[1] Teadaolevaid katseid inimkloonimistest ei ole ilmunud, kuid katseid on tehtud loomade kloonimisega igas maaima nurgas. Üks õnnestumaid katseid oli see kui sündis lammas Dolly 5.juulil 1996. Aastal Roslini Instituutis Shotimaal. Lammaste keskmine eluiga on 11-12 aastat, kuid Dolly elas vaid 6 aastaseks. Ta suri kopsuhaigusesse, Dolly põdes süvenevat kopsuhaigust, mis oli ravimatu loomaarstide sõnul ja seega otsustati mürgisüstiga loom tappa. [2] Ennem Dollyt tehti veel mitmeid katseid kloonida lammast, kuid enamus suri juba looteeas ja teadlased, kes kloonisid lamba Dolly, tootsid enne seda 227 ebaõnnestunud lambaloodet. Mõned kloonitud loomad kasvavad raseduse vältel hiiglaslikuks ja haiglaseks. Selleks on põhjus puuduvad süsiniku aatomid. Roslini Instituudis töötav teadlane Lorraine Young oma kolleegidega on näidanud, et kui laboris lambaerüoga manipuleeritakse, siis see kaotab mõned
Oblonski perekond Moskvas on rebitud petmise pärast. Dolly sai teada oma mehe, Stiiva, afäärist nende laste endise koduõpetajannaga, ning ähvardab teda maha jätta. Stiiva kahetseb oma tegu kuid peamiselt on hämmastunud ning ei pööra oma teo tegelikkusele suurt tähelepanu, mis ärritab Dollyt veel rohkem. Anna Karenina, Stiva õde, kes tuli Peterburist ning on ühe tähtsa ministri naine, tuli Oblonskite majja rahuvalvajaks. Lõpuks tänu Annale Dolly andestab Stiivale ning nad jäävad kokku. Samal ajal, Dolly noorem õde, Kitty, külastab kaks meest: Konstantin Levin, imelik maaomanik, ning Aleksei Vronsky, ilus sõjaväe ohvitser. Kitty annab Levinile korvi, sest usub, et Vronsky palub ta kätt, kuid mitte kaua, kui Vronsky kohtab Anna Kareninat armub ta temasse
Esimene tall, Bonnie, sündis 1998. aasta aprillis ja ülejäänud kolm 1999. aastal. Dolly oli hea tervise juures tänavu jaanuarini, mil tal diagnoositi liigesepõletik. Peagi järgnes sellele ravimatu kopsuhaigus. Dollyga juhtunu tugevdab kloonloomade enneaegset vananemist uskuvate teadlaste seisukohti. Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Inimkloonimise eetikast kirjutava dr. Patrick Dixoni sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele. Ka Dixon rõhutab, et Dolly oli küllaltki noor loom. Dixonile sekundeerib Suurbritannia
Esimene tall, Bonnie, sündis 1998. aasta aprillis ja ülejäänud kolm 1999. aastal. Dolly oli hea tervise juures 2003. aasta jaanuarini, mil tal diagnoositi liigesepõletik. Peagi järgnes sellele ravimatu kopsuhaigus. Dollyga juhtunu tugevdab kloonloomade enneaegset vananemist uskuvate teadlaste seisukohti. Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Dr. Patrick Dixoni, kes kirjutab inimkloonimise eetikast, sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele. Wilmuti rühm tunnistab ausalt, et kloonimise tulemused ei ole enamasti kuigi head, ning
I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb temas tõelist soovi 66. Levin kohtub Vronskiga ja tahab välja selgitada, miks too temast parem on 63.Vronski ei tahtnud tegelikult abielluda, käis ns külas 68. Vronski läheb rongijaama emale vastu, kohtub Stepaniga, kes ootab õde Annat. Mees jääb rongi alla: Anna peab halvaks endeks 76. Anna lohutab Dollyt (alguses oli tüli) 80. Kitty tuleb Dollyle külla, kohtub Annaga ja hakkab teda oma iidoliks pidama 86.Anna liigub kõrgseltskonnas kolmes eri ringis145. Vronski otsib teda pidevalt üles ja räägib oma armastu, sest 146. Seltskond ei salli Anna meest, kuid Annat nad armastavad. Lõpus palub Levin Ky kätt. II OSA Ky-Le abielluvad; Le jääb pulma hiljaks-kortsunud pluus(18). A-V rändavad mööda maailma ringi; elavad Roomas, käivad kunstniku juures. V maalib ise ka (50). Kyl on majamutiga
