Osoonikihi hõrenemine Katrin Aibast 12.B Osoonikiht O 2022 km kõrgusel umbes 3 mm paks ehk 300 DUd (Dobsoni ühikut) märtsisaprillis kõige paksem oktoobrisnovembris kõige õhem maailmas max 675 DUd Antarktika kohal 100 DUd 181 DU (20. dets 2007) Osoonikihti kahandavad ained kloori ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC) haloonid freoonid jt kemikaalid külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes
5. Geoid Gravitatsioonivälja plaan- ookeanis merepinnaga sama, maismaal maa sees. Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks. Et geoidi pind on keeruka konfiguratsiooniga, siis kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks selle asemel enamasti geoidi ligilähedasele kujule kohandatud ellipsoidi. 6. Krüogeensed pinnavormid Igikeltsatekkelised. Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst 7. Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 8. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. 9. Sünklinaal ja antisünklinaal - vaod Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas.
Maa pöörlemise mõju atmosfääri tsirkulatsioonile: Maa pöörlemisest tuleb kõrvalekalle sirgjoonelisest liikumisest. Biogeensed ja antropogeensed pinnavormid- biogeensed: soo, kuhik, urg. Boora- maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhja- Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatvad
Kasutatakse kurgu- ja neelupõletike ning mädanevate haavade raviks. UVC- (200-280 nm) kõige tugevamate kvantide piirkond, bakteritsiidne toime; päikesekiirguse koosseisus aluspinnani ei jõua, aga tekitatakse kunstlikult kvartslambid. Kasutatakse haiglaruumide desinfitseerimiseks ja steriilse keskkonna loomiseks. Tekitab silma sisekesta põletikku, peab kandma kaitseprille. · Dobsoni ühik. o Dobsoni ühik (DU) on antud asukohas atmosfäärisambas parajasti oleva osooni üldkoguse väjendamiseks nn taandatud osoonikihi paksuse kaudu. 1 mm vastab 100 Dobsoni ühikut (100 DU), 1 cm vastab 1000 DU. o 300 DU planetaarne keskmine osoonikihi paksus, tüüpiline väärtus, kasutatakse päikesekiirguse nõrgenemise arvutustes ja atmosfääri kiirgusmudelites. o < 100 DU Antarktikas septembri lõpus, oktoobris.
Kiirguse nõrgenemist põhjustavad e. Globaalne õhuringlus. Ekvaatori lähistel soojenenud õhk tõuseb ja voolab pooluste suunas, jahe õhk liigub pooluste poolt otse ekvaatori poole. atmosfääris toimuvad neeldumised, hajumised ja peegeldumised, mille intensiivsus on omakorda funktsioon lainepikkusest. Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises (turbulents). Dobsoni ühik (DU) on osoonikihi paksuse mõõtühik. Õhuniiskuse karakteristikud Ülemised pilved: kiud, kiudrünk, kiudkiht. Veesisaldus väike, heledad. tekivad väga madala temperatuuri tõttu veeauru sublimeerimisel. Keskmised
udu. Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. Geoid Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks. Et geoidi pind on keeruka konfiguratsiooniga, siis kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks selle asemel enamasti geoidi ligilähedasele kujule kohandatud ellipsoidi. Krüogeensed pinnavormid -Igikeltsatekkelised. Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. Sünklinaal ja antisünklinaal Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas
Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8-meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige odavam ning samal ajal ka hästi käsitletav. Teleskoopi juhitakse käsitsi, okulaari juures oleva käepideme abil. "Dobsoniga" on hea vaadelda suure läbimõõduga objekte, nagu komeedid, udukogud, täheparved; ka Kuu ja Päike. Ei sobi pildistamiseks ega suurte suurenduste korral. Newtoni süsteem koos Saksa monteeringu ja kellamehhanismiga lubab hästi vaadelda ning pildistada planeete, kaksiktähti ja teisi suurt suurendust vajavaid objekte
