le" (,,Homage to Apollinaire"), kuigi sellel maalil mängib kunstniku kuidagi liiga ambitsioonikalt müstilise tundmatu auraga, kellena Apollinaire Chagalli nägi. Kompositsiooni keskel näeme Aadamat ja Evat õunaga, kaks figuuri esindatud ühena. Selle hermafrodiitse müüdi kõrval on pühendus sõprade nimede ja nelja elemendi lingvistiliste sümbolitega. Ka Chagall'i allkiri on krüpteeritud kujul, ilma täishäälikuteta. See pigem müstiline segu erinevatest salajastest doktriinidest rahuldas kahtlemata Chagall'i soovi kunsti järele, mis ühendaks mitmeid kultuure; kuid see suhtleb vaatajaga vaid sõnade abiga ja seeläbi on selle meetod lähedasem luule kui maalikunstiga. ,,Mina isiklikult ei usu et teaduslikud eesmärgid teenivad kunsti eesmärke hästi. Impressionism ja kubism on mulle võõrad. Mulle tundub, et kunst on ennekõike hingeolek." Chagall'i tööd peegeldasid aina enam seda muret nähtava maailma ilu üle ning tema
konkreetselt isoleeritud. See on väga müüdiline, nimed on seal väga olulised (palju asju nimetati ümber, kõikvõimalikke asju nimetati, valitses pärisnimelisus). Kujunesid oma pühakud ja kangelased. Nõukogude mõtlemist on nimetatud ühe ajupoolkeraga mõtlemiseks, kuna idealismi eirati ja järele jäi ainult materialism. Arvatakse, et peamine nõukogude kirjanduse vool oli sotsialistlik realism, aga tegelikult on seda järgivaid teosed suhteliselt raske leida. Reaalne kirjandus erineb doktriinidest. Seni on nõukogude ajastut kirjeldatud läbi utoopia ja antiutoopia. Vene utopistlik mõtlemine on pärit 19. sajandist. Lotman väidab, et katkestused ja järsud piirid on vene ajaloos väga olulised, vene areng ongi toimunud läbi nende. Revolutsioon on kolmanda riigi loomine Venemaal - esimene oli Moskva riik, Peeter I riik teine. Oluline sel ajal oli utoopiline mõte, paljus toetuti religioossetele filosoofidele. Ehitati utoopiat, saavutati antiutoopia.
See ei pea oluliseks erinevaid rahvaid ega kultuure, vaid soovib need muuta ühetaoliseks massiks. Marksistlik õpetus ei arvesta inimeste bioloogilis-antropoloogiliste erinevustega. Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid. Marksismist on palju üle võtnud ka liberaalsed parteid. Näiteks rassiidee terav eitamine on alguse saanud just marksistlikest doktriinidest. Marksistid väitsid, et ideoloogia representeerib reaalsust ennast. (mis pole õige, sest on võimalik sätestada, milline on reaalsus ja seega sätestatakse ka ideoloogiat) • Hegemoonia ehk ülivõim – Seisund või võim millegi üle. Ühe klassi või riigi juhtimine teiste samalaadsete klasside või riikide ees. Hegemoonia saavutab ühiskonnas nö liikuva tasakaalu.. Hegemooniaks ei piisa ainult poliitilisest võimust vaid tuleb muuta ka inimeste teadvust.
