kaudu ning et need loodusseadused piiravad meie tegutsemist sellisel määral, et need takistavad vabu valikuid või vaba tegutsemist. (vrd: vaba tahe). Dilemma olukord, kus tuleb teha keeruline valik kahe võrdselt ahvatleva või soovimatu valiku vahel. Eetikas on moraalne dilemma ilmne või lahendamatu konflikt omavahel konkureerivate põhimõtete või kohustuste vahel. Tõsised dilemmad on siiski harvaesinevad ja enamik dilemmadena mõjuvaid juhtumeid võib taandada lahendatavateks probleemideks. Kõikide moraalsete kimbatuste kirjeldamine dilemmadena viitab tihti soovimatusele otsuste tegemise vastutust enda peale võtta. Eetika (kreeka keelses ethos) filosoofias moraali filosoofiline uurimine. Kitsamas tähenduses ühe traditsiooni, grupi või indiviidi moraaliprintsiibid. Eetika viitab moraalse kogukonna püüdlustele defineerida ühised väärtused, vajalikud
siirus, enesekontroll jne). 7. Yerkes-Dodsoni seadus. Inimese võimekus on parim mõõduka ärevuse taseme korral. 8. Motiivide konflikt ja otsustamisdilemmad. Motiiv otsene käitumisajend, mille taustaks võib olla mistahes motiveeriv tegur: tung, vajadus jne. Motiivide konflikt tähendab seesmist võitlust iseendas, mille aluseks on mingi vastuolu, näiteks konflikt soovide ja tegelikkuse vahel võistlevad soovide ja sihtide vahel. Seda seesmist võitlust elatakse läbi dilemmadena tegutseda või mitte, rünnata või taanduda jne. Konfliktse ja kooskõlastamata ajejõudude juhtumiteks on säärased otsustamisdilemmad, kus kummagi alternatiivi valik võib tuua probleeme või ei tõesta kumbki valikuviis oma üleolekut. Üheks otsustamisdilemma vältimise viisiks on liisu heitmine, kulli ja kirja viskamine (võib ka endale öelda, et kui ta 7 min pärast ei tule siis ma lahkun). 9. Tahtelise käitumise eripära.
7. Yerkes-Dodsoni seadus. Inimese võimekus on parim mõõduka ärevuse taseme korral. 8. Motiivide konflikt ja otsustamisdilemmad. Motiiv- otsene käitumisajend, mille taustaks võib olla mistahes motiveeriv tegur: tung, vajadus jne. Motiivide konflikt tähendab seesmist võitlust iseendas, mille aluseks on mingi vastuolu, näiteks konflikt soovide ja tegelikkuse vahel võistlevad soovide ja sihtide vahel. Seda seesmist võitlust elatakse läbi dilemmadena tegutseda või mitte, rünnata või taanduda jne. Konfliktse ja kooskõlastamata ajejõudude juhtumiteks on säärased otsustamisdilemmad, kus kummagi alternatiivi valik võib tuua probleeme või ei tõesta kumbki valikuviis oma üleolekut. Üheks otsustamisdilemma vältimise viisiks on liisu heitmine, kulli ja kirja viskamine (võib ka endale öelda, et kui ta 7 min pärast ei tule siis ma lahkun). 9. Tahtelise käitumise eripära.