Auramisudu võib näha sügisel jõgede ja järvede kohal enne vete külmumist. 5. Geoid Geoidi loetakse kõige täpsemaks Maa kuju kirjeldavaks matemaatiliseks mudeliks. Et geoidi pind on keeruka konfiguratsiooniga, siis kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks selle asemel enamasti geoidi ligilähedasele kujule kohandatud ellipsoidi. 6. Krüogeensed pinnavormid Igikeltsatekkelised. Need pinnavormid on külmumise tagajärjel tekitatud nt. polügonaalpinnas ja termokarst 7. Dobsoni ühik Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. See vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm) temperatuuri o kraadi; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. 8. Eksogeensed pinnavormid- Maa välisenergia mõjul tekkinud- päikeseenergia on liikumapanevaks jõuks. 9. Sünklinaal ja antisünklinaal Sünklinaal on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas
viia miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8-meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige odavam 5 ning samal ajal ka hästi käsitletav. Teleskoopi juhitakse käsitsi, okulaari juures oleva käepideme abil. "Dobsoniga" on hea vaadelda suure läbimõõduga objekte, nagu komeedid, udukogud, täheparved; ka Kuu ja Päike. Ei sobi pildistamiseks ega suurte suurenduste korral. Newtoni süsteem koos Saksa monteeringu ja kellamehhanismiga lubab hästi vaadelda ning
toime .päiksekiirguse koosseisus aluspinnani praktiliselt ei joua, kuid tekitatakse kunstlikult (vastavad lambid) ning kasutatakse haiglaruumide desinfitseerimiseks ja steriilse keskkonna loomiseks; Biodoos (MED Minimaalne Erüteemne Doos) teatava lainepikkusega kiirgusenergia kogus pinnaühikule, mis on vajalik päevitumata naha kerge nahareaktsiooni tekkimiseks. Iga inimene vajab umbes 10% biodoosist päevas , muidu võib haigeks jääda. Dobsoni ühik on ühik atmosfäärisambas parajasti oleva osooni üldkoguse väljendamiseks . 1) Osoon või mõni muu gaas taandatakse normaalrõhule 2) Saadud kihi paksus väljendatakse sajandikmillimeetrites mis ongi Dobsoni ühikuks. ( 1mm = 100 Dobsoni ühikut ) USA-s kasutatakse millisentimeetrit (mcm) või milli-atmosfäärsentimeetrit ( matm cm) tihti ühikuna. 300DU(Dobson Unit) = 3mm = 0.3 cm = 0.3 atm cm = 300 matm cm = planetaarne keskmine osoonikihi paksus
Samas võisid lühiajalised osoonikihi õhenemised jääda registreerimata, sest Tõraveres tehti 1994. aastal osoonikihi paksuse mõõtmisi ainult 80 päeval (21,9% võimalikest vaatluspäevadest). 5. Osoonikihi ja seda kahjustavate ühendite seire Eestis Eestis tehakse käesoleval ajal osoonikihi uuringuid ainult Tõravere observatooriumis. Atmosfääriosooni ja maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse mõõtmised püstitati Eestis grupi teadlaste poolt juba 1992 aastal. Dobsoni meetodil mõõtmiseks kasutatav spetsiaalne aparatuur osutus aga Eesti jaoks liiga kalliks. Kaasaegne Breweri instrument maksab umbes 10000 dollarit, ehk umbes 13,5 miljonit eesti krooni (1997 aasta keskpaiga kursiga). Odavamad mõõteriistad maksavad mõnikümmend tuhat dollarit ning seepärast kohandati olemasolevat nõukogude päritolu laboratooriumi spektromeetrit SDL-1, mis on valmistatud praeguse St.Peterburgi tehases LOMO,
troposfäär(temp langeb ühtlaselt), tropopause(temp püsib), stratosfäär(temp hakkab korguse kasvades järk-järgult tousma), stratopaus(temp püsib), mesosfäär(temp pidev langemine korguse kasvades kuni -80), mesopaus(temp püsib), termosfäär(temp hakkab korguse kasvades järsult tousma) Osoonikiht ja osooni tihedus selles- asub stratosfääris 15-55km, konts. Hapniku molekul O3, toimib maapinda kaitsva kattena neelates päikesekiirguse spektrist peaaegu kogu UVkiirguse Dobsoni ühik- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrohul (1 atm) temperatuuril 0*C Osooni roll ja moju troposfaaris ning stratosfaaris- ultraviolettkiirguse neelamine ja seeläbi elusorganismide kaitse hävitava kiirguse eest Osooniauk ja selle tekkimise pohjused- osoonikihi horenemine freoonide tottu. Freoonid neelavad uv kiirgust ja lagunevad ning eraldub kloor, mis reageerib osoonimolekulidega vähendades niimoodi nende konts.
