11) EVS 8821:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioonDokumendielemendid. osa 1: ,,Kiri" Asjaajamiskorra peatükid: 1. Üldosa 1.1.Normatiivne keskkond 1.2. Asjaajamise korraldamine ja vastutus 1.3. Infosüsteemid 1.4. Juurdepääs dokumentidele 1.5. Arhiiviregistrile andmete esitamine 1.6. Asjaajamise üleandminevastuvõtmine 2. Dokumentide koostamine ja vormistamine 2.1. Dokumendiplangid ja dokumendivormid 2.2. Dokumentide vormistamine 2.3. Dokumendiliigid 2.4. Pitsatid, nende hoidmine ja kasutamine 2.5. Dokumendi väljavõte ja ärakiri 3. Dokumentide vastuvõtmine ja väljasaatmine 3.1. Posti vastuvõtmine, esmane läbivaatamine ja täitmisele suunamine 3.2. Kontroll dokumendi täitmise üle ja dokumendi lahendatuks lugemine 3.3. puudub 3.4. Dokumentide väljasaatmine 4. Dokumentide haldamine 4.1
1. Juhendi eesmärk Inventeerimise nõuded on fikseeritud mitmetes riigi ja linna õigusaktides, samuti asutuste sisemistes kordades: Raamatupidamise seadus (edaspidi RS) - RT I 2002, 102, 600; 2010, 9, 41 Riigi raamatupidamise üldeeskiri (edaspidi RRÜ) - RTL 23.12.2003, 130, 2103; 2010, 2, 24 Tallinna linna raamatupidamise sise-eeskiri (edaspidi RP SE) Tlv 18.05.2011 määrus nr 79 Tallinna linnavaraga seotud toiminguid kajastavad dokumendivormid Tlv 22.06.2011 määruse nr 93 Vara arvele võtmise ja markeerimise juhend Tallinna linnapea 26.08.2011 käskkiri nr PO- 1/212 Linnavara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise kord - Tlvk 26.08.2010 määrus nr 41 Väheväärtusliku vara andmebaasi kasutamise juhend Tallinna linnapea 16.11.2011 käskkiri nr PO-1/284 Äriruumi üürilepingust tulenevate investeerimiskohustuste inventuuri akti vorm ja õiend
1, No 2, pp. 129-150. Kirs, J. Kivimite ümbersünd Horisont, 1999, nr 7-8, lk 24-27. Interneti viidete korral märgitakse teksti kasutamise kuupäev Näiteks: Miksike. (1994). Tartu: Miksike.Learning environment, URL http://www.miksike.com (03.04.2004). LISAD Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid ja tabelid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks "Lisa 2". Lühendit "nr" ei kasutata ja punkti ei panda. Iga lisa peaks algama uuelt lehelt. Esimese lisa ette võib paigutada lehe pealkirjaga "Lisad" ja esitada sellel lisade pealkirjade loetelu
) nimetus, dokumendi nimetus ja aeg (aasta, kuupäev). Arhiivimaterjalide kasutamisel märgitakse arhiivi nimetus, fondi (lühend f.) number, nimistu (n.) number, toimiku (t.) number, lehe (l.) number. Andmed eraldatakse üksteisest komaga. Lisad Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks “Lisa 2”. Lühendit “nr” ei kasutata ja punkti ei panda. Iga lisa peaks algama uuelt lehelt. Esimese lisa ette võib paigutada lehe pealkirjaga “Lisad” ja esitada sellel lisade pealkirjade loetelu
Peale autori nime ja töö pealkirja märgitakse aasta, käsikirja liik ja asukoht Linda Sibula kiri Peeter Saulile 10. aug. 1972. Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis. 17. LISAD Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks "Lisa 2". Lühendit "nr" ei kasutata ja punkti ei panda. Iga lisa peaks algama uuelt lehelt. Esimese lisa ette võib paigutada lehe pealkirjaga "Lisad" ja esitada sellel lisade pealkirjade loetelu.
Linda Sibula kiri Peeter Saulile 10. aug. 1972. Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis. 15 17. LISAD Lisad paigutatakse kasutatud kirjanduse loetelu järele. Lisadeks on arvandmed ja materjalid, mis täiendavad põhiteksti, kuid mille sidumiseks tekstiga pole otsest vajadust (suuremahulised skeemid, dokumendivormid jt selgitavad ning abistavad materjalid). Kõik lisad tuleb pealkirjastada. Kui töös on rohkem kui üks lisa, siis tuleb nad nummerdada araabia numbritega vastavalt neile tekstis viitamise järjekorrale. Pealkirja kohale lehekülje paremasse ülanurka kirjutatakse näiteks "Lisa 2". Lühendit "nr" ei kasutata ja punkti ei panda. Iga lisa peaks algama uuelt lehelt. Esimese lisa ette võib paigutada lehe pealkirjaga "Lisad" ja esitada sellel lisade pealkirjade loetelu.
Pesonali arendamisel tekkivate funktsioonide ja ülesannete jaotamine töötajate vahel Personaliarenduse Täitjad funktsioon Tippjuht Keskjuht Koolitusjuht Jurist Sekretär Personaliarendus Visualisee Täpsustab Loob tingimused Osaleb Täidab strateegia loomine rib koostöös aruteluks dokumendivormid 43 ja teostamine tuleviku alluvate ja Koondab infot koolitusjuhig a Koolitusprotseduuri Kinnitab Kooskõlasta Töötab välja ja Konsultee Vormistab, de väljatöötamine b esitab juhtidele rib ja informeerib personali
seostamata) oht, et toimub topelthindamine: 1) eelhindamine, 2)reh.meeskonna poolt hindamine ja plaani koostamine ning 3) isiku teenusele/programmi suunamisel uus hindamine programmi osutaja poolt, mis on reeglina vajalik, et hinnata isiku toimetulekut ja eesmärke seoses konkreetse programmiga. St isiku jaoks ei ole protsess terviklik ja igas kohas alustatakse taas uut hindamist. TEIE MÕTTED JA KOMMENTAARID EELHINDAMISE OSAS? Dokumendivormid, mida eelhindamisel kasutatakse: 1. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm. 2. WHO DAS 2.0 küsimustik. · Piloteeritud 2011. aastal, hetkel tagasiside analüüsimine. Rehabilitatsiooniteenuse vajaduse hindamise vorm. Vorm on liigendatud kolmeks osaks: A osa - üldandmed, isiku eesmärgid jm täpsustavad andmed. B osa - info seniste sekkumiste ja nende tulemuslikkuse kohta, tuginedes infopäringutele ja/või isikult saadud informatsioonile.
Siinkohal on kasulik läh- tuda olemasolevatest tüüpdokumentidest või dokumendistandarditest. Pakkumiste võrdlemiseks, tarnijate hindamiseks ja muudeks olulisteks toiminguteks tuleks koostada ettevõttes tabelite kujul sobivad dokumendivormid. On tavapärane, et uue tarnija väljavalimise järel tehakse näidiste ja väikeste koguste nn prooviostud. Küllalt sageli pakuvad suured tootjad tootenäidiseid tasuta, võttes enda kanda ka kõik näidiste tarnekulud. Pärast tootenäidiste kättesaamist ja uurimist/hindamist võidakse tuvas-
annaabi.ee 
