Lugemiskontroll ,,Jumalaema kirik Pariisis" Victor Hugo 1. Analüüsi kahesuunaliselt suhteid! 2. Esmeralda ema elukäik? 3. Claude Frollo panus oma venna ja Quasimodo elukäigu õnnestumisse? 4. Esmeralda kaks abielu? 5. Rahvas kui tegelane teoses? 6. Djali? 7. Tikitud sussikese teema? 1. Esmeralda Phoebus Esmeralda armastus Phoebuse vastu oli väga tugev, kuid Phoebus tahtsi Esmeraldat vaid ära kasutada. Phoebus ei armastanud Esmeraldat, millest võis järeldada, et Esmeralda oli kurb, sest kui vastu armastus puudub, teeb see haiget. Esmeralda Claude Frollo Claude Frollo armastas Esmeraldat kohutavalt. Ta läks suurest armastsusest isegi peast segi (minu arvates, kuid see on normaalne, sest armastus mõjub inimestele erinevalt)
Näiteks nagu Esmeralda ja Quassimodo. Esmeralda, kui romaani ilusümbol, oli mustlasneiu, kes lapsena mustlaste poolt ema käest ära varastati ja seejärel mustlaste poolt ka üles kasvatati. Ta oli imeilus tütarlaps, kelle nimigi tähendas kaunist kalliskivi- smaragdi. Ilust hoolimata ei olnud Esmeralda elu kerge. Ta armastas üle kõige loomi, tantsida ja zonglöörida. Esmeraldal oli väike armas valge kitseke Djali ning ta arvas, et Djali oskab mõtteid lugeda. Esmeralda oli siiras hing, ega soovind kellelegi halba ega ka kurja. Kuid kahjuks saatus teda ei hellitand nagu ka Quassimodot. Quassimodo oli Esmeraldale täielik vastand välimuse kohapealt. Tema küürus selg, inetu ühe silmaga nägu ja lombakas kõnnak tekitasid vastikust väga paljudes. Quassimodo oli jumalaema kiriku kellalööja ja varjus pealmiselt kiriku müüride vahele. Ta armastas oma tööd väga, kuid kahjuks
Tegelased Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Esmeralda Rahvuselt oli ta mustlane. Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zonglöörida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke kelle nimi oli Djali . Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda. Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas ja kurt kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Probleemid teoses Teost läbivad kaks probleemi esiteks vastamata armastus
Kirjanduse KT 1) Vene kirjandus 19. Sajandini Tekkis 10. ja 11.saj Kiievi-Vene vürstiriigis. 988.a võttis Venemaa vastu ristiusu ja tekkis vajadus Vanaslaavikeelsete vaimulike tekstide järgi 9.saj lõid 2 venda Vene-Slaavi kirjakeele (ühe venna nimi oli Kyrillos-kirillitsa) I ilukirjandus-bõliinad, rääkisid vägilastest (nt. ,,Igori sõjaretk") Vene tsaar Peeter I andis suure loa raamatute trükkimisele, täna temale hakkasid Euroopast kirjandusvoolud jõudma Venemaale: 1) Klassitsism-ülistas tarka valitsejat (Mihhail Lamonossov), klassitsist ütles, et inimene teenigu riiki 2) Valgustusperiood-valgustaja ütles, et riik on inimese õnne tagaja 3) Sentimentalism-Nikolai Karamzin- ,,Vaene Liisa" 2)Vene romantism Suur Pr. Revolutsioon ja Napoleoni võimuletõus jõudsid järe...
V. Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971
vabadust poliitiliselt ja sotsiaalselt Mõjutusi ka 1789 Suurest Prantsuse revolutsioonist E. Delacroix maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" 3. Teose tegelaskond: Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues päästab ta Gringoire´i Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Chateaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre. Teose jooksul juhtus palju asju. Tegelaskond oli suhteliselt laiali koguaeg. Quasimodo oli alati omaette
a "dazzling vision". Nad vaatavad Esmeraldat. Ta on elegantse figuuriga mustlane, mustade silmadega. Ta hoiab kahte mõõka oma otsaesisel tasakaalus, lausub lotse rahva sekka (which doesn't budge even after she finishes her performance). Ta on Gringoire'i meelest hämmastavalt kaunis. Korraga muutub lõke punaseks kui kiilas mees, umbes 35 aastane, karjub, et siin on nõidusega tegemist. Esmeralda väriseb ja pöördub oma kitse, Djali, poole kellele ta õpetas aega ja poliitikuid matkima. Rahvas armastas neid uusi trikke ja jätsid mõistatsuliku võõra kõrvale. Just sellel hetkel tuleb narridekuninga ongkäik väljakule, Quasimodo eesotsas. Ta aimab juba praegult, et kuigi ta naudib praegust tähelepanu, vihkab rahvas teda homme jälle. Sellest hoolimata puruneb tema kaunis hetk, kui mõistatuslik võõras temast kinni krahmab ja tal põlvitada käsib.
Leides sealt ainult piinamisriistu, istub ta lõkke äärde. Nad vaatavad Esmeraldat. Ta on elegantse figuuriga mustlane, mustade silmadega. Ta hoiab kahte mõõka oma otsaesisel tasakaalus, lausub lotse rahva sekka. Ta on Gringoire'i meelest hämmastavalt kaunis. Korraga muutub lõke punaseks kui kiilas mees, umbes 35 aastane, karjub, et siin on nõidusega tegemist. Esmeralda väriseb ja pöördub oma kitse, Djali, poole kellele ta õpetas aega ja poliitikuid matkima. Rahvas armastas neid uusi trikke ja jätsid mõistatsuliku võõra kõrvale. Just sellel hetkel tuleb narridekuninga ongkäik väljakule, Quasimodo eesotsas. Ta aimab juba praegult, et kuigi ta naudib praegust tähelepanu, vihkab rahvas teda homme jälle. Sellest hoolimata puruneb tema kaunis hetk, kui mõistatuslik võõras temast kinni krahmab ja tal põlvitada käsib. Quasimodo kuulab sõna ja nõustub võõrale järgnema
Charles oli lõpuks õnnelik ja kõigega rahul, aga Emma tõukas meest endast eemale. Ta lootis elult midagi paremat ja unistas alalõpmata paremast elust kuskil mujal. Alates sellest ajast kui ta elas väikese tüdrukuna nunnakloostris, on ta unistanud, et armastus ja abielu oleksid lahenduseks kõigile tema probleemidele. Charlesi ema polnud miniaga rahul, tema arust ajas Emma liiga suurt uhkust taga. Üks jääger kinkis noorpaarile itaalia hurda Djali. Septembri lõpul kutsuti noored B Vaubyessard'i markii Andervilliersi juurde lossi. Pr. B sai aegaveeta auväärt seltskonnas, millest ta oli kaua unistanud. Ta sai vestelda erinevate daamidega ja õhtusel ballil tantsida. Hr. B. aga ei tantsinud, kuna naine keelas selle ära. Ööseks jäid B lossi. Hommikul pärast einestamist suundusid külalised jalutuskäigule aeda ning pärast seda nad lahkusid. Kui nad koju jõudsid polnud lõuna veel valmis ning pr. vallandas Nastasie.
sügavais silmis säras aga haruldane noorus, elujanu, sügav kirg. Ta jälgis vahetpidamata mustlastüdrukut, ja kuna noor muretu kuueteistkümneaastane plika oma tantsu ja hõljumisega kõigi vaimustust äratas, näis tema nägu üha süngemaks muutuvat. Aeg-ajalt vaheldus ta huultel naeratus ohkega, naeratus oli aga ohkest veelgi nukram. Noor tütarlaps jäi lõpuks hingeldades seisma ja rahvas plaksutas talle vaimustatult. «Djali,» hüüdis mustlastüdruk. Gringoire nägi neiu juurde tulevat ilusat väikest kitse, keda ta varem polnud märganud ja kes seni oli vaibaotsakesel 59 lamanud ja oma käskijannat jälginud, kui see tantsis. Loom oli valge, vilgas ja erk, tal oli läikiv nahk, kullatud sarved ja sõrad ning kullatud kaelarihm. «Djali,» ütles tantsijanna, 3 3 «järg on sinu käes.» Ta istus maha ja sirutas graatsiliselt kitse poole oma väikese kuljustrummi.