sademete ja äikese esinemine. vee faasiüleminekute energiavahetus. veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis. kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest. 7. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. Taimed tarvitavad fotosünteesil, kiirguslikult aktiivne, peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest. 8. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV-kiirguse eest) 9. Mis on Dobsoni ühik (DU)? Ühik atmosfäärisambas oleva osooni üldkoguse (O3) väljendamiseks nn taandatud osoonikihi paksuse kaudu. 10. Ultavioletkiirgus ja selle tähtsus. UV-A: ühtlaselt (mahedalt) pruunistav, sobib päevitamiseks, rahhiidi profülaktikaks. UV-B: erüteemselt pruunistav, kasutatakse ka kurgu- ja neelupõletike raviks. UV-C: bakteritsiidne toime: kasutatakse ruumide desinfitseerimiseks ja steriilse keskkonna loomiseks
ning keskmiselt on süsihappegaasi 0,033%. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb. Atmosfäär ehitus on järgmine: atmossfäär, litosfäär ja hüdrosfäär nende ühine ala moodustab biosfääri Troposfääris kõrguse kasvades temperatuur väheneb, stratosfääris tõuseb, mesosfääris langeb ning termosfääris tõuseb 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Dobsoni ühik vastav kokkusurutud osoonikihi paksusele(1mm) merepinna tasemele normaalrõhule (1atm). Osoon tekib ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Süsihappegaasi konsentratsioon on tõusnud, sealhulgas ka dilämmastiku ja metaani ning need põhjustavad kasvuhooneefekti (kliimasoojenemine) 13. Hüdrosfäär ja vee jaotumine Maal
kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe . Osoonikihi iseloomustamiseks kasutatavad mõõtühikud Osooni koguhulka atmosfääris iseloomustatakse kokkuleppeliselt atmosfääri sentimeetritega, see on osoonikihi paksusega , kui kogu osoon oleks taandatud merepina tasemele normaalrõhule. Keskmiselt on osoonikihi paksus 0,3 cm lähedal. Ilma komata arvude saamiseks kasutatakse viimasel ajal sagedamini 1000 korda väiksemaid, nn. Dobsoni ühikuid (DU-Dobson Unit). H.Kariku(1993) andmeil moodustaks kogu atmosfääris olev osoon normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. E.Kyrö(1993) andmeil võtaks õhuhapnik samadel tingimustel enda alla 5,5 km ja kogu atmosfäär 8,8 km paksuse ala. E.Kyrö (1993) sõnul kasutatakse lokaalsete osooni kontsentratsioonide avaldamisel tavaliselt osooni osarõhu mõistet. Osarõhu mõõtühikuks on millipaskal (mPa). ühele millipaskalile vastab
Raadiolained- üle 1mm CO2- fossiilsed kütused, turvas, põlevkivi. Suureneb aastas u 0,5 %. Süsinikuvarudest on seotud suurem osa muldadesse ja biomassi CH4- turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel. Suureneb aastas u 0,75%. Tugevam kasvuhoonegaas kui CO2, aga teda on vähem atm Osoon( O3)- leidub stratosfääris kui troposfääris. Stratosfäär taksitab UV kiirguse jõudmist maale. Tekib ekvaatorite kohal ja laguneb pooluste juures. Osooni kihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikutes. Osoonikihti kahjustavad fluori-,broomi- ja klooriühendid( mida kasutatakse külmutusseadmetes, vahtplastide ja lahustite tootmisel) Osooniauk- osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud OSOONI TEKE ON SEOTUD PÄIKESEKIIRGUSTEGA. KÕRGEMAD ON APRILLIST AUGUSTINI JA MADALAMAD TALVEL Normaalne õhurõhk- 760 mmHg Hüdrosfäär- 0,23% Maa massist Maailmameri- Maa pinda katkematu kihina katvat hüdrosfääri osa( Sinna hulka ei kuulu järved)