Kontroll • Identiteet • Hüvituste süsteem • Konflikti tolerants • Kommunikatsioon 21. Organisatsioonikultuuri tasandid Uskumuse, ootused, eeldused Mittematerjaalsed tegevused ja rutiinid Füüsiline jäljendamine Wtf? 22. Eetilise juhtimise põhimõtted Eetika on üldtunnustatud kõlblusnormide süsteem. • Eetilised tõekspidamised avalduvad otsustamisprotsessis, sest paljude probleemide lahendusvariandid väljenduvad eetiliste dilemmadena. • Eetiline dilemma on olukord, kus inimene peab valima erinevate lahendusvariantide vahel, millest mõni võib olla ebaeetiline. • Organisatsiooni sisese keskkonna kujunemisel peaks juht olema eeskujuks ja rõhutama eetika olulisust. 23. Ettevõtte sotsiaalse vastutuse põhimõtted Ettevõtete sotsiaalne vastutus tähendab seda, et ettevõtted tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases
2) mittekavandatud otsused (nonprogrammed decisions) on defineerimata, uued ning otsuste langetamise kriteeriumid ja alternatiivid on ebaselged, lahendusi on palju, kuid kogemusi vastavas olukorras tegutsemiseks ei ole, selliste otsuste langetamine ja teostamine nõuab liidrilt suurt mõjuvõimu ning tugevat liidri staatust (Türk 2001). Probleemide lahendamisel tulevad välja juhi eetilised tõekspidamised, kuna paljude probleemide lahendused on väljendatavad eetiliste dilemmadena. Eetiline dilemma on olukord, kus tuleb valida lahendusvariantide vahel, millest mõni on ebaeetiline või lausa illegaalne. Selleks, et leida õiglane lahendus, peab juhil olema piisavalt infot võimalike variantide kohta. Oluliste otsuste tegemine nõuab juhilt suurt kompetentsust ning pühendumust oma ettevõttele. Tähtis on ka õigeaegne otsustamine, kuna ennatlik otsuse langetamine või tahtlik viivitamine võivad tuua
· Moraalinormide täitmist tagatakse sanktsioonidega. Kontraktualismi puudused Kontraktualism on huvidel põhinev moraal. Küsimus on aga, kes on need huvide kandjad? Kas meil pole kohustusi nende ees, kes oma huve ei saa/suuda väljendada (tulevased põlved, looted, vanad, vaimse puudega inimesed jt). Kontraktualism põhjendab vaid põhilisi moraalinorme, ei laiene kõigile situatsioonidele, mida oleme harjunud moraalsete dilemmadena mõistma. ÜRO inimõiguste deklaratsioon (1948) Preambula Pidades silmas, et inimkonna kõigi liikmete sünnipärase väärikuse ja nende võrdsete ning võõrandamatute õiguste tunnustamine on vabaduse, õigluse ja rahu alus maailmas; ja pidades silmas, et inimõiguste mittetunnustamine ja hülgamine on viinud barbaarsusteni, mis piinavad inimkonna südametunnistust, ja et sellise maailma loomine, kus inimestel on
alternatiivi sisaldama pidanud eeldus ei sisalda alternatiivi, vaid sisaldab konjunktsiooni. Juhul kui disjunktiivsed väited üksnes võivad koos tõesed olla, aga ei pea olema, siis tuleb loobuda traditsioonilisest käsitlusviisist ning tuleb kasutada mittevälistavat disjunktsiooni. Sel puhul tekib mittevälistav konstruktiivne dilemma, mida käsitletakse allpool. Traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni ning seetõttu võivad paljud traditsiooniliselt dilemmadena esitatud süllogismid olla sisuliselt mittevälistavad. Välistava lihtsa jaatava moodusega dilemma üks kuulsamaid näiteid on lugu Protagorasest ja tema õpilasest Euathlosest. Enesekindel Protagoras sõlmis iga õpilasega lepingu, et see tasub oma küllaltki suure õppemaksu pärast seda, kui ta võidab oma esimese kohtuprotsessi. Euathlos kaebab õpetaja kohtusse. Protagoras nimetab õpilast rumalaks ja
alternatiivi sisaldama pidanud eeldus ei sisalda alternatiivi, vaid sisaldab konjunktsiooni. Juhul kui disjunktiivsed väited üksnes võivad koos tõesed olla, aga ei pea olema, siis tuleb loobuda traditsioonilisest käsitlusviisist ning tuleb kasutada mittevälistavat disjunktsiooni. Sel puhul tekib mittevälistav konstruktiivne dilemma, mida käsitletakse allpool. Traditsioonilises loogikas ei kasutatud mittevälistavat disjunktsiooni ning seetõttu võivad paljud traditsiooniliselt dilemmadena esitatud süllogismid olla sisuliselt mittevälistavad. Välistava lihtsa jaatava moodusega dilemma üks kuulsamaid näiteid on lugu Protagorasest ja tema õpilasest Euathlosest. Enesekindel Protagoras sõlmis iga õpilasega lepingu, et see tasub oma küllaltki suure õppemaksu pärast seda, kui ta võidab oma esimese kohtuprotsessi. Euathlos kaebab õpetaja kohtusse. Protagoras nimetab õpilast rumalaks ja
annaabi.ee 
