Dinh Thi Thao Dear Hilda, How are you? I hope you are Ok. How are your parents and your little brother? Your brother is really cute , I love him so much. I was very happy when I received your letter. Especially I am surprised when I know you are thinking that you will come to my country to study. You have asked me to tell you how are students' life in my country. I will tell you everything with my honest. But I hope you will be coming. Universities in my city have many advantages. As you know my city is called a student city. So it is very active and comfortable. It can provide everything. In Canada there are many facilities for students. You can see the wonderful student sports center with special discounts everywhere. Image that, you and I will go to the gym or we will learn to swim after classes. It will be interesting, isn't it? Another point in favor of my city is that most of café has internet free. In this model l...
päeval ning samas kohas; üks kolmandik võimalusest lõpetada ülikool; üks kolmandik võimalusest saada professionaaliks; kaks korda suurem võimalus jääda töötuks; umbes üks seitsmendik võimalusest teenida 10 000 dollarit aastat; elueaeeldus, mis on seitse aastat lühem; ja väljavaade teenimaks vähemalt poole vähem. 4 Suhted Vietnamis Kennedyl oli hea läbisaamine Lõuna-Vietnami valitsuse juhi Ngo Dinh Diemiga ja 1961. aastal andis USA Lõuna-Vietnamile raha, et viimane saaks oma sõjaväge suurendada 20 000 mehe võrra. Kuna talupoegade ja Ngo Dinh Diemi valitsemise vahel tekkisid suured vastumeelsused, siis nõustus Kennedy sinna saatma veel sõjanõunike ning 1962. aasta lõpuks oli neid Lõuna-Vietnamis kokku 12 000. Samuti tegi Kennedy otsuse toetada Lõuna-Vietnamit 300 helikopteriga. 11. juunil 1963 istus Thich Quang Due, 66-aastane vietnami monk, keset teed Saigonis maha
USA hirm kommunistliku võimu ees. Arvati, kui lubada kommunistis võimule Lõuna – Vietnamis, käivitab see ahelreakstiooni ja Moskva mõju alla langeb kogu Ida – Aasia. • USA põhjendus: Vietnamlased ründasid USA kahel korral laeva, tegelikult seda ei juhtunud • 1963 saadab Kennedy 15000 ameeriklast Vietnami ning tema nõusolekul toimub sõjaline riigipööre. Vietnami Vabariigi president Ngo Dinh Diem kukutatakse ja hukatakse • 1965 alustab USA Põhja-Vietnami pommitamist ning kuulutab kogu selle territoorjumi ja rannikualad sõjatsooniks • 16.märts 1968 – My Lai veresaun. USA väed tapavad u. 347 tsiviilisikut (sh lapsed, naised, vanurid) • 1968. aasta kevadel arutati USA sõdurite hulgas eelseisvat “Pinkville’i” operatsiooni. Operatsiooni juhtinud kapten Ernest Medina olevat käskinud oma meestel “külas tappa kõik, mis hingab”
26.aprillist- 21. juunini 1954 toimunud Genfi konverentsil leppisid nad kokku sõja lõpetamises Indo- 5 Hiinas ja Koreas ning tagasid Indo-Hiina riikidele iseseisvuse. Vietnam jagati mööda 17.paralleeli kaheks: · Vietnami Demokraatlik Vabariik e. Põhja-Vietnam, mis oli kommunistlik · Vietnami Vabariik e. Lõuna-Vietnam, mis oli kapitalistlik . Lõuna-Vietnami peaministriks määrati Ngo Dinh Diem . 23. oktoobril 1955 toimunud referendumil tulemusi võltsiti, loodi Vietnami Vabariik, mille presidendiks sai Ngo Dinh Diem. Ta valitses autoritaarselt ja onupojapoliitikaga, pidevalt piinati ja tapeti ,,kommunismis kahtlustatavaid" ning kiusati taga ühiskonna enamuse moodustanud budiste. USA toetas tema poliitikat, sest neil polnud muud valikut. Kuigi 1954. aastal otsustasid suuriigid, et 1956. aastal korraldatakse vabad valimised ja Vietnam ühendatakse taas, seda siiski ei juhtunud.
