Demokraatia või diktatuur maailm II Maailmasõja eelõhtul arutlus Selles arutluses näitan ma demokraatia ja diktatuuri negatiivseid ning positiivseid pooli, millest sai alguse II Maailmasõda ning mis oleks saanud siis kui diktatuursed suurriigid: Nõukogudeliit ja Hitleri Saksamaa oleks olnud demokraatlikud. Deomkraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises ning kodanikuvabaduste ja õiguste olemasolu. Enamuse võim vähemuse üle. Diktatuur aga majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. Kunagi on öelnud Winston Churchill, Suurbritannia kunagine
käes. Seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval pole võimalust riigi juhtimises osaleda. Aastail 1920-1930 võis lugeda enamus diktatuure autoritaarseks. Totalitaarset diktatuuri iseloomustas peale selle, et võim kuulus ühe inimese või rühma kätte see, et võimul oli kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Nendega rikuti inimõigusi. Rahvast hoiti hirmul küüditamisega või surmalaagrisse saatmisega. Diktatuursed riigid olid aastail 1939 näiteks Rumeenia, Türgi, Hispaania. Enamikes riikides eelistatakse ikkagi tänapäeval demokraatiat, sest rahvas soovib ise otsustada. Rahval on kohustused ja õigused. Igaühel on õigus inimväärsele kohtlemisele. Näiteks demokraatlikus riigis on inimesel õigus kohtus kaitsele või siis kõigil (nii meestel kui ka naistel) käia valimas. Ajalugu näitab, et inimestele on ikka rohkem meeldinud demokraatia. Demokraatias
Suurbritannia ja Prantsusmaa. Nendes kahes riigis säilis demokraatia, kuna nad olid peale Esimest Maailmasõda võitjad ja said kaotajatelt reparatsiooni makse. Tänu nendele suudeti üle elada majanduskriis, mis ei pannud rahvast kahtlema valitsuses ning demokraatias üleüldse. Minu meelest olid kõige paremini poliitiliselt arenenud Inglismaa ja Saksamaa. Mõlemas riigis oli demokraatia kestnud suhteliselt kaua. Diktatuursed riigid ei saa olla väga poliitiliselt arenenud, sest inimesed olid pideva hirmu all ning nende soove ja ideid ei võetud kuulda.
Arutlus: Diktatuur ja Demokraatia Esimeses maailmasõjas tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikust raskest olukorrast võitjana välja tulla. See innustas riike valime demokraatliku riigikorda. Demokraatlike riike oli palju ja sellise valitsemisvormiga oli rahul nii rahvas kui ka riik ise. Küll aga ei suutnud demokraatlik riigikord lahendada kõiki probleeme riigis. Paljud riigid soovisid väljuda majanduskriisist ja samas olla ka tähtsamal kohal teistest riikidest. Tekkisid diktatuurid, põhjuseks oli ka pettumus eelmise riigikorra üle. Sellis valitsemisvormi peeti diktatuursetes riikides täiesti normaalseks, sest demokraatiast ei teatud eriti midagi. Diktatuurses riigis valitses suuresti hirmuvalitsus, inimestel oli range kontroll peal ja nende elu kontrolliti. Lihtinimesed pidid järgima oma juhti ja teda ka imetlema. Diktatuurid jagunevad kaheks: Totalitaarne ja Autoritaarne. Totalitaarses riigis on kord rangem kui autorit...
moes. Frivoolne mood, lubas paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni, Carlie Chaplini komöödiad, järjest rohkem autosid, levis dzässmuusika, raadio, BBC loomine- avalik-õiguslik institutsioon, dadaism- paroodiline kunstivool, sürrealism- rahulolematus maailmaga, eksistentsialism, sumerirahva avastamine, saavutused teaduses, film sai heli, dokumentaalfilm, muusikal, internatsionaalne stiil (arh), värvifilmid, lennureisid, elekter Diktatuursed riigid: Loominguvabaduse puudus, kunstis ja kirjanduses sotsialistlik realism, teadus pidi olema marksistlik, sobimatud autorid ja teadlased tapeti
Riigi valitsemise vormid VABARIIK – valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA – valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. PLURALISM on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sotsiaalsed probleemid
riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monarhistlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse.
riigid. Riigi valitsemise vormid VABARIIK valitsemisvorm, mille puhul riigipea valitakse teatud ajaks seaduses ettenähtud kujul. MONARHIA valitsemisvorm, mille puhul riigipead ei valita, vaid riigipeaks saab isik, kellel on selleks sünnipärane õigus. Vabariiklik või monhiastlik valitsemisviis ei määra iseenesest veel seda, kas ühiskondlik elu on demokraatlik või diktaatorlik. Nii vabariik kui monarhia võivad olla kas demokraatlikud või diktaatorlikud (diktatuursed), see oleneb rahva kaasatusest riigi juhtimisse ning rahvale kuuluvate õiguste ja vabaduste hulgast ning tagamise viisist. Absoluutsed monarhiad on diktatuurid, sest monarhil on riigis piiramatu võim. Konstitutsioonilised ja parlamentaarsed monarhiad on riigid, kus monarhi võim on piiratud kas põhiseaduse, parlamendi tegevuse või mõlemaga. Põhiseaduses deklareeritu ei taga demokraatiat automaatselt, otsustav on hoopis see, kas demokraatlikku põhiseadust tegelikkuses ka järgitakse.