Võltslikkust kohtab ka selles, kuidas inimesed võtsid teiste arvamusi ja seisukohti omaks lihtsalt selle pärast, et seltskonda sulanduda ning seepärast oligi Levin neist kõige erinevam ta pigem oli omaette, kui elas keset valearvamusi. Teiseks ühiskondlikkuks paheks on truudusetus, kuid kui sellest ei räägitud, ei peetud seda probleemiks. Meeste ja naiste olukord petmises oli täiesti erinev. Näiteks andestati Oblonskile kui ta maja guvernandiga pettis Dollyt, kuid Anna truuduse murdmine Vronskiga oli lausa andestamatu. See tekitas seltskonnas suurt kõneainet ning seda peeti väga häbiväärseks. Kolmandaks ühiskondlikuks probleemiks oli kindlasti talupoegade kehv olukord, mida Levin üritas parandada. Kokkuvõtlikult võibki öelda, et Tolstoi kajastab kogu tolle aja ühiskonnakriitikat Levini kaudu. 3. Vronski oli rikas ja rohkete sidemetega mees. Teose alguses oli ta just lõpetanud kooli
)"(Kahju 2008) 2. DOLLY 6 Lammas Dolly sündis 5. juuli 1996. aastal, ta oli esimene loom, kes klooniti. Dolly loojaks olid Ian Wilmut, Keith Campbell ja kolleegid Roslini instituudist Sotimaalt. Ta suri kopsuhaigusse 6 aastat hiljem. ,,Ka Dolly klooninud geneetikud ise tunnistavad, et looma surmahaigus tuli neile halva üllatusena. Teadlasterühma juhtinud professor Ian Wilmuti sõnul näitas Dollyt tabanud liigesepõletik, et kasutatud kloonimistehnika oli "ebatõhus" ja vajab parandamist. Dr. Patrick Dixoni, kes kirjutab inimkloonimise eetikast, sõnul näitab Dolly surm, kui palju on kloonimisega seotud veel vastamata küsimusi ja kui vastustustundetud on viitedki peatsele, või juba ehk toimunudki, inimkloonimisele"(Maailma esimene 2008) Kui lambad elavad tavaliselt 11-12 aastaseks ja raskemad haigused(kopsuhaigused)
loomuse tõttu. Kitty kohtab seal ka Levini haiglast venda Nikolaid, kes samuti üritab sanatooriumis paraneda. Levini poolvend Sergei külastab Levinit maal ja kritiseerib teda oma tööpostilt semstvonõukogus lahkumise tõttu. Levin selgitab, et ta tegi seda, kuna ta leidis selle töö olevat liialt täis bürokraatiat ja täiesti kasutu. Levin töötab entusiastlikult oma maavaldusel talupoegadega, kuid on frustreeritud nende vastuseisust põllumajanduslikele uuendustele. Ta külastab Dollyt, kes ahvatleb teda minema Kitty juurde, et nendevahelist suhet elustada. Hiljem kohtub Levin Kittyga ühel peol Oblonskite majas ning nad tunnevad vastastikust armastust. Nad kihluvad ja abielluvad. Karenin lükkab tagasi Anna soovi lahutada. Ta nõuab, et nad säilitaksid väliselt oma suhte, jäädes kokku. Anna kolib pere maakodusse, eemale oma abikaasast. Ta kohtab Vronskit tihti, kuid kui Anna jääb rasedaks, muutub olukord tõsisemaks
võimalik siirata inimestele ning lähitulevikus on plaanis juba kasvatada vajaminevaid organeid laboritingimustes. Tõu- ja sordiaretusmeetodid soovitakse nüüd asendada innovatiivse kloonimistehnoloogiaga. Põllumajanduses on juba proovitud luua geneetiliselt kasulikku isendit, mis siiamaani pole eriti edukas olnud. On võimalus saada parema kvaliteediga tooteid ning lisada neile täiendavaid positiivseid omadusi. Näiteks on Dollyt geneetiliselt muudetud nii, et ta piim sisaldaks ravitoimet teatavate kopsuhaiguste vastu. Kloonimisest loodavad kasu saada ka ,,rohelised". Nimelt on nad välja käinud idee, et väljasuremisohus liike saaks kloneerimise abil paljundada ja seeläbi päästa. Kloonimisega kaasnevad ka paljud eetilised ning moraalsed probleemid. Näiteks on levinud arusaam, et kõrgema eluvormi kloonimine pole eetiliselt õige ja sellega sekkutakse Jumala tegemistesse.