1945 Viet Minh vallutab Saigoni ja Hanoi. Keiser loobub troonist. Sõltumatu vabariigi presidendiks saab Ho Chi Minh. 1946 ümerrelvastunud prantslaste uus sissetung. Esimene Indo-Hiina sõda. 1954 Prantslaste lüüasaamine Dien Bieni all. Vietnam jagatakse kaheks riigiks: Põhja- Vietnami toetab NSV Liit; Lõuna-Vietnami relvastab USA. Ho Chi Minhi ühendustee kaudu varustab põhjaosa lõunaosa kommunistliku opositsiooni salarelvadega. 1960 Lõuna-Vietnamis ühinevad president Ngo Dinh Diemi repressiivse reziimi vastased rühmitused Viet Cong'iks. 1965 Lõunaosa sõjalise valitsuse võtab üle kindral Nguyen Van Thieu. Saabuvad USA väeosad; kolme aasta jooksul tuleb kokku 500 000 meest. 1965-1968 Operatsioon "Rulluv kõu": USA hakkab phase tugevasti pommitama. 1967 USAs ja mujal algavad sõjavastased meeleavaldused. 1968 Tet'I(uusaasta-) pealetung- salaja imporditud reloading rünnatakse korraga 105 Lõuna-Vietnami linna. Viet Cong Kanab suuri kaotusi
Truman USA president G.Marsha USA ll riigisekretär Kim Il Korea kom. Sung liider Dwight USA president Eisenhowe r Nikalia NL esindaja Genfis Bulganin Nikita NSVL juht Hrustsov Gamal Eg.juht Abdel Nasser W.Hallste SDV riigisek. in Fidel Kuuba Castro partisanisõja juht Kennedy USA president Ho Chi Vietnami DV Minh president Ngo Dinh Lõuna-Veitnami Diem president Johnson USA president R.Nixon USA president Pol Poth Kambodza juht W.Brandt SLV välisminister Ch.de Pr. president Gaulle L.Brezne NLKPKK v peasekretär U.K.Kekk Soome os president
sõda. 1946-50 olid kommunismivastased jõud edukad, nad hõivasid Hanoi ja tõrjusid Vietnami DV valitsuse mägedesse. Prantslaste kontrollitavatel aladel moodustati Vietnami riik, mille valitseja oli keiser Bao Dai. Kommunistide võit Hiinas võimaldas NSV Liidul alustada Vietnami DV toetamist. Prantslased kaotasid mitu lahingut ja olid sunnitud 1954 aastal nõustuma Vietnami jagamisega kaheks riigiks. Lõuna Vietnamis kujunes ebapüsiv siseolukord. Ei president Ngo Dinh Diemi, kelle algatusel kaotati monarhia 1955 aastal, ega president Nguyen Van Thieu ei suutnud tagada demokraatlike reformide elluviimiseks vajalikku siserahu. Opositsiooni liikumise alusel asutati 1960. aastal Lõuna-Vietnami Rahvuslik Vabadusrinne, mis alustas relvavõitlust, saades Vietnami DV-lt abi elavjõu ja relvadena (Viet Cong). Kui LVRVR oli mitles Lõuna-Vietnami piirkonnas suurt edu saavutanud, hakkas Vietnami Vabariigile majanduslikku ja sõjalist abi osutama USA (1965
Toimus rahvusvaheline Genfi konverents, kus kohustati Prantsusmaad vägesid välja tooma. Vietnam jagati mööda 17-ndat paralleeli kaheks: a. Põhja-Vietnam 14 miljonit elanikku, pealinn Hanoi, ametlik nimi Vietnami Demokraatlik Vabariik, juht Ho Chi Minh, toetasid Nõukogude Liit ja Hiina. b. Lõuna-Vietnam 12 miljonit elanikku, pealinn Saigon, Vietnami Vabariik, juht autoritaarne president Ngo Dinh-Diem. 2. 1954-1964 USA oli enne abistanud prantslasi, lähtus doomino teooriast kukub üks, langevad ka teised. Lõuna-Vietnamis toimusid ebademokraatlikud riigipöörded ja võitlus Põhja-Vietnami kommunistidega. USA hakkas järjest enam abistama nõuandjate, relvade ja rahaga. (1963 oli Lõuna- Vietnamis 16 000 USA sõjaväe spetsialisti). 3. Vietnami sõda 1964-1973
