esile kutsuda, pommitades teatud tuumasid teiste tuumadega või tuumaosakestega. Esimese kunstliku tuumareaktsiooni teostas 1919.a. E.Rutherford, kes leidis, et - osakeste põrkumisel lämmastikuaatomitega tekib hapnik: He 4 + 7 N 14 8 O 17 + 1 H 1
energiatsoon, keelutsoon, tuumareaktsioon, kiirgusdoos, radioaktiivsus, poolestusaeg, tuumade lõhustumine, seoseenergia, eriseoseenergia, massidefekt, tuumade süntees. oskab kasutada seoseid: E = m c 2 ; h f = E n - E m ; Bohri I postulaat; A = Z + N ; seoseenergia ja massidefekti arvutamine. ülesannete lahendamine tuumareaktsiooni võrrandi kohta. mudeleid: metall, pooljuht, dielektrik, mõõteriistu: dosimeeter kirjeldada mudeleid: aatomimudel, metall, pooljuht, dielektrik tsooniteoorias, elementaarosake, rakendusi: tuumaenergeetika, kiirguskaitse. Kosmoloogia Gümnaasiumi lõpetaja teab mõisteid: planeet, asteroid, komeet, meteoor, täht, tähtkuju, galaktika, universum, Päikesesüsteem, valgusaasta, antroopsusprintsiip. oskab kirjeldada Päikest, Päikese- ja kuuvarjutust Maa liikumist, aastaaegade tekkimist. tähe evolutsiooni
võimaluse suhtes, tuleb tarvitada kiiritustõve arengut pärssivaid medikamente. Levinuimaks kiiritusravimiks on joodi sisaldavad tabletid; nende toime seisneb organismi koguneva radioaktiivse joodi väljaviimises tavalise ainevahetuse teel. Kui joodi on ülehulgas, algab selle eritumine, mille käigus radioaktiivne jood asendub tablettidest saadava ohutu isotoobiga. 20.Elementaarosakesed Dosimeeter, Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks Elementaarosake on aatomituumast väiksem osake. Täiesti korrektselt peaks kasutama siinkohal mõistet subatomaarne osake, kuid jääme hetkel igapäevakõnes levinuma termini juurde ja kasutame mõistet fundamentaalosake, kui räägime täiesti elementaarsest osakesest, millel puudub meile teadaolev alamstruktuur. Fundamentaalosakesed on leptonid, kvargid ja vastasmõjusid vahendavad vaheosakesed, kõik teised elementaarosakesed on liitosakesed
Saastunud ala suurus ja kuju sõltuvad plahvatuse liigist ning ilmas- tikuoludest (tuule suunast ja kiiru- sest). Radioaktiivse saastumise taset Dosimeetrit RAD-60 kasutavad Eesti kaitseväe näitab kiirgustase ehk kiirgusannus, missiooniüksused. Dosimeeter mõõdab radiat- mida võib saada ajaühikus (greid se- siooni taset ja kogudoosi ning säilitab andmeid. kundis Gy/s). Mida kõrgem on kiir- Dosimeetri saab ühendada arvutiga, et uuenda- da isikkoosseisu radiatsioonidoosi andmebaasi gustase, seda lühem on aeg, mille väl- digitaalselt tel võib saastunud alal viibida, ilma 157 massihävitusrelvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