" (EE nr. 7 1994, lk 110). 1.1 Osoonikihi iseloomustamiseks kasutatavad mõõtühikud Osooni koguhulka atmosfääris iseloomustatakse kokkuleppeliselt atmosfääri sentimeetritega, see on osoonikihi paksusega , kui kogu osoon oleks taandatud merepina tasemele normaalrõhule. Keskmiselt on osoonikihi paksus 0,3 cm lähedal. Ilma komata arvude saamiseks kasutatakse viimasel ajal sagedamini 1000 korda väiksemaid, nn. Dobsoni ühikuid (DU-Dobson Unit). H.Kariku(1993) andmeil moodustaks kogu atmosfääris olev osoon normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. E.Kyrö(1993) andmeil võtaks õhuhapnik samadel tingimustel enda alla 5,5 km ja kogu atmosfäär 8,8 km paksuse ala. E.Kyrö (1993) sõnul kasutatakse lokaalsete osooni kontsentratsioonide avaldamisel tavaliselt osooni osarõhu mõistet. Osarõhu mõõtühikuks on millipaskal (mPa). ühele millipaskalile vastab
miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8- meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda asendab vertikaaltelje ümber pöörlev "kast", mille katus ja üks külg lahti käivad. Väikeste amatöörteleskoopide juures on kasutusel kõik monteeringud. Asimutaalne "kahvel" koos Newtoni fookusega moodustab nn. Dobsoni süsteemi, mis on kõige odavam ning samal ajal ka hästi käsitletav. Teleskoopi juhitakse käsitsi, okulaari juures oleva käepideme abil. "Dobsoniga" on hea vaadelda suure läbimõõduga objekte, nagu komeedid, udukogud, täheparved; ka Kuu ja Päike. Ei sobi pildistamiseks ega suurte suurenduste korral. Newtoni süsteem koos Saksa monteeringu ja kellamehhanismiga lubab hästi vaadelda ning pildistada planeete, kaksiktähti ja teisi suurt suurendust vajavaid objekte. On paraku raske
eestis 11km ja ekvatoriaalsetel 15-16 km seal tekivad pilved stratosfäär- ulatub -50km kõrgusele, moodustab umbes 20% atmosfääri masssit. seal hakkab temp. kõrguse kasvades tõusma kuna seal neelatakse enamus UV kiirgusest mesosfäär - 50-85km osooni enam pole ja temp. lange kõrguse kasvades üsna palju , õhk on hõre Termosfäär - õhumolekul on seal nii vähe et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. u 1000km paks osoonikihi pakust mõõdetakse Dobsoni ühikutes Hüdrosfäär ookeanide summaarne veekogus on umbes 1,4x 10 km³ Veekiht kus temp. väga kiiresti kahaneb nim. temperatuuri hüppekihiks Kiirgusega seotud mõisteid ja seaduspärasusi InsolatsioonPäikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal-ja kaldpinnale; insolatsioonatmosfääriülemiselpiiril(S'): S'= S * sinh, kus S - insolatsioon atmosfääri ülemisel piiril, kui päikesekiired langevad pinnaga risti, h- päikesekiirte langemisnurk
aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Ligi poole osooni lagunemisest põhjustab hüdroksüülitsükkel, ~20% pannakse NOx-de arvele, ülejäänud kloor ja broom. Viimaste lisandumisel atmosfääri on inimesel oluline roll tänu kloororgaaniliste ainete kasutusele. Vajalikud tingimused lagundajate tekkeks: väga madal talvine temperatuur + kevadine soojenemine ja päikesekiirgus. Osoonikihi paksus 1970.-ndatel ja 1990-ndatel. Skaala Dobsoni ühikutes (1/100 mm). Kloor ja osoon Kloori allikaks on erinevad kloororgaanilised ühendid. Troposfääris on need inertsed, kuid stratosfääri ülakihtidess lagunevad UV-kiirguse (alla 220 nm) toimel. Vabaneb kloor, mis on ülimalt efektiivne osooni lagundaja. CFCl3 + h = CFCl2 + Cl Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 Analoogselt klooriga toimib broom, mille katalüütiline toime on kloori omast tugevamgi
O2 reageerides O-ga eraldub soojus osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal Stratosfääriosoon „hea osoon“: stratosfääri osoonikiht neelab u. 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav osoonisisaldus kujuneb tekkinud/lõhustunud O3 molekulide vahekorrana Osoonikihi paksust atmosfääris mõõdetakse Dobsoni ühikutes Dobsoni ühik – vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele (mm) merepinna tasemel normaalrõhule (1 atm) temperatuuril 0 °C; 3 mm paksune osoonikiht vastab 300 DU-le. VÕRDLUS: kogu õhuhapnik võtaks enda alla samadel tingimustel 5,5 km ja kogu atmosfäär moodustaks vaid 8,8 km paksuse kihi Osoonikihti kahjustavad: fluori-, broomi- ja klooriühendid (CFC, HCFC), mida kasutatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, vahtplastide ja lahustite tootmises N 2O
takistab taimede fotosünteesi. Atmosfääris (ca 15 km maapinnast) päikese ultraviolettkiired reageerivad hapnikuga, tekib osoonikiht, mis absorbeerib ultraviolettkiiri, kaitstes maapinda. UV-kiirgus: nahavähk (tõenäosus). Osoonikihi paksuse vähenemise inimesest tingitud põhjused: lennukite (Concorde) heitgaasid, CFC (kasut. külmutites, aerosoolides). Osooniaugud: eriti Antarktika köhal (Austraalia). Osoonikihi paksust mõõdetakse Dobsoni ühikues. · Plii: enamus autoheitgaasidest (tetraetüülplii oktaaniarvu tõstmiseks). Akumuleerub organismis. Nõrk pliimürgistus: depressioon, närvilisus, apaatia, õppimisraskused. · Radoon. Ohtlik Jännistes ruumides, kus võib akumuleeruda, kui olemas allikas - U, Th. Radioaktiivne, samuti tema laguproduktid (Pb, Bi jt.), mis võivad absorbeeruda tolmuosakestele. Vees: lahustunud radoon. · Lenduvad orgaanilised ühendid: süsivesinikud jm
Troposfäär-Stratosfäär-Mesosfäär-Termosfäär Hapnik 21%, lämmastik 78%, Argoon 0,93%, C2O 0,02%, veeaur 11. Osooni kiht ja selle mõõtmine Stratosfääris takistab UV kiirguse jõudmise Maa pinnale Osoon neelab UV kiirgust Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris ja laguneb pooluste kohal. Osoonikiht neelab u 99% Maale langevast ultraviolettkiirgusest, mis maapinnale jõudes oleks enamikule elusorganismidest surmav. Mõõdetakse Dobsoni ühikutes norm 300DU. 12. Atmosfääri koostise antropogeensed muutused ja tagajärjed Kasvuhoonegaasid: a) CO2- fosiilsed kütused 87%, maakasutusmuutused 11%, tsemendi tootmine 2% Suureneb iga aasta 0,5% b) CH4- karjakasvatus 29%, riisikasvatus 28%, energiatootmine 23%, biomass 10%, prügimäed 10% Looduslik-turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel Suureneb 0,75% aastas
annaabi.ee 