S. Special Forces to the area. Kennedy also authorized the use of free-fire zones, napalm, defoliants, and jet planes. U.S. involvement in the area escalated until Lyndon Johnson, his successor, directly deployed regular U.S. forces for fighting the Vietnam War.By July 1963, Kennedy faced a crisis in Vietnam: despite increased U.S. support, the South Vietnamese military was only marginally effective against pro-Communist Viet Minh and Viet Cong forces. Regarding Ngo Dinh Diem, the Roman Catholic President of South Vietnam, as insufficiently anti-Communist, the U.S. gave secret assurances of non-interference for an impending coup d'état.On November 1, 1963, South Vietnamese generals overthrew the Diem government, arresting and soon killing Diem (though the circumstances of his death were obfuscated). Kennedy sanctioned Diem's overthrow. One reason to support the coup was a fear that Diem might negotiate a neutralist coalition government which included
lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks, pealinnaks Saigon. Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV ega ka USA sellise kompromissiga. Ärritatud USA ei kavatsenud mingil juhul Lõuna-Vietnami kaotada Põhja-Vietnamile. Seega valmistuti Lõuna-Vietnamis üles ehitama iseseisvat riigikorda. Riigi juhiks sai Ngo Dinh Diem, kes kirjutas Lõuna-Vietnamile põhiseaduse. See dokument aga ei varjanud kuidagi tema diktaatorlikku valitsemisviisi. Diemi reziimi iseloomustas korruptsioon, vähene huvi elanikkonna ja majandusliku heaolu vastu. Ehkki Ameerika jagas abi heldekäeliselt, jõudis sellest rahvani vähe ning maapiirkondi rõhus vaesus. Diemi väed tapsid Lõuna- Vietnami jäänud Viet Minhi sõdureid ning see õhtus aina enam Ho Chi Minhi Vietname ühendama
· prantslased üritasid kuni 1954. aastani sundida Põhja-Vietnami alistuma, kuid siis viisid vietnamlased läbi eduka sõjalise operatsiooni Dien-bien-phu orus, mille tulemusel piirati Prantsuse väed ümber ja sunniti kapituleeruma · 1954 lepiti Genfis Prantsuse, USA , Suurbritannia, NSV Liidu ja Hiina välisministrite konverentsil kokku Vietnami pooleksjagamises ning jaotusjooneks jäi 17. laiuskraad · USA upitas Lõuna-Vietnami presidendiks Ngo Dinh Diemi, kes oli katoliiklane, enamus lõunavietnamlastest aga olid budistid. Tal puudus rahva hulgas igasugune toetus. · 1960. a. lõpus loodi Lõuna-Vietnamis Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid ja kuulutas oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ja Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid hakati lääneriikides nimetama vietkong`ideks · USA suhtumist iseloomustab doominoteooria
välisministrite vahel. Selle tulemusena otsustati sõjategevus Indo-Hiinas lõpetada. 1955 - Prantsusmaa tõi oma väed Vietnamist ära. Vietnam jagati kaheks riigiks mööda 17. põhjalaiust. Tunnustati ka Laose ja Kambodzhea iseseisvust. Põhja-Vietnamis loodi Vietnamis Demokraatlik Vabariik, pealinnaks Hanoi, juht Ho Chi Minh. Lõuna- Vietnami moodustati lühikeseks ajaks keisririik, pealinnaks Saigon. Keisrivõimu kukutas Ngo Dinh Diem. Võttis lõuna-Vietnamis kogu võimu enda kätte. Kehtestas autoritaarse riigi - 68 nepotistliku riigi, mis põhines onupoja poliitikal. Lõuna-Vietnamis pidi toimuma vabad valimised, kuid need jäid ära. USA-s räägiti "dominoo teooriast" - kaugida riigid muutusid selle järgi üksteise järel kommunistlikeks. Peale Hiinat muutus kommunistlikuks Põhja-Vietnam. Arvati et järgnevad kõik Vietnami naabrid
annaabi.ee 
