Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivormi pinnalt kasvas välja klassikaline sonaaditsükkel
kujundades kolmkõlast lähtuva minimalistliku kompositsioonimeetodi - nn tinttinnbuli ehk kellukeste stiili. Pöördumine vanamuusikaansambli poole polnud muidugi juhuslik, sest oma helikeele lihtsuselt ja vaimsuselt haakuvad teosed tõepoolest renessansslike ning veelgi varasemate, keskajast pärinevate arusaamadega helikunstist. Eesti muusikas oli see pöördeliseks momendiks selles mõttes, et avangardismijärgse, küllalt keerulise ja dissonantsidest küllastunud helikeelekõrvale tekkis uus, heakõlaline ning muusikaliste väljendusvahendite vaimsusega muusikaline mõtlemine. Pärdi loomingus on väga oluline osa religioossel maailmavaatel. Pärdi muusika hakkas 1980. aastatel ka rahvusvahelist kuulsust saavutama ning suur osa selle kujundamisel on dirigent Neeme Järvil. Püsiv koostöö on Pärdil maailma ühe tuntuima vokaalgrupiga Hilliard Ensemble, kes on korduvalt ka Eestis laulnud. Võib öelda, et tänaseks
kontsertteoseks. Just Haydnit kutsutakse sümfoonia ja keelpillikvartetti isaks, sest andis nende žanrite arengusse olulise panuse. Klassitsismi ajastul toimusid suured muutused Euroopas – põhjuseks Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad. Muutused ja pingelisus ühiskonnas peegelduvad ka muusikas: uued ideed, žanrid, uus väljendusviis, stiil. Eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Uuteks vormideks ja žanriteks olid klassikaline sonaadivorm, rondo, variatsioonid. Klassikaline sonaaditsükkel oli kas kolmeosaline ( kiire- aeglane- kiire) või neljasosaline ( kiire- aeglane- menuett- kiire). Klassitsismiajastu Viini klassikud F.J Haydn, L. Van Beethoven ja W.A.Mozart esindavad eri põlvkondi.Tegutsesid Viinis eri aegadel ja seetõttu oli neil vähe isiklikke kokkupuuteid. Haydn kirjutas 104 sümfooniat. Sümf. pole enam lihtne õukondlik meelelahutus,
sõna classicus ladina keeles tähendab eeskujulikku, esmaklassilist. klassikaline stiil hakkas välja kujunema umbes barokiajastu lõpus, 1730. aastate lõpus. 17801810 oli klassikalise stiili kõrgaeg. siis tegutsesid viini klassikud haydn, mozart ja beethoven.just sellel ajastul võeti kasutusele ka mõiste *barokk* , et naeruvääristada eelmise ajastu stiili äärmusi. uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest dissonantsidest vaba, harmooniline, tasakaalustatud selgete vormiskeemidega. süvenes homofooniline väljenduslaad ja enam hakati kasutama tonaalsust. klassitsismi ajastu olulisemad vormid ja zanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. see protsess oli alanud juba 18. sajandi itaalia muusikas ja jõudis lõpule viini klassikute loomingus.
sajandi II poolel hakati klassitsismi põhimõtteil looma instrumentaalmuusikat. Armastati eriti suuri orkestriteoseid (sümfoonia, kontsert) ja kammerteoseid (sonaat, trio, kvartett, kvintett). Valdavaks sai ilmalik muusika ja homofoonia. Silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Keskusts olid Pariis, Viin , London. Selle perioodi muusikat iseloomustab lihtsus, selged vormiskeemid, tasakaalustatus, vaba lühikestest dissonantsidest ning isikupära pidi olema särav. Väga tähtsal kohal oli andekus ja haridus. Anti välja muusikaõpikuid ning arenes noodotrükk, muusikaajakirjandus ja tekkis muusikakriitika. Kujunes välja klassikalise orkestri koosseis: keelpilid, puupuhkpillid ja vaskpuhkillid. Täntsain vorm on SONAADIVORM:Koosned kolmest lõigust 1) Ekspositsioon: esitletakse teemasid. 2) Töötlus: arendatakse teemasid edasi, kuni pingestatud keskpunktini.