loomuse tõttu. Kitty kohtab seal ka Levini haiglast venda Nikolaid, kes samuti üritab sanatooriumis paraneda. Levini poolvend Sergei külastab Levinit maal ja kritiseerib teda oma tööpostilt semstvonõukogus lahkumise tõttu. Levin selgitab, et ta tegi seda, kuna ta leidis selle töö olevat liialt täis bürokraatiat ja täiesti kasutu. Levin töötab entusiastlikult oma maavaldusel talupoegadega, kuid on frustreeritud nende vastuseisust põllumajanduslikele uuendustele. Ta külastab Dollyt, kes ahvatleb teda minema Kitty juurde, et nendevahelist suhet elustada. Hiljem kohtub Levin Kittyga ühel peol Oblonskite majas ning nad tunnevad vastastikust armastust. Nad kihluvad ja abielluvad. Karenin lükkab tagasi Anna soovi lahutada. Ta nõuab, et nad säilitaksid väliselt oma suhte, jäädes kokku. Anna kolib pere maakodusse, eemale oma abikaasast. Ta kohtab Vronskit tihti, kuid kui Anna jääb rasedaks, muutub olukord tõsisemaks.
Karenin, kes on tähtis riigiametnik, lahkub peolt üksinda. Hiljem räägib Karenin Annaga oma kahtlustest, kuid Anna vastab talle napilt ja arvab, et mehe kahtlused on tobedad. Annal ja Vronskil tekib suhe. Samal ajal Moskva lähistel külastab Levinit tema intellektuaalist vend, Sergei Ivanovits. Nad käivad jahil ja arutavad Levini elu maal. Levin on tavapärasest korraldusest tüdinenud ja üritab koostööd talupoegadega muuta ja kirjutab ka sellest raamatut. Levin külastab Dollyt, kes on tulnud suveks maale elama( sest neil hakkab raha otsa saama ja maal on odavam elada). Dolly üritab veenda Levinit, et ta Kittyga uuesti suhtlema hakkaks. Levin keeldub. Natukese aja pärast Levin lahkub masendusega kodust(reisile). Masenduses on ta oma teise venna pärast, kes on haige ja peagi suremas. Kitty on oma haiguse ravimiseks läinud tervisevetele Saksamaale. See mõjub Kittyle hästi. Ta
F. Dostojevski ,,Anna Karenina" esimene osa 1. peatükk Dolly on saanud teada Stiiva afäärist prantsuse guvernandiga ja tahab lastega ära sõita. 2.peatükk Stiiva õde Anna Karenina tuleb neile külla ja veenab Dollyt Stiivaga leppima. 3.peatükk Konstantin Levin, Stiiva vana sõber, saabub Moskvasse eesmärgiga Dolly õde, Kitty, naiseks võtta. Kitty keeldub, sest arvab, et peab olema koos Vronskiga. Kitty on Annast väga sisse võetud. Armuprobleemid: Stiiva ja Dolly on suhet parandamas, Levini süda on Kitty pärast murtud, Kitty on Vronski pärast õnnetu. 4.peatükk Kirjeldatakse Stiiva harjumusi. Et vätida tüli Dolly'ga oma afääri pärast, matab ta end töösse
liiga palju Scherbatskeid. Ta tuleb sellega toime, kuid üks külastaja Veslovski flirdib avalikult Kittyga. Levin üritab üle saada oma armukadedusest, kuid lõpuks alistub ja tõstab Veslovksi oma kodust välja. Veslovski lahkub koheselt, ta läheb Anna ja Vronski juurde, kes elavad seal lähedal. Dolly teeb samuti lühikese külaskäigu Anna juurde. Levinite lihtsa aristokraatliku kodu ja Vronskite luksusliku ja pillava maakodu vahel on suur erinevus ja see hämmastab Dollyt. Dolly ei suuda sammu pidada Anna moekate kleitide või Vronski kulutustega haigla ehitamiseks. Kõik ei ole päris hästi Anna ja Vronskiga. Dolly on ka saanud osa Anna murelikust käitumisest ja tema uuest harjumusest sulgeda oma silmad, kui ta vihjab oma raskele olukorrale. Kui Veslovski flirdib Annaga, siis Anna mängib temaga kaasa, kuigi ta tunneb ilmselget ebamugavust. Vronski teeb emotsionaalse palve Dollyle, ta palub, et
