Tütarlaste taoline kohtlemine ning diskrimineermine on lubamatu. Sündinud tütreid jäetakse tihti hooletusse. Tüdrukutega ei tegeleta ning võib ka juhtuda, et haiged lapsed jäetakse arstiabist ilma. Arvan, et see on äärmiselt julm, kuna kõik lapsed, olenemata soost, vajavad tähelepanu. Tähelepanu puudus võib vanemas eas aga kätte maksta. Ka nende naiste lapsed, ka pojad, võivad tähelepanuta jääda. Sealt aga algavad uued probleemid. Arvan, et taolisel diskrimineerimisel võib olla ka mõni hea tagajärg. Tulevikus on noortel naistel väga suured eelised kaaslase valikul. Kuna mehi on äärmiselt palju, on naistel rohkem võimalusi just see õige leida. Poegade eelistamine mõjutab eelkõige negatiivselt tüdrukuid ning naisi, kes peavad kannatama tõsise diskrimineerimise all. Kahjuks peavad nad leppima mõttega, et neid peetakse vähem väärtuslikemaks kui nende meessoost kaaslasi.
oma eesmärki siiski saavutada. Üsna selgelt kaldub positiivne diskrimineerimine kaitsma just naissoost töötajaid naisi kaitstakse sooliselt ebavõrdse kohtlemise eest seoses rasedusega, lapsehoolduspuhkuselt naastes on naistel õigus oma esialgsele töökohale, rasedatel on keelatud öösel töötada ja palju muudki. Koolis on ka üks õppejõud öelnud meile, et ,,rasedad on ju looduskaitse all." Positiivsel diskrimineerimisel võib ju tõesti üllas eesmärk olla, kuid kas ei peaks hoopis keskenduma asjaoludele, mis on sellise situatsioonini ühiskonnas viinud, et on vaja seadusi kaitsmaks diskrimineeritud rühmi ehk siis meie ühiskonna näitel on vaja seadusi, et kaitsta naisi? Juba 19. sajandil said esimesed naised Uus-Meremaal valimisõiguse, meie endises ühiskonnas ehk Nõukogude Venemaal said naised valimisõiguse 1917. aastal. Tööealise
6. Kas duaalse majanduse mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? S b küll Saab küll. 7. Ametiühingute roll, kas segab ja tuleks likvideerida või ei? 8. Suured immigrantide massid omaaegses Põhja- Ameerikas ei põhjustanud probleeme, miks siis praegu on tekkinud töötuse probleemid, eriti riskigruppides? 9. Millised töötuse liigid võivad kujuneda pikaajalisteks? 10. Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel? 11. Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme? 12. Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja 80 kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja j jjooksul on 80%. % Kas oleks kasulikum vastu võtta 70 kroonine pakkumine, või oodata veel uusi pakkumisi? 13
eelarvamus või kallutatud hoiak. Rassism on inimeste rassilisi erinevusi tähtsustav mõtteviis või ideoloogia. Seksism on kõige üldisemas mõttes diskrimineerimine ja/või eelarvamused seoses inimese soolise kuuluvusega. Nende sarnasus seisneb selles, et kõik nad eelistavad teatavat inimrühma teistele ning alaväärtustavad/väärkohtlevad neid, kes nende valitud normidele ei vasta. Erinevus seisneb aga selles, et nad kõik lähtuvad diskrimineerimisel erinevast alusest (nahavärv, sugu, liik). 6. Milliseid spetsisesistliku käitumise näiteid oskad tuua? Näiteks peetakse suurtes loomafarmides kariloomi ebaloomulikes tingimustes, piinatakse neid, et saada võimalikult head toodet ehk et saada võimalikult palju kasu inimesele, hoolimata loomade tunnetest. 7. Millistele põhjendustele tuginedes peaks Singeri meelest loomade huve inimeste omadega võrdselt arvesse võtma?