- uued väljakutsed/võimalused heliloojale; - tekib muusikaajakirjandus ja kriitika. Uued väljakutsed heliloojale olid järgnevad: - helilooja hakkab suhtlema laia ja anonüümse publikuga; - hakatakse püüdlema originaalse ja ereda väljenduslaadi poole; 5. Mis iseloomustab klassikalist muusikat kõige üldisemalt? (meloodia, harmoonia, vorm) Klassitsistliku muusika eeskujuks seati lihtsad, korrapäraselt liigendatud ning loomulikult tundelised meloodiad, mida saadab lihtne dissonantsidest puhas harmoonia. Vormiskeemid olid lihtsad ja selged ning teemad kontrastsed. 6. Kirjelda klassikalist sonaadivormi! Klassikaline sonaadivorm põhineb kahe erineva muusikalise materjali (pea- ja kõrvalpartii) vaheldumisel. See algab ekspositsiooni ehk pea- ja kõrvalteemaga, järgneb töötlus ehk muutus (pingeline) ning lõpeb repriisiga ehk pea- ja kõrvalteema kordusega. 7. Kirjelda klassikalist sonaaditsüklit! (2 varianti) Milliste teoste puhul kasutatakse?
1830-1880 romantismi kuldajastu 1880-1900 hilisromantism KLASSIKALISE STIILI KUJUNEMINE 7. Milline pidi olema klassitsismi ajastu nn. uus muusika (milline harmoonia, kas valdav oli homofoonia või polüfoonia, iseloomusta meloodiat ja vormiskeeme, kas eelistatud oli vokaal- või instrumentaalmuusika, kes oli selle muusika tarbija?) * Muusika puhastati baroksetest kaunistustest * Eelistati lihtsaid, korrapäraselt liigendatud meloodiaid * Meloodia pidi tuginema samavõrra lihtsale, dissonantsidest vabale harmooniale * Funktsionaalharmoonia: iga meloodiamotiiv kuulub ühte põhifunktsiooni (TSD) * Kaob basso continuo Haritud kõrgkodanlus rajas 18. saj. keskel kõigis tähtsamates keskustes (Viin, Pariis, Hamburg, Leipzig, Berliin, London) muusikaühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülal pidama orkestreid ja tellima heliloojatelt teoseid. Arenes nooditrükindus, muusikaajakirjandus ja kriitika, anti välja muusikaõpikuid (konspekti lõpus lugemiseks).
helikeel. Üleminekuperioodi kunstis leiab ka rokokoolikku kaunistusterikkust, väljenduslaadi galantsust ja tundelisust. 4 Klassitsismiga sai muusikas nõutavaks lihtne, selge, tasakaalustatud väljenduslaad, mis vastas tollase kuulaja maitsele seda iseloomustasid korrapäraselt liigendatud meloodiad, liigsetest dissonantsidest vaba harmoonia, eelistati mazoorseid helistikke. I Eelklassitsism, 1720-1760 Eelklassitsism hilisbaroki ajal tekkinud galantne, tundlik stiil Eelklassitsimi tunnused; iseseisvate häälte polüfoonia asemel tõuseb esile meloodia lineaarse (polüfoonia) asemel horisontaal (harmoonia) meloodika toetub kolmkõla- või gammakäikudele kontrastsed kujundid, mitu teemat II Varaklassitsim, 1760 1780 Üleminek hilisbarokilt Viini klassitsismile. Varaklassitsismi tähtsamad esindajad: 1
Muusikateooria ja -praktika teineteist kuigivõrd ei mõjuta. Muusikaesteetika Platoni (5./4. saj. vahetus eKr, dialoogid ,,Riik", ,,Seadused") käsitlused muusika mõjust ja muusika osast inimeste kasvatamisel muusika ja võimlemine kui teineteist täiendavad ained, eri helilaadidel erinev emotsionaalne ,,vägi". Vana-Kreeka muusikateooria oli väga suure mõjuga keskaja muusikateooriale üle võeti laadide nimed, käsitlus konsonantsidest ja dissonantsidest jne. Samas varakristlased püüdsid oma muusikaga Vana-Kreeka ja Vana-Rooma paganlikust ning eriti Vanas-Roomas kõikvõimalike meelelahutuslike üritustega seotud lärmakast muusikast teadlikult erineda. Seoses sellega 10 keelatakse pillide kasutamine kristlaste teenistustel I at. vaimulik kirikumuusika on valdavalt puhas vokaalmuusika. Vana-Kreeka muusika üldiselt:
annaabi.ee 
