· Julgustada õpilasi mõistma ja arvestama teiste inimeste õigustega · Soodustada koostööd · Propageerida ühiskonnas hinnatud väärtusi nagu ausus, usaldus, austus jne. · Õpetada ratsionaalseid konfliktide lahendamise viise Distsipliiniga ja distsiplineerimisega seotud vanuselised iseärasused · Kooli algus · Algklassid · Põhikool · Keskkool · Ülikool Kolm distsiplineerimise tüüpi · Distsipliiniprobleemide ennetamine · Distsipliiniprobleemidega toimetulek klassis (õpetamine-toetamine) · Distsipliiniprobleemide ravimine Ennetamine on suunatud sellise keskkonna loomisele, kus oleks võimalikult vähe distsipliinirikkumisi. See ei saa olla vaid klassi õpetaja probleem ja ülesanne, on vaja teha tihedat koostööd kolleegide ja lapsevanematega. · Soodsa õppe- ja töökeskkonna loomisel on tähtis kooli kui terviku tasemel lähenemine · Tervet kooli haarav hariduspoliitika
Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliini mõiste ja olemus. Kaks vastandlikku arusaama distsipliinist; normaalne distsipliin. Distsipliin on kindlaks määratud kord. Distsiplineerima on korrale harjutama. Laiemas tähenduses on distsipliin nii kasvatustöö tingimus kui ka tulemus , mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õppimisoskuste kujunemise ja üldse sotsiaalse arengu. Distsipliiniprobleemide käsitlemisel ollakse pedagoogikas erinevatel seisukohtadel. Mõnikord mõistetakse selle all konkreetsetest distsipliinirikkumistest ülesaamise viise ja meetodeid, mida õpetaja võiks oma igapäevatöös kasutada. (Kuidas peaks reageerima, kui õpilane viskab paberitüki maha?) Kuigi äärmusliku väärkäitumise korral, õpilaste väliseks suunamiseks või peatamiseks võib õpetajal vaja minna karistusega ähvardamist, ei saa ega tohi õpilaste
nt võtta endale uudseid ülesandeid, olgu nendeks olümpiaadidel osalemine või mõni muu väljapaistev ja loominguline tegevus. Kuid kui andekas laps ennast ei realiseeri, siis on see lisaallikas emotsionaalsete probleemide tekkimisele. Andekate seas on palju ka visuaal-ruumilisi mõtlejaid, mis teeb neile raskeks kohanemise meie koolide traditsioonilise, järjestikusele ja auditiivsele õpistiilile tugineva metoodikaga, mis omakorda võib samuti võimendada käitumis- ja distsipliiniprobleemide ilmnemist. Mõnedes perekondades võib esineda kalduvust oma lapselt liiga palju nõuda ja toetamise asemel pidevalt hinnatakse ja kritiseeritakse last. Samas võib olla peresid, kus andekust pannakse pahaks, lapse üliaktiivsust, uudishimu, õppimistahet ja tundlikkust ei mõisteta. Õpetaja-klassijuhataja ülesanne on sellistel puhkudel vanemate delikaatne suunamine. Miks terased lapsed saavad halbu hindeid?
disruptiivselt seosed struktuuri või rutiini rikkumisega (kooliklassis, kodus), segav käitumine lõhestab ning purustab. Õpilaste distsiplineerimine - õpilase disruptiivse (lõhestav, segav) käitumise (olgu see siis suunatud õpilastele või õpetajale) juhtimine, juhendamine, suunamine ja vastandamine. Mille poolest distsipliiniprobleemid erinevad nendest probleemiset, millel on juba puude nimetus? Tundi segav käitumine ning emotsionaal- ja käitumisraskus. · Erinevas vanuses on distsipliiniprobleemide põhjused ja väljendumine erinev. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega lapsed need kelle käitumine ei vasta korduvalt õpetaja ootustele ja kes pidevalt ei allu õpetajale. · Emotsionaal- ja käitumisraskustega laps ei kohane sotsiaalselt aktsepteeritud normidega, seega ka klassi reeglitega, see takistab nii tema edasijõudmist õppimises kui klassikaaslastega läbisaamist.
pingest vabanemisega. Õppimise edukust häiriv faktor on ka ülemäärane ärevus ja mure õpitulemuste kontrollimise pärast. Õppimisoskus eeldab emotsioonide kontrolli. 20. Millised on vastandlikud arusaamad õppedistsipliini olemusest ja mida mõistetakse normaalse distsipliinina kaasaegsete arusaamade järgi? Millised on distsipliini kujunemist mõjutavad põhitegurid klassis? (14.2) Distsipliiniprobleemide käsitlemisel ollakse pedagoogikas erinevatel seisukohtadel. Mõnikord mõistetakse selle all konkreetsetest distsipliinirikkumistest ülesaamise viise ja meetodeid, mida õpetaja võiks oma igapäevatöös kasutada. (Kuidas peaks reageerima, kui õpilane viskab paberitüki maha?) Kuigi äärmusliku väärkäitumise korral, õpilaste väliseks suunamiseks või peatamiseks võib õpetajal vaja minna karistusega ähvardamist, ei saa ega tohi õpilaste
eirab õpilaste õigusi ja lahendab probleeme enda seisukohast õpilastele pole võimatu õppida või praktiseerida kommunikatiivseid oskusi ei innusta ega motiveeri õpilasi seadma isiklike eesmärke õpilastel ei kujune välja sisemine enesekontrolli mehhanism Autoriteetne õpetaja kontroll õpilase käitumise üle lasub nii õpilastel kui ka õpetajal austab teisi ja iseennast ei luba endale õpilaste solvumist tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga usub, et nii õpetajal kui ka õpilastel on õigus oma arvamusele usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt ei suru õpilastele oma arvamust peale õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele, õpilased saavad prakiseerida oma kommunikatiivseid oskusi kasutab palju õpilaste kiitmist ja innustamist julgustab õpilaste sotsiaalset kompetentset käitumist
· Ei innusta ega motiveeri õpilasi seadma isiklikke eesmärke. · Õpilastel ei kujune välja sisemine enesekontrolli mehhanism. Autoriteetne õpetaja · Kontroll õpilase käitumise üle lasub nii õpilasel kui õpetajal- reeglid tehakse koos arutledes. Kui õpilased on reeglitega ise nõustunud, siis järgivad neid paremini. · Austab teisi ja iseennast- mina saan tööd teha ja õpilased õppida. · Ei luba endale õpilaste solvamist · Tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga- kas asi on minus või klassis? · Usub, et nii õpetajal kui õpilasel on õigus oma arvamusele- vestlused ja arutelud. · Usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös. · Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt. · Ei suru oma arvamust peale. · Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi. · Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist.
–4. klassini, vahel isegi kuni keskkoolini. Andekate seas on palju ka visuaalseid-ruumilisi mõtlejaid (Silver- mann, 2000), mis teeb neile raskeks kohanemise meie koolide traditsioo- nilise, järjestikusele ja auditiivsele õpistiilile tugineva metoodikaga, mis võib samuti võimendada käitumis- ja distsipliiniprobleemide ilmnemist ja varjata laste tegelikke andeid. Hinnangulehe visuaalse-ruumilise õppija äratundmiseks leiab raamatu lisas 5. Lugusid andekatest lastest: seitsmes lugu Teismeeas poiss ei torganud õpetajatele millegi erilisega silma. Ta oli väga vaikne ja kidakeelne, suheldes ei vaadanud ta peaaegu kunagi otsa. Kont-
annaabi.ee 