ja ka Suurbritannia ning Prantsusmaa olid esimest korda meelestatud araablaste poolele Iisraeli vastu. 1972a väitis A. Sadat avalikult, et Egiptus on valmis asuma sõtta Iisraeliga. 1972 aasta lõpust alates Egiptus alustas mahukat sõjaväe üles ehitamist, saades Nõukogude Liidult palju relvi ja sõjalist varustust ning täiustades oma sõjalisi taktikaid, mis võtsid eeskuju NL'i lahinguvälja doktriinidest. Vahetati välja ka paljud kindralid. Ka suurriikide roll oli nii Kuuepäevase sõja kui ka Yom Kippuri sõja tulemustes suur. Nõukogude Liidu poliitika oli üheks põhjuseks Egiptuse sõjalises nõrkuses. President Nasser oli saanud õhutõrje rakettide kaitsesüsteemid alles pärast Moskvas käimist. Oli väitnud, et muidu loobub võimust kellegi teise kasuks, kes looks häid sidemeid USA'ga ja USA'l oleks siis kogu regioonis ülemvõim. Nasseri
raamidega. III. 1.6. Süsteemi küsimusest 7 Pawlovski järgi on Sel normatiivne, parandamis- ja planeerimisfn. Normatiivne fn – Se rakendaja on Sega seotud tehniliselt, dogmaatiliselt ja Õlikult. Tehniline seotus tähendab seda, et kõik Õe rakendajad, sidudes end Sega, tagavad võrdse kohtlemise. Dogmaatiline seos tähendab seda, et objektiivne Õ konstrueerub alati teatud doktriinidest lähtuvalt, teatud dogmaatika on Sesse sisse konstrueeritud ning rakendades saab seda lahti konstrueerida. Õlik seos tähendab seda, et S on töövahendiks. Parandamise ehk väärtustamise fn – jutt on normide õigest sisust ning faktilisest võrdsusest, aga ka normide objektiivsest sobivusest. Õe rakendaja ei saa end siduda isikliku arusaamaga asjade seisust. Planeerimisfn – riigivõim piirab Õe rakendaja Õpärast käitumist, määrab kindlaks üksiku staatuse ja Õlikud võimed
Loomisega alustas 1901 (1901 1905) Väike Teater (Kleines Theater). Läbimurre trupiga 1903 Gorki ,,Põhjas" lavastusega. Selle sündmusega lahkus Reinhardt lõplikult Brahmi trupist. Tema teatrikontseptsioon tähendas liikumist uue stiili juurde uusromantism. Teatriga tahtis ta valmistada inimestele rõõmu ning viia nad välja hallist argipäevast. Naturalismist distantseerus ta eelkõige temaatiliselt. Ta vabastas end programmilistest doktriinidest. Väikeses Teatris sai Reinhardtist lavastaja. Esimesed tööd olid Maeterlincki ,,Pelleas ja Melisande" ja Hoffmannstahli ,,Elektra". 1905 sai aasta teatrisündmuseks ,,Suveöö unenägu. Samal aastal loob ta Berliini lavakooli. Tal oli palju uuenduslikke ideid: oluline oli uuendada näitekunsti, võtta kasutusele mängulised- loomingulised vahendid, improvisatsioon, mäng jms. Oluline oli lasta näitlejatel kammerlikes
ning nende spetsiifilist süstematiseeritud järjestust (nt paragrahv jaguneb lõigeteks; lõige jaguneb punktideks; punkt on mahult väikseim ühik, mis seaduse juhul edasi ei jagune), aga samuti mõisteid tähistavaid spetsiifilisi õigusteaduse termineid. P.3. Õigusnormide liigid Õigusnorme võib liigitada kõige erinevamatel alustel. Kõik sõltub sellest, millistest õigusteoreetilistest doktriinidest, kontseptsioonidest ning kriteeriumidest lähtutakse. Sissejuhatuses õigusteooriasse tutvume õigusnormide liigituste ning õigusnormi loogilise struktuuri osas kõigepealt nendega, mis on klassikalised ning seejuures aastakümneid Eesti õigusteoreetilise mõtte areaalis levinud. Püsiv levik õigusteoreetilise mõtte areaalis on faktor, mida tuleb alati arvestada. 20
Subsumeerimine on alles viimane aste. 1.6.Süsteemi küsimusest Pawlovski järgi on seadusel normatiivne, parandamis- ja planeerimisfunktsioon. Normatiivne funktsioon – seaduse rakendaja on seadusega seotud tehniliselt, dogmaatiliselt ja õiguslikult. Tehniline seotus tähendab seda, et kõik õiguse rakendajad, sidudes end seadusega, tagavad võrdse kohtlemise. Dogmaatiline seos tähendab seda, et objektiivne õigus konstrueerub alati teatud doktriinidest lähtuvalt, teatud dogmaatika on seadusesse sisse konstrueeritud ning rakendades saab seda lahti konstrueerida. Õiguslik seos tähendab seda, et seadus on töövahendiks. Parandamise ehk väärtustamise funktsioon – jutt on normide õigest sisust ning faktilisest võrdsusest, aga ka normide objektiivsest sobivusest. Õiguse rakendaja ei saa end siduda isikliku arusaamaga asjade seisust. Planeerimisfunktsioon – riigivõim piirab õiguse rakendaja õiguspärast käitumist, määrab
annaabi.ee 
