stardipuki esimesele servale. Käte asend ei ole reglementeeritud. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad võtma stardiasendi, olles vees ja haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali - sireeni (lasu, vile). Stardisignaaliks võib olla ka käsklus ,,Läks!" ja samaaegne järsk lipu lehvitus alla. ,,Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning järelejäänud ujujad kutsutakse tagasi lähtepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja
Staadionil toimuvatel võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist kuus kohtunikku. Maanteel peetavatel käimisvõistlustel peab olema vähemalt kuus, kuid mitte rohkem kui üheksa kohtunikku. Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Peale hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma. Hoiatus tehakse valge kaardi näitamisega. Hoiatuskaardi mõlemal poolel peab olema sümbol, mis näitab kõnealust määrusterikkumist. Diskvalifitseerimist kinnitab punane kaart, mida võib teha ainult ala vanemkohtunik. Kui kõrvaldamine pole millegipärast kohe võimalik, tehakse seda vahetult pärast finisit. 10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldatavad 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km
Selleks võib ta kaasvõistlejaid takistamata ja jooksumaad lühendamata oma rajalt lahkuda. Kui pillatud teatepulk lendab või veereb pillamiskohast jooksusuunas ettepoole, peab võistleja peale selle ülesvõtmist pillamiskohta naasma ja sealt jooksu jätkama. Eeltoodud tingimuste täitmisel ei põhjusta teatepulga pillamine, eeldusel, et sellega ei häiritud ühtegi kaasvõistlejat, võistkonna diskvalifitseerimist. Teisisõnu: käesolevas Määruses toodud nõuete rikkumisega kaasneb diskvalifitseerimine. 17. Teatepulk tuleb üle anda rangelt teatevahetusalas. Teatevahetus algab hetkest, mil pulka vastuvõttev jooksja puudutab seda esimest korda ja lõpeb hetkel, mil teatepulk on ainult seda vastuvõtva jooksja käes. Teatevahetuskoha määramisel on oluline ainult teatepulga, mitte jooksjate keha ja käte-jalgade asumine teatevahetusalas
30 sekundit.Kui see juhtub rattasõidu või jooksu ajal siis antakse kollane kaart.Pärast seda osavõtja peab peatuma ja ootama kui antakse märku, et edasi sõita.Kui keegi osalejatest teeb midagi ohtlikku või saab järjekordse karistuse siis teda võiakse diskvalifitseerida pärast punase kaardi andmist.Kui keegi saab kaks kollast kaarti ühe etappi jooksul siis automaatiliselt nad muutuvad punaseks ja see tähendab diskvalifitseerimist. Triatlon Eestis Eestis peeti esimene triatlonivõistlus 1984. aastal Vokal. Korraldajaks Aado Pekk, distants - 3,8km ujumine + 180km rattasõit + 42km jooks. Samal aastal toimus veel kaks triatloni. Ühe korraldas Rene Meimer Otepääl ja teise Enn Udam Harku järve ümbruses. Esimene triatloniga tegelev klubi moodustati 1987. aastal, nimeks Rahvaspordiklubi "Triatleet." Samal aastal osalesid Rene Meimer ja Mart Haruoja esmakordselt täispikal
maanteel. Staadionil toimuvatel võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist kuus kohtunikku. Maanteel peetavatel käimisvõistlustel peab olema vähemalt kuus, kuid mitte enam kui üheksa kohtunikku. Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Peale hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma. Hoiatus tehakse valge kaardi näitamisega. Hoiatuskaardi mõlemal poolel peab olema sümbol, mis näitab kõnealust määrusterikkumist. Diskvalifitseerimist kinnitab punane kaart, mida võib teha ainult ala 7/11 vanemkohtunik. Kui kõrvaldamine pole millegipärast kohe võimalik, tehakse seda vahetult pärast finisit. 10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad.
