· Ven. kunstnikud on kasutanud ka kuldkollaseid, erepunaseid ja siniseid värvitoone. Seda armastasid ka Bütsantsi kunstnikud · 15.saj ven. maalikunsti mõjutanud madalmaade õlivärvid o ven. on esimesi kohti, kus õlivärvid laiemalt levivad. Peenmaalitehnika. · GIOVANNI BELLINI o Bellini suguvõsa andnud mitmeid tuntud kunstnikke o Sugulus Mantegna-ga o Kõige tuntum töö ven. vabariigi eluaegse presidendi (doodzi) L.LOREDANO PORTREE. Doodzi võimupiirid polnud väga suured. o Oli ven. vabariigi ametlik kunstnik. Seal valiti ka 1 kunstnik, kellele maksti suurt tasu. Ül-ks tähtsamate inimeste (k.a. doodzide) portreteerimine. o Tegi ALTARIMAALE. Ven. maalikunsti puhul tegemist tahvelmaalidega. Seinamaale vähe. Kui, siis seinamaalid sellised, mida võimalik seinalt maha võtta (=PANNOO) o Altarimaalidest tuntuim ven
Esimene ristisõda aastatel 1096-1099 läks õnneks ja ligi sajaks aastaks asutati Jeruusalemma kuningriik. Türklased - seldzukid said hiljem linna uuesti oma valdusse. Järgnesid teine ja kolmas ristisõda, aga edutult. Aastatel 1202-1204 toimus hirmuäratav IV ristisõda, kus sõdalased purustasid Konstantinoopoli kristlaste linna. IV ristisõda organiseerijaks oli Innocentius III. Algul oli retk plaanitud Egiptusesse, teel kalduti aga mujale Veneetsia doodzi suunamisel. 1202. aasta kevadel tulidki Veneetsiasse kokku suured prantslaste ja seal nendega ühinenud sakslaste salgad. Seal lepiti kokku kaupmeestega, kes lubasid nad kohale viia mööda mereteed, kuid esitasid ka tingimuse, et ristisõdijad peavad neid aitama võitluses mereröövlitega. Nii vallutatigi nende ,,pesa" Zara linn. Veneetslased suutsid aga veenda sõdalasi, et pole vahet, kas võidelda Pühal Maal või Bütsantsi vastu ja nii vallutatigi 1204 tormijooksuga Konstantinoopol
Peale seda vihastas Giorgione hirmsasti ning ta ei ilmutanud ennast enam ühtelegi avalikku paika enne, kui sai üldiselt teatavaks, et freskod oli maalinud Tizian. Tänu sellele juhtumine kahe kunstniku sõprus purunes ning nende vahel tekkis kibe võitlus, mille lõpetas Giorgione'i surm katku. 1.2. Kuulsuse kogumine (1515- 1526) 1516. aastal nimetatakse Tizian Veneetsia Vabariigi ametlikuks maaijaks, mis tagab talle privileegi maalida valitsevat doodzi ning toob kaasa regulaarse aastase sissetuleku saja tukati suuruses summas. Kunstniku töödest perioodil 1515.-1520 aastani on tuntumad madonnapildid. Patrooni, Ferra 5 hertsogi Alfonso d'Este tellimusel maalib Tizian ka seeria mütoloogilisi kompsitsioone ning alustab teise alatarimaaliga ,,Madonna Pesaro perekonnaga" maalimist Frari kirikule, mis valmib aastal 1526
Desdemonat otsima. Jago jõuab enne Othello juurde ja räägib talle et Brabantio tuleb teda otsima. Othello otsustab mitte põgeneda. Saabub Cassio, Othello lipnik, ja räägib talle olukorrast Küprosel. Saabuvad Brabantio ja Rodrigo. Brabantio tömbab tupest mõõga ja sama teeb ka Othello. Brabantio süüdistab Othellot Desdemona nõidumises. Othello selgitab asja. Brabantio tahab ta kinni panna niikauaks kui nõiduse tõsidust uuritakse, aga Othello peab riigiasjus Doodzi juurde minema, Brabantis lubab. Küprosel on suured sõjalised probleemid, teda rünnatakse ja Othellot vajatakse sinna. Brabantio on Othello peale pahane et too tema tütre kosis, aga Othello seletab talle kuidas ta teda armastab. Brabantio süüdistab teda ikka nõiduse kasutamises. Othello käib välja idee Desdemona siia kutsuda, et temalt endalt küsida. Kui minnakse Desdeomat otsima, niikaua räägib Othello kuidas Desdemona temasse armus. Saabub Desdemona ja anub Brabantiot
pärit kollektsionärid. Tööde menu ei ahvatlenud kunstnikku siiski ärritavamale massitoodangule. Ta esitas esitas ise oma töödele karmid kvaliteedi nõuded. 1.13 Veneetsia Calude ja Alice reisid aastal 1908 kaheks kuuks Veneetsiasse. Linnas ringi liikudes otsis Monet ikka omale sobivaid maalimiskohti, et ka siin maalida mitu pildi seeriat korraga. Tal oli välja valitud mitu head kohta aga siiki jäi tal eredalt meelde Doodzi palee, mis pakkus huvitavaid peegeldusi. Monet töötas iga motiivi kallal vahetustega kaks tundi, kui vaid ilm ja tema nõrgenev nägemine lubasid. Aga Monet jättis töö kõrvale, kuna tema naine Alice oli haigestunud leukeemisse ja ta pidi hoolitsema tema eest. Tema kauaaegne elukaaslane sellest enam ei paranenud ja Alice suri 19. mail 1911. See kaotus tõukas Monet'i kriisiperioodi, mille jooksul ta töötas väga vähe. (Zeidler 2007, 76-77)
