2 Eelarvestamine Funktsioon 2 Töö- ja teenistussuhted 2.1 Personali planeerimine, värbamine, arvestus 2.2 Personali arendamine ja koolitamine Funktsioon 3 Järelevalve korraldamine 3.1 Mälestiste järelevalve 3.2 Muinsuskaitsealade järelevalve Struktuuripõhine liigitamine Organisatsioonid jagunevad osakondadeks, jaoskondadeks, talitusteks, divisjonideks või muudeks allüksusteks. Iga üksus saab ja loob ise dokumente ja haldab neid. Struktuuripõhise liigituse puhul on liigitusskeemi jaotisteks organisatsiooni struktuuriüksused ja nende osad Näit. 1. Juhtkond 2. Üldosakond 2.1 Asjaajamistalitus 2.2 Haldustalitus 2.3 Personalitalitus 2.4 Infosüsteemide talitus Organisatsiooni struktuur muutub sagedamini kui tema funktsioonid
(toote/teenuse) alusel; juhtimisprintsiibina üheliinisüsteem; otsustamiskompetentsina tsentralisatsioon, juhtimise ühtsus, otsustus-ja erialakompetentside lahusus. Mõjuteguritena on olulised staabi kvaliteet (isikuline koosseis), ülesannete liik, ettevõtte suurus, juhtimisaste, koostöö staapide ja liinikohtade vahel. 12) Mis iseloomustab divisjoniorganisatsiooni? Kogu ettevõtte liigendamine eri divisjonideks. Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku ülesannete valdkondadeks, mida juhitakse kui iseseisvaid divisjone. Divisjonijuhid saavad suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle; divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Perioodikasum ja/või divisjoni kapitalirentaablus on tähtsamaid hindamisnäitajaid. 13) Mis iseloomustab maatriksorganisatsiooni? mitmeliiniorganisatsioon, millele on
· staap kui liini konkurent oma suurte teadmiste tõttu, hõõrdumisvõimalused alluvusliinikohtade tähelepanuta jätmise pärast; · staabitöötajate praktikakaugus. See esineb sageli just siis, kui noored kaastöötajad paigutatakse ettevõttes kõigepealt staabikohtadele, et enne liinifunktsioonide ülevõtmist üldteadmisi saada. Divisjoniorganisatsioon Divisjoniorganisatsioonile on iseloomulik kogu ettevõtte liigendamine eri divisjonideks. Divisjoniorganisatsiooni on nimetatud ka tootele orienteeritud organisatsiooni edasi- arendatud variandiks (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127). Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku ülesannete valdkondadeks, mida juhitakse kui autonoomseid divisjone. Divisjoniorganisatsioonil on kolm iseloomulikku joont (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127): · divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote arendamise,
· staap kui liini konkurent oma suurte teadmiste tõttu, hõõrdumisvõimalused alluvusliinikohtade tähelepanuta jätmise pärast; · staabitöötajate praktikakaugus. See esineb sageli just siis, kui noored kaastöötajad paigutatakse ettevõttes kõigepealt staabikohtadele, et enne liinifunktsioonide ülevõtmist üldteadmisi saada. 9) Mis iseloomustab divisjoniorganisatsiooni? Divisjoniorganisatsioonile on iseloomulik kogu ettevõtte liigendamine eri divisjonideks. Divisjoniorganisatsiooni on nimetatud ka tootele orienteeritud organisatsiooni edasi-arendatud variandiks (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127). Ühed või ühetaolised objektid (tooted või tootegrupid) võetakse kokku ülesannete valdkondadeks, mida juhitakse kui autonoomseid divisjone. Divisjoniorganisatsioonil on kolm iseloomulikku joont (Mertens/Plötzender/Bodenorf, 1990: 127):
· Liiniinstantside koormuse vähendamine · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: 1. Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead) 2. Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks 3. Staap kui võim ilm vastutuseta 4. Staap kui liini konkurent 5. Staabitöötajate praktikakaugus 25. Divisjoniorganisatsioon Divisjoniorganisatsiooni puhul on kogu ettevõtte liigendamine divisjonideks: · objekti- või regiooniprintsiibi alusel, · üheliinisüsteemi ja otsustamiskompetentsi detsentraliseerituse juures. Iseloomulikud jooned: 1. Divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle. 2. Divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Divisjonide plaanid on finantskatte aluseks. 3. Divisjonid teevad operatiivseid eduarvestusi. Perioodikasum ja/või divisjoni
rollide tasakaal võimeline pingetega tagasiside sooritusest konstruktiivselt tegelema avameelne õhkkond võib erimeelsusi väljendada MEESKOND MEELDIB LIIKMETELE Joonis 3.5. Meeskonna tunnused. Tegelikkuses on organisatsioon kogum omavahel seotud gruppe või meeskondi, mida vastavalt kokkulepetele nimetatakse kas osakondadeks, nõukogudeks, divisjonideks või veel mõnel muul moel. Juhid vastutavad vastastikku seotud gruppide koordineerimise ja koostöö, mitte enda ainuisikuliste tegevuse tulemuste eest. Meeskonnatööd kui koostööle suunatud grupi tegevuse vormi võib juurutada nii allüksustesiseselt kui ka -vaheliselt. Meeskonna tunnused toovad detailsemalt esile, millistele aspektidele tuleks tähelepanu pöörata, kui asutakse meeskonnatööd korraldama. Meeskonna enim välja paistvateks tunnusteks on eesmärkide üksmeel ja
Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: 1. Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead) 2. Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks 3. Staap kui võim ilm vastutuseta 4. Staap kui liini konkurent 5. Staabitöötajate praktikakaugus 25. Divisjoniorganisatsioon Divisjoniorganisatsiooni puhul on kogu ettevõtte liigendamine divisjonideks: objekti- või regiooniprintsiibi alusel, üheliinisüsteemi ja otsustamiskompetentsi detsentraliseerituse juures. Iseloomulikud jooned: 1. Divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle. 2. Divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Divisjonide plaanid on finantskatte aluseks. 3. Divisjonid teevad operatiivseid eduarvestusi. Perioodikasum ja/või divisjoni
· Liiniinstantside koormuse vähendamine; · Asjatundlik, süstemaatiline ja hoolikas otsustusettevalmistus; · Spetsialistimõtlemise ja instantsiseoste tasakaalustatus. Puudused: · Staap kui org. alternatiiv (nn. vesipead), · Staap kui ettekääne puudulikuks delegeerimiseks, · Staap kui võim ilm vastutuseta, · Staap kui liini konkurent, · Staabitöötajate praktikakaugus. Divisjoniorganisatsiooni puhul on kogu ettevõtte liigendamine divisjonideks: · objekti- või regiooniprintsiibi alusel, · üheliinisüsteemi ja otsustamiskompetentsi detsentraliseerituse juures. Iseloomulikud jooned: 1. Divisjonijuhid saavad kokkuleppeliselt suure otsustusõiguse toote arendamise, tootmise ja turustuse üle. 2. Divisjonid arendavad oma plaane, mida kooskõlastatakse ettevõtte juhtkonnaga. Divisjonide plaanid on finantskatte aluseks. 3. Divisjonid teevad operatiivseid eduarvestusi. Perioodikasum ja/või divisjoni
annaabi.ee 