Staadionil toimuvatel võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist kuus kohtuniku. Maanteel peetavatel käimisvõistlustel peab olema vähemalt kuus , kuid mitte enam kui üheka kohtuniku. Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Peale hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma. Hoiatus tehakse valge kaardi näitamisega. Hoiatuskaardi mõlemal poolel peab olema sümbol, mis näitab kõnealust määrusterikkumist. Diskvalifitseerimist kinnitab punane kaart, mida võib teha ainult ala vanemkohtunik. Kui kõrvaldamine pole millegipärast kohe võimalik, tehakse seda vahetult pärast finisit. 4 10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad
maanteel. Staadionil toimuvatel võistlustel jälgib võistlejate reeglipärast käimist kuus kohtunikku. Maanteel peetavatel käimisvõistlustel peab olema vähemalt kuus, kuid mitte enam kui üheksa kohtunikku. Kui käimine ei vasta reeglitele, teeb kohtunik hoiatuse. Peale hoiatuse saamist kolmelt kohtunikult peab sportlane rajalt lahkuma. Hoiatus tehakse valge kaardi näitamisega. Hoiatuskaardi mõlemal poolel peab olema sümbol, mis näitab kõnealust määrusterikkumist. Diskvalifitseerimist kinnitab punane kaart, mida võib teha ainult ala vanemkohtunik. Kui kõrvaldamine pole millegipärast kohe võimalik, tehakse seda vahetult pärast finisit. 10 km käimisdistantsil ja pikematel distantsidel paigutatakse esimene joogipunkt 5 km kaugusel stardist ning järgmised kas igale ringile või taas 5 km järel. Joogipunkte võib ka tihedamalt olla, kui ilmastikuolud seda nõuavad. Maanteel korraldataval 20 km käimisel peab ühe ringi pikkus olema kuni 2,5 km, 50 km
", mille järel vahetuses osalejad peavad kohe sisse võtma stardiasendi, asetades vähemalt ühe jala stardipuki esimesele servale. Käte asend ei ole reglementeeritud. Seliliujumise ja kombineeritud teateujumise puhul peavad osalejad võtma stardiasendi, olles vees ja haaranud käepidemetest. Alles siis annab starter signaali. ,,Ühe stardi reegli" puhul tuleb iga ujuja, kes stardib enne stardisignaali, diskvalifitseerida. Kui stardisignaal on kõlanud enne diskvalifitseerimist, tuleb lasta distants lõpetada ning eksinud ujuja diskvalifitseeritakse pärast vahetuse lõppemist. Kui diskvalifitseerimine toimub enne stardisignaali andmist, siis signaali ei anta ning järelejäänud ujujad kutsutakse tagasi lähtepositsioonile, kus nad peale starteri hoiatust stardivad uuesti (3). Vettehüppe juures on tähtsad neli erinevat faasi: Lähteasend- võta kindel stardiasend stardipuki servale, varbad üle ees-ääre. Haara kätega stardipuki servast
Võistleja peab üritama üle hüpata kõigist tema rajal olevatest tõketest. Seda reeglit eiranud tõkkejooksja diskvalifitseeritakse. Samuti diskvalifitseeritakse tõkkejooksja,: kelle jalg või pöid tõkke ületamise hetkel on ükskõik kummal pool tõkke kõrval, tõkkelati ülaserva mõttelisest pikendusest madalamal; kes ajab jooksude peakohtuniku hinnangul mõne tõkke tahtlikult maha. Tõkete mahaajamine, välja arvatud tahtlikult, ei põhjusta võistleja diskvalifitseerimist ega takista tulemuse ükskõik milliseks rekordiks kinnitamist. VÄLJAKUALAD (s.h teivashüpe, kolmikhüpe, kettaheide): Katse sooritamise aeg: Võistlejate arv Teivas Ülejäänud +3 1 min 1 min 2-3 2 min 1 min 1 5 min 2 järjestikust katset 3 min 2 min 2. Teivashüpe
annaabi.ee 