seisneb Madalmaade õlimaalitehnika vahendamisel. SLAIDID Püha Sebastianus oranzijuukseline poiss 30. Jacopo Bellini - isa Bellini, 1400-1470, hea perspektiiv, plastilised figuurid. 31. Gentile Bellini - vanem poeg, 1427-1516, Veneetsia doodzide ametlik maalija, kujutas peamiselt linna religioosset elu, veduut e. vaatemaal. SLAIDID 6 Tõelise Risti reliikvia protsessioon Markuse platsil Doodzi portree (väga hea nina), peas on sarvtanu (doodzide peakate) 32. Giovanni Bellini - 1430-1516, noorem vend, viimane vararenessansi aste, omased soojad harmoonilised värvid, loobus teravatest kontuuridest, eelistas kujutada usuteemasid, tegi arvukalt altarimaale ja harduspilte. Sacro conversazione - renessansi sagedane pilditüüp, pildil Neitsi Maarja Jeesus-lapsega, keda kahelt poolt ümbritsevad enamasti 4 pühakut. SLAIDID Christo-forus (Jeesus Kristuse kandja) Venuse tualett 33
kunstnikud on sageli kasutanud kuldkollaseid, siniseid värvitoone Veneetsiasse põgenes arvukalt kunstnikke Kreekast Tugevasti mõjutanud ka madalmaade õlivärvid (Veneetsias levivad laiemalt esimesena) ja peenmaalitehnika Esimeseks silmapaistvaks veneetsia maalikunstnikuks on Giovanni Bellini Tema suguvõsa on andnud mitmeid tuntud kunstnikke, oli suguluses ka Anrea ... `ga Kõige tuntumaks tööks on Veneetsia vabariigi eluaegse presidendi doodzi L. Loredano portree Bellini oli veneetsia vabariigi ametlikuks kunstnikuks tükk aega, seal valiti ka 1 kunstnik, kellele maksti väga suurt tasu (tema tööks oli tähtsamate ametiisikute portreteerimine) Bellini on teinud ka arvukalt altarimaale, tegemist on enamasti tahvelmaalidega Maali saab seinast välja kiskuda - pannoo Tema tuntum altarimaal on Veneetsia San Zaccaria kirikus. (lk 56) Arvukalt õpilasi, tuntumad: Giorgione (1477-1510) ja Tizian (1477-1576)
Külmalt võttis publik vastu ka veneetsia teatris "La Fenice" 12. III 1857. a. lavaletoodud "Simone Poccanegra", pidades seda liialt masendavaks ja monotoonseist retsitatiividest üleküllastatuks. Etteheidetega nõustunud, ent ooperit kallikspidav helilooja nägi teose põhipuudusena lauljate ebaõnnestunud valikut. Millega siis ooperi läbikukkumist põhjustanud Gutierrezi nõrk teos ja Piave segasevõitu libreto Verdit üldse paelus? Eelkõige lihtrahva huve esindava end ise piraadi, Genua doodzi mehise ja targa kujuga. Tähelepanu äratas poliitiliste parteide vaheline võitlus XI sajandil, Paolo reeturlikkus ja Boccanegra hukkumine. Kuna ooperi kirjutamise aeg Itaalia patriotismivaidluste haripunkti ning poliitiliste rühmituste vastuoludega kokku langes, siis on mõistetav ka see, miks nimetatud draama Verdile ülimalt aktuaalsena tundus. Ooperi muusikas on palju uut, "Othellole" viitavat. Teose parimate lehekülgede vaba,
Nimetus «vabad kunstid» pärineb Roomast, kus niiviisi nimetati oskusi ja teadmisi, mis väärivad vaba meest, vastandina orjade madalamatele oskustele. Keskajal, umbes V sajandi alguseks, fikseerus neid seitse: grammatika, dialektika (s. o. loogika), retoorika, aritmeetika, geomeetria, muusika ja astronoomia. «Nagu Veneetsia doodzil, kes merepulma sõidab.» -- VIII--XVIII sajandini oli Veneetsia vabariigi eesotsas eluks ajaks valitav doodz. Alates X sajandist pühitseti doodzi kihlust merega, mis pidi sümboliseerima vabariigi tihedat seost merega. Taevaminamisepühal (kevadine ristiusu püha) sõitis doodz koos kõrgete ametnikkude ja vaimulikkudega merele, kus ta vastava tseremoonia saatel 495 heitis merre kihlasõrmuse. Glatigny tänav -- lõbutüdrukute tänav keskaegses Parii-sis. Lk. 20 Gringoire, Pierre (1475L?]--1538 v. 1539) -- prantsuse kirjanik, moraliteede, sotiide (narrimängude) ja farsside autor. Lk
annaabi.ee 