Aasta lõpu poole muutus Lautrec'i tervis veel eriti tõsiseks. 1899.aasta veebruaris viidi Lautrec joomahulluse tõttu doktor Semelaigne'i haiglasse Neuillys, kus ta mõned kuud ravil on. Haiglas olemise ajal valmistas Lautrec oma vaimse tervise tõestamiseks vähemalt 50 teost, millest kokkuvõttes 39 moodustasid sarja "Tsirkus". Peale haiglast lahkumist sõitis at koos oma teejuhi Paul Viaud'ga koos Le Havere'isse, kuhu Lautrec jäi mõneks ajaks pidama, et maalida "Le Stari" baarineiut Dollyt. Suve lõpus pöördus Lautrec tagasi Pariisi, kus tuli tagasi ka tema joomahullus. 1900,aastal 6 lahkus ta taas Pariisist ja maalib oma teejuhi portree. Talveks läks ta siiski Bordeaux'sse, kus tal algas uus loomeperiood. 1901 naases ta tagasi Pariisi ja lõpetas oma viimased maalid ja seadis enda ateljee korda. 20.augustil tabas teda halvatushoog ja ema viis ta Malromesse, kus Lautrec ööl vastu 9.septembrit ka suri. Tuntumaid maale
lahkuda). Moskvasse tagasi jõudes on Kitty paranenud. III jagu Sergei Ivanovits sõidab maale vennale külla. Levinil on hea meel teda näha, kuid sugulase kohalolek segab igapäevategemisi. Ühel õhtul heinateolt tulles saab ta Stepan Arkaditsilt kirja, kus selgub, et Dolly on suveks maale tulnud. Oblonski palub Levinil naise juurde sõita ja vajadusel abi pakkuda. Dollyt külastades kuuleb Konstantin Dimitrits, et Kitty lubas samuti õde külastada. Juuli kespaiku külastab Levin õe mõisa ning näeb mööda sõitvas tõllas Kittyt. Mees taipab, et on endiselt neiusse armunud. Aleksei Aleksandrovits otsustab teel Peterburgi, et olukord tema ja abikaasa vahel peab jääma selliseks nagu varem. Ta teatab oma otsuse ka Annale, kes kirja Vronskile näitab. Mees soovitab tal endiselt abikaasa maha jätta, kuid naine ütleb, et nii toimides peab ta ka poja hülgama
Wilmuti ja teiste Edinburghi Ülikooli teadlaste loodud Dolly oli esimene imetaja, keda klooniti täiskasvanud looma keharaku tuuma 4 baasil. Tema tuuma siirdamiseks kasutati 277 munarakku, neist saadi 29 erinevat embrüot, mis siirati asendus uttedele. Dolly sugused lambad peaksid elama keskmiselt 11-12 aastaseks, kuid tema suri juba 6aastasena. Lambal oli kopsuhaigus ja ränk artriit (liigesepõletik). Peale Dollyt on kasutatud sarnast meetodit ka hiirte, küülikute, kitsede, veiste, sigade ja kasside kloonimisel. Samas on need aastad näidanud ka, et see metoodika on alles lapsekingades, olles ebakindel, kallis ja ohtlik. Harvade õnnestumiste kõrval on need siiani sisaldanud palju rohkem ebaõnnestumisi, kusjuures isegi, kui loode on hakanud arenema, on sündinud kas surnud või tõsiste arenguhäiretega loomad. (Truve 2003)
21 Levini poolvend Sergei külastab Levinit maal ja kritiseerib teda oma tööpostilt semstvonõukogus lahkumise tõttu. Levin selgitab, et ta tegi seda, kuna ta leidis selle töö olevat liialt täis bürokraatiat ja täiesti kasutu. Levin töötab entusiastlikult oma maavaldusel talupoegadega, kuid on frustreeritud nende vastuseisust põllumajanduslikele uuendustele. Ta külastab Dollyt, kes ahvatleb teda minema Kitty juurde, et nendevahelist suhet elustada. Hiljem kohtub Levin Kittyga ühel peol Oblonskite majas ning nad tunnevad vastastikust armastust. Nad kihluvad ja abielluvad. Karenin lükkab tagasi Anna soovi lahutada. Ta nõuab, et nad säilitaksid väliselt oma suhte, jäädes kokku. Anna kolib pere maakodusse, eemale oma abikaasast. Ta kohtab Vronskit tihti, kuid kui Anna jääb rasedaks, muutub olukord tõsisemaks. Vronski kavatseb astuda tagasi oma
annaabi.ee 