7. Sooline aspekt tööturul Soolise segregatsiooni põhjused 1. Sotsioloogilised Sotsioloogiline lähenemine Tööturg sisaldab stuktuurilisi nisse, kus teatud grupid on paremas ja teatud grupid halvemas olukorras (tööturu segmendid). Vastastikune tagasiside tööturu ja leibkondade vahel säilitab olukorda, kus naised on halvemate tingimustega töökohtadel. Institutsionaalne inerts ja tagasiside efekt pakkumis- ja nõudluspoole vahel lubavad diskrimineerimisel ja selle tagajärgedel püsida turujõududest sõltumata. Sotsialiseerimine Sotsialiseerimine diskrimineerimine o Töövõtjate valikud: väljaõpe, töökohavalik o Tööandjate valikud Diskrimineerimine sotsialiseerimine o Piiratud valikud Põhjuslikkus: eelistused tööjaotus Institutsionaalsed tegurid Piiratud mobiilsusvõimalused 2. Majandusteaduslikud Uusklassikaline teooria
tema volituste kestusest ning usaldusisiku tagasikutsumisest. 34. Töötajate diskrimineerimise keeld(milles see võib avalduda ja vormid)? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. See võib avalduda soolises diskrimineerimises või võrdse kohtlemisest tuleneval diskrimineerimisel- rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võib avalduda töötasu maksmises, tööle võtmises, töötajate eelistamises üksteisele jne. Kindlast soost isiku edutamises, ahistab isikut tema soo tõttu seksuaalselt jne. VORMID: Otsene sooline diskrimineerimine- otsene sooline diskrimineerimine leiab aset, kui
Brahman on sisuliselt jumal, nad on loodud ürggigandi suust, kõiges privilegeeritud, kõige hullem karistus neile väljasaatmine Ksatriya - sõdalased, valitsejad, ühiskonna kaitsjad Vaisya (loodud puusadest) ühiskonna taastootjad Sudra (jalgadest) alistatud orjarahvas. Teatud ametid seotakse rituaalse ebapuhtusega (nt teatud metallid). Arya üllas, aadellik, ingellik Dasa/daysu ori/röövel Varna värv. Kastisüsteem baseerub rassilisel diskrimineerimisel. Aarialased jõudsid Lõuna-Indiasse, kus elasid australoidide rassi esindajad: keskaja algul tekkisid kastitud, veel madalamad. Seaduse järgi tohtisid liikuda ainult öösiti, sest nende vari ei tohtinud langeda kuhugi, mis oli seotud aarialastega. Nende töö oli inimeste hukkamine ja laipade korjamine. Pühatekstide järgi on nad kuskil koera ja vagla vahel. Tänapäevases Indias kastisüsteemi ametlikult ei eksisteeri. Viimane rahvaloendus siiski luges neid üle
meestele enese realiseerimisel ja püstitatud eesmärkide saavutamisel võrdsed võimalused. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eelnõu defineerib valdkonna põhimõisted: soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise, otsese ja kaudse soolise soolise diskrimineerimise, seksuaalse ahistamise. Nende mõistete sisu täpne tundmine võimaldab inimesel paremini hinnata oma situatsiooni iseloomu ja selle keerukust. Näiteks oluline on vahet teha otsesel ja kaudsel soolisel diskrimineerimisel, kuna sageli nähakse diskrimineerimise all vaid esimest ja teine, mis oma olemuselt veelgi komplitseeritum võib olla, hoopis kuhugi õhku rippuma jääb. Lisaks mõistete defineerimisele kinnitab seadus veel hulga keeldusid (seoses otsese ja kaudse soolise diskrimineerimisega, eriti töövaldkonnas) ja kohustusi era- ja avaliku sektori tööandjatele, riigi ja kohalike omavalitsuste asutustele, haridus- ja teadusinstitutsioonidele naiste ja meeste võrdõiguslikkuse suhtes. Eelnõu 3
Kurja juur ametühingud. 6. Kas duaalse majanduse mudel saab arvesse võtta vaesust ja pidevat tööpuudust? Saab küll. 7. Ametiühingute roll, kas segab ja tuleks likvideerida või ei? 8. Suured immigrantide massid omaaegses Põhja- Ameerikas ei põhjustanud probleeme, miks siis praegu on tekkinud töötuse probleemid, eriti riskigruppides? 9. Millised töötuse liigid võivad kujuneda pikaajalisteks? 10. Milline erinevus on ratsionaalsel ja puhtal diskrimineerimisel? 11. Miks toetavad ametiühingud enamasti palga ja töö jaotamise programme? 12. Oletagem, et 100 kroonise tunnipalgaga töökoha leidmise tõenäosus kahe nädala jooksul on 50% ja 80 kroonise töökoha leidmise tõenäosus sama aja jooksul on 80%. Kas oleks kasulikum vastu võtta 70 kroonine pakkumine, või oodata veel uusi pakkumisi? 13. Tsükliline töötus: a) on töötus, mida põhjustab tarbijate vajaduste muutused;
Avaliku sektori töötajatele on antud õigus ülemuste otsuseid edasi kaevata. Kaebuse arutamine võib võtta aastaid, mistõttu on rohkem kui üks agentuur asunud ebakompetentsust sallima. See tähendab omakorda seda, et ebakompetentsele töötajatele antakse tühiseid või olematu sisuga ülesandeid, mis on lihtsam, kui investeerida tema vallandamisesse. Naiste, vähemuste ja vanemate töötajate puhul on vallandamine veel ebatõenäolisem, sest edasikaebamine võib sel juhul põhineda diskrimineerimisel. ( G. C. Edwards et. al., 2014, p. 479) Erinevalt avaliku sektori töötajast ei ole valitsusametnikul vabadust ise otsustada oma tegevuste üle. Töö on määratud kindlaks seaduste, reeglite, rutiini ja mittekirjalike reeglitega teiste kaastöötajate poolt. Selleks, et teha kindlaks, milline kultuur valitseb antud ministeeriumis, on kõige lihtsam viis küsida, mis töö tuleb valida, et jõuda selles asutuses kõrgele kohale. Tugev ministeeriumisisene kultuur ja ühtne eesmärgistatus on
annaabi.ee